Eesti rahvusmaastikud

Eesti rahvuslinnuks on suitsupääsuke, -lilleks rukkilill, -kiviks paekivi ja -kalaks räim. Pool sajandit pärast rahvuslille ja veerand sajandit pärast rahvuskivi valimist alustame Eesti rahvusmaastike valimisega.

Plaanis on need leida Eesti Vabariigi 100. sünnipäevaks. Selle mõtte algatajaks on Jaan Eilart, nominente pakub välja Eesti Looduskaitse Seltsi juures tegutsev toimkond. Valiku teeme kõik koos.
Rahvusmaastikud on Eesti lugu.

Kirjutab Juhani Püttsepp, pildid teeb Ingmar Muusikus. Lood ilmuvad igal nädalal Maalehes. Ettevõtmist toetab Keskkonnainvesteeringute Keskus.

Ülevaate maastikest leiab www.elks.ee/rahvusmaastikud

Mere kütkes, enda hooles: Ruhnu ja Kihnu

Kakuami-võrgud kuivamas kadakate vahel Kihnu heinamaal. Foto Ingmar Muusikus

Kakuami-võrgud kuivamas kadakate vahel Kihnu heinamaal. Foto Ingmar Muusikus

Vana jäär astub uhkelt, kandes võidulippu – sellist motiivi näeb ühel aknaklaasil Ruhnu kirikus.

Kui rannarootslased 1944 Ruhnust lahkusid, võtsid nad kaasa 1618. aastal trükitud piibli ja ka värvilised klaasid pühakoja tinaraamidega akende seest. Vana piibel pidi saama koguduse nurgakiviks uuel maal, aga aknaklaasid jutustasid kalleid esivanemate lugusid. Peremärgid, kunagiste õpetajate nimed ja … kaks meest paadis – klaasile maalitud tänu Jumalale merest pääsemise eest.

1998 naasid värvid Ruhnu kirikusse, kui klaasikunstnikud valmistasid Stockholmi ajaloomuuseumis säilitatavatest originaalidest koopiad. Siis meisterdasid nad kirikuõpetaja Harri Reinu palvel ka ühe uue, tema nimetähtedega aknapildi, mis kujutas lammast võidulipuga. “Kristus Jumala tall … ja lipp tähendab võitu. Talle võit on ristil, nii need asjad on mulle seostunud,” selgitas Harri Rein (1926–2017) toona.

Nüüd puhkab teenekas õpetaja, kes vahel teenistusi ka ihuüksi pidas, oma kiriku kõrval – ta on saanud osaks Ruhnu loost. Mis pole kaugeltki ainult ajalugu, sest saarel töötab kool kümmekonna lapsega ja kohalikel valimistel hääletas 112 inimest. Kümmekond pärast Eesti taasiseseisvumist Ruhnu põhikoolis õppinud last on jõudnud ka ülikoolidesse.

Ruhnlane käib seal rannas, mis kodule kõige lähemal asub. Emad ei muretse laste eksimise pärast, sest kõikjalt vaatab meri vastu. Sadamasse jookseb ka üks musta kattega tee, aga põlvede katkilöömist ei pea palju kartma, sest kõikjal paljandub liiv.

Lambaid elab saarel sadakond. “Väikesed, sõbralikud ja lühikese sabaga,” iseloomustab Kardoni talu perenaine Riina Kaljulaid eesti maalamba ruhnu liini. Hobuste arv Ruhnus võrdub küll nulliga.

Kihnu maalamba kasvatajatel on oma selts, saarel leidub ka paar hirnujat. Rikaste traditsioonidega, kolm päeva kestvas Kihnu pulmas sõidab maagilise mõõgaga varustatud peiupoiss tänapäeval siiski mootorratta seljas ja pidulised veoautol, mille vedrud rõõmsast hüplemisest ikka proovile pannakse.

Kaks saart erinevad teineteisest tublisti, üks kuulub administratiivselt Pärnumaa, teine Saaremaa alla, aga siiski on mandrirahvas harjunud neist kõnelema koos … Kihnu ja Ruhnu.

Seitse kilomeetrit pikk ja kolm pool kilomeetrit lai Kihnu on Ruhnust territooriumi poolest pisut, aga elanike arvult tublisti suurem. Ikka põhiliselt asustatud eestlastega, kes XIX sajandi keskpaigas üksmeelselt siirdusid õigeusku. Viimatistel valimistel hääletas 383 inimest.

Leidub Ruhnus metsi, mägesid, soid, Kihnus vaid künkaid ja mõni mülgas, aga see-eest edastab Eesti Raadio sealtkandist kihnukeelseid uudiseid. Kuuleme kolmekümnest koolilapsest ja räimelubadest, teateid naabersaare Manija kõredest, juba paar aastat ka hülgeküttidest – oleviku võtmes.

“Küündläkuuss kui külm oli vali, angõtas kõik Riia meri, siis tulid kogo külätaadid, õuõmehed, armsad naabrid. Nämäd aasid juttu ülge iäst ning kiitsid Kihnu küttidest. Nii algab Mark Soosaare, Mart Jüssi jt juttudest koosnev “Läänemere hülgerahvad” (2017).

Niisamuti peab kiitma saare noorikuid, kes ikka ja alati leiavad tuju lauluks ja tantsukeerutuseks, olgu rahvamajas või õues.

Kihnu tüdrukud oma triibuliste seelikutega siluvad vee siledaks – nagu vendade Johansonide laulus – ja sikutavad ka kõigi mandri massakate krussikiskuvaid meeli sirgu.