ELKS ajas Soome lahe asja Peterburis

Käisin Peterburis. Sattusin mõningase kimbatuse otsa.

Oli Soome Lahe Aastale pühendet ülelinnaline festival.

 

Minu eelinfo oli selline:

Tauria Palees tolimub „Formal meeting of the Public Council“, kuhu oli kutsutud ka huvilistest VVOd. Kenad inimesed KKMst ütlesid: kui juba lähed, siis „asenda Andres Tarandit ja mine istu 19.09. nõukogu istungil presiidiumilaua taha ja esinda Eesti-poolseid Soome lahe asjadega tegelevaid VVOsid.“ Mulle, lihtsurelikule, ette saadetud päevakorras oli kirjas punkt 4 „Speeches by representatives of public and environmental organisations“. Ei haistnud mingit ohtu ja olin nõus.

 

Püüdsin hankida infot Eesti VVOdelt, kellega istusime 4. veebruaril Soome saatkonnas laua ümber ja kes kõik rääkisid, mis nad ära teha kavatsevad. Kahekordse palumise peale sain vastuse vaid HeadEst-ilt (aitäh õpetaja Epp Adlerile!), millest pole järeldada muud, kui et peale tema ja ELKS ei liigutanud end keegi. Veel teave Tarandilt, kus olid kirjas mõned vähem või rohkem esinduslikud koosolekud ja seminarid ja et teadlased töötavad. Kuna pidin esindama vaid VVOsid ja aega ka polnud, siis ma riigi tegemisi ei uurinud.

 

Tauria Paleesse saabudes selgus, et pean istuma mitte mingi pika presiidiumilaua taga vaid troonima Peterburi kuberneri ja Vanhaneni kõrval ca 500 osavõtjaga plenaaristungi kohal. Veelgi parem – päevakorda (mille sain alles koha peal) oli pandud 15 minutit ka minu kõnet. Õnneks pärast kuberneri ja Vanhaneni. Nii sain nende kõnede ajal natuke aega mingeidki mõtteid koguda ja eelkõnelejailt tonaalsust tabada. Aga kuna mul polnud aimugi, et pean üldse nii kõrgest kantslist ja veel kogu Eesti, mitte ainult VVOde Asjast rääkima, pidin lihtsalt midagi improviseerima.

 

Ja veel. Kui Vene delegatsiooni esotsas oli Peterburi kuberner ja Soome omas oli peale Vanhaneni keskkonna-aseminister, eruadmiral, veel ligi paarkümmend tegelast, siis Eesti delegatsiooni kõige kõrgem tegelane oli KKM nõunik, siis veel väikese sadama kapten, Kohtla-Järve linnaametnik, kohalik konsul ja ühe kodanikuühenduse aseesimees (mina). Nii et pilt Eesti tegelikust suhtumisest Soome Lahe Aastasse ei saa enam selgem olla.

 

Muidugi oli tore olla kõrgesti austatud, istuda aukohal VIPide söömaaegadel, kontserdil, vastuvõtul, näitust avada, ekskursioonitada jms. Aga tegelikult mõtlen, et peaksin koletige olema. Mitte selle pärast, et pidin ettevalmistamatuse tõttu kehvade kõnedega esinema, sest polnud mingit adekvaatset eelteavet toimuvast ja oma rollist – selle piinlikkuse elan üle. Aga tige selle pärast, et see tore kampaania-aasta läheb tühja, Eestilt ei saa Soome laht sellest suurt midagi. Muidugi, kui pole just midagi suurejoonelist tehtud avalikkuse eest varjul.

 

Nisiis, lp. KKM, ole kena ja anna avalikkusele teada, mida head on Soome laht sellest aastast saamas. Milline nihe on saavutatud/saavutamisel just kampaania-aastal 5 võtmeprobleemi osas ja eriti „uue mõõtmena avalikkuse aktiivsel kaasamisel“?

 

Tervisi kõigile!

 

Juhan