Rail Baltic – megaprojekt savijalgadel

Saadetud ERK ja Loodusaja listidesse 31.10.2016

Riigikogu keskkonnakomisjon tundis end 101 kultuuritegelase avaldusest puudutatuna ja võttis Rail Balticu koos asjaosaliste ja asjameestega arutada. Seda jälginuna tugevnes veendumus – asi on mäda. Miks on nii läinud?

On tehtud vähemalt kolm fundamentaalset viga:

  1. Eeldatakse, et jätkub lõputu majanduskasv, järelikult ka vedude kasv ja seda veel vähemalt 40-50 aastat.
  2. Trass läbi Pärnu ja mitte läbi Tartu oli mingi hetke poliitiline otsus, milleks ei olnud ei Brüsseli käsku ega mingeid analüüse. Kõik mõjuhinnangud ja analüüsid telliti Pärnu trassile. Alternatiive pole üldse käsitletud.
  3. Kodanikuühiskonna hääl on kägisemine, millel ei tohi lasta suuri otsustajaid segada. „Kaasamiseks“ on sissetöötatud meetod: teie räägite, meie kuulame tuimalt ära, ütleme, et teie ettepanekud ei kõlba ja olemegi avalikkusega arvestanud.

Kuna poliitilise otsusega on end nurka värvitud, tuleb edasi jonnida ja nürilt keelduda tõele näkku vaatamast. On ju imelik et ainult keskkonnakomisjon peab asja väärt arutamiseks, kuigi esiplaanil peaks olema sotsiaalsed ja majanduslikud mõjud. Aga neil komisjonidel on pead liiva all. Kas kardetakse kaassüüd?

Küsijad said vastusteks jälle samad üldsõnalised arvamused, lootused, unistused, luulud, aga mitte midagi kindlat, millele sellise mastaabiga projekt tohiks üldse rajaneda. Ei hakka enam kordama lihtsaid selge vastuseta küsimusi nagu mida ja kui palju on vedada, ja kuidas Poola piirilt edasi saaks. Aga paarist muust teravamast aspektist siiski.

Siim Kallas kirjeldas värvikalt oma vahvat võitlemist Brüsseli-päevil -- milline vastuseis on kõikjal Euroopas suurtele infrastruktuuriprojektidele. Ja kui edukas oli Euroopa Komisjon tallamaks jalge alla igasugused kohalikud tahtmised ja jättes alles ainult 10 võimsat transpordikoridori. Aga mitte üht sõna polnud tal öelda selle kohta, kui palju keegi projektide teostumisest õnnelikumaks/õnnetumaks sai. Ehk ikka seesama küsimus meiegi puhul – mida peale häda saavad meie inimesed, kelle eluruum pooleks lõigatakse selle nimel, et soomlased oma metsasaadusi vedada saaks?

Komisjoni esimees Rainer Vakra kordas ja kordas jonnakalt küsimust, kus me oleme täna ja mida saame veel muuta? Kas trassi suunamine läbi Tartu oleks veel võimalik? Ta ei saanudki selget vastust. Vaid igasuguseid oletusi ja ka häma, mille hulgas:

  • Kallinevat 100 miljoni võrra. Kogumaksumuse 5 miljardi (kui see number ikka paika peab ja veelgi lõputult ei paisu) taustal on see kümnekonna aasta peale ära jagades täiesti tühine summa.
  • Läti ei tahtvat sealt kaudu. Kust te teate? Nendega pole seda arutatudki, sest kava Tartu kaudu pole olnudki. Ja miks peaks neid huvitama kiire raudtee Valka, kui edasi tuleks vanaviisi logistada? Lätlasi ei huvita nende kaupade Pärnusse või Järvakanti jõudmine. Nad tahavad Tallinna. Räägitagu läbi, kas ja millistel tingimustel neile sobiks ka läbi Tartu kulgemine.
  • Tartu ja Narva suunad olevat täiesti teine raudtee. Eesti kulud RB ülalpidamiseks neid ei puudutavat. Eestil on siiski üks eelarve. Näiteks on Eesti Raudteel projekt Tartu suunal 140 km/t saavutamiseks, aga raha selleks pole jätkunud. Täiesti põhjendatud on Aasmäe hoiatus – saame 2 kiduvat raudteed, mida kumbagi ei suudeta korras hoida.

Ka keskkonnamõjude hinnang on tehtud vaid Pärnu koridori variantide kohta. Üks selle tulemustest on, et mingit märgatavat efekti maantee või merega võrreldes võib saada ainult RB kogu pikkust arvestades, lühema maa peal seda ei tule. Ja veel kõik need karjäärid, mis tuleb üle Eesti kaevata, et materjale saada? Uuringud on alles pooleli. Teadke, et praeguses tempos kaevandades jätkub ehituskruusa ja täiteliiva vaid 90-ks aastaks. RB toob selle tähtja tublisti lähemale. Irooniline olles võib ju RB tarbetut tammi arvestada tuleviku ehitusmaavarade laona, kust kergem võtta kui maa seest.

Veel paar nopet koosolekult:

  • Tartust peab saama otse Riiga ja Euroopasse, et isolatsioon lõpeks. RB pakub veneaega, kus tuli Soome üle Moskva sõita.
  • Kui nüüd trassi ümber otsustame, kukume 10 aastat tagasi. Kõigi osalistega peab uuesti läbi rääkima, endale tuhka pähe raputama, et valesti otsustasime, raha läheb kaduma jne. Jah muidugi, ülbed poliitotsustajad peavadki viga tunnistama. Euroopa raha ei lähe kaduma. See vabaneb kusagil mujal millegi kasuliku tegemiseks. Mina isiklikult näiteks Euroopa Liidu kodanikuna keelan meie ühise raha kuritarvitamise, milleks RB oma praeguses versioonis kindlasti on!
  • Soomlaste huvi on mõistetav. Aga nende kaubad veetakse praegugi laevadega ära. Me võitleme selle nimel, et tuua need kaubad maismaale. Milleks? Meie jaoks ei ole mingit mõtet neid voogusid Eestist läbi vedada. Laevadega mööda merd on ka keskkonnale palju vähem koormav.
  • Käsil on sajandi suurim projekt, mis puutub ka naaberriike. See mõjutab pöördumatult loodust, inimeste elukeskkonda, asustusmustrit, majandust, regionaalarengut, jm. Nii suurt asja ei tohi teha rutakalt ja vigadega. Pole mingit alust tõdeda, et praegune variant oleks parim. Võtame aja maha.

Mati Hint ütles kuldsed sõnad: me kõik tahame, et projekt õnnestuks, et Eesti saaks korda. Aga selleks on vaja, et iga otsuse taga oleks vastutaja. Igal etapil peab olema selge, kes vastutab.

52 miljonit riigieelarve eelnõus on targem paigutada haigekassa häda leevendamisse.

Riik, kuula oma kodanikke!

Juhan Telgmaa
jätkuvalt murelik kodanik

 

ARVAMUSI

Kuna KSH-s anti loodusliku loomastiku uuringule ajagraafikut 2,5 korda vähem kui adekvaatseks arvamuseks vaja olnuks, siis KSH ei ole loomastiku uuringu osas mitte kuidagi pädev. See on vigane dokument, millele ei saa rajaneda põhjapanev otsus, et loomastiku liikumine on nii populatsioonide, liigirikkuse kui inimese ohutuse aspektidest kõik hästi ja ohutu. Selle aja jooksul oleks aanud korraliku uuringu teha, aga kuna ei tehtud, siis on vahepealsed andmed täpseks teaduslikuks uuringuks ikkagi puudu. KSH on vägagi kaheldava kvaliteediga antud olukorras ja ma ei soovi ühelegi teadlasele sellist renomeed.

Val Rajasaar

===

Mitte ühtegi KSHd pole tehtud õnnetule AECOMi "analüüsile" mille alusel on koridor sattunud Eest2030+ strateegiasse. KSHd on oma tüüpilises kvaliteedis tehtud Eesti2030+ ja RB maskonnaplaneeringutele. Need dokumendid ei tegele enam koridori valikuga vaid trassivalikutega AECOMi poolt soovitatud ühe koridori sees. Eesti elanikel pole olnud võimalust kaasa rääkida koridori valiku osas. Töllidena on meid juhtima seatud võtnud aluseks ühe väga kehvasti koostatud arvamuse ja kõik.

Mihkel Kangur

===

Asi läks nihu juba kohe alguses kui Eesti2030+ planeeringu keskkonnamõjude hindamise asemel tehti formaalne ilukirjandus ja jõuti järeldusele, et nii suured arendused nagu Rail Baltica läbi Vahe-Eesti metsavöö, 330 KV elektriliini vedamine läbi Lääne-Eesti ja kogu Lääneranniku katmine tuuleenergeetika arendusaladega on tegevused, mille keskkonnamõju on ebaoluline ja tähtsusetu ning riigi tükeldamise planeerijate töö võib kenasti küsimusi esitamata heaks kiita.

Kuivõrd AECOM-i analüüsil oli ilmselgelt meie tellija poolt lõpptulemused ette kirjutatud, siis läks ka Natura 2000 alade ja loodusmõjude hindamine sinna sohu. Kui kahel võrreldaval trassiverisoonil loendati lihtmeetodil Natura alad kokku ja leiti, et Tallinn-Tartu-Valga liini serva jääb neid vähem kui Tallinn-Pärnu-Ikla, siis see fakt (kuigi formaalne kriteerium) ei läinud lõppjäreldustes argumendina arvesse. Selle asemel toodi Natura alade võrdluse ja sisulise mõju hindamise asemel argumendina hoopis väidetavat lühema trassi väiksemat energiakulu raudtee kasutamisel. Kuigi minu arvates pole põlevkivielektri puhul vahet, kas seda kasutatakse veidi vähem või rohkem, sest kaevandused ja katlad peab ikka töös hoidma.  Uue trassi läbi looduse raadamiseks ja täitmiseks-ehitamiseks kuluva mootorikütuse ning kuni 5m paksuse turbasoo jt. soostunud alade läbimisega seotud koosluste muutmisega seotud süsinikuvallandus muidugi "unustati" ka ära.

Rail Baltica praeguse keskkonnamõjude hindamise kogemus Harju ja Rapla maakonna tasemele on see, et tegelikult on jäätud sisuliselt mõjud hindamata vabandusega, et neid  detaile me täna ei tea ja rüüstamise peenhäälestuse detailidega saame siis tegelema hakata kui hakkab toimuma ehituslik planeerimine. Minu arvates on see aga enam kui ebaõige käitumisviis, sest selliselt saab ükskõik missugust projekti samm-sammult mõjude hindamist edasi lükates tehnilis-juriidiliselt ära hanitada! 

Aga Pärnumaa KSH pole veel avalikul väljapanekul. Ma ootan selle ära, siis vaatame mida selle teemaga edasi. 

Mati Kose

===

Keskkonnaasjade otsustajad teevad asjast huvitatud üldsusele otsustamise varases etapis ja tõhusal viisil avalikult või isiklikult teatavaks:

a) kavandatud tegevuse ja taotluse, mille kohta otsus tehakse;
b) otsuse või selle eelnõu laadi;
c) otsuse tegemise eest vastutava avaliku võimu organi nimetuse;
d) kavandatud menetluse (sh teave, kuidas ja millal infot saab esitada). Teates peavad olema järgmised andmed:
i) menetluse algus;
ii) üldsuse osalemisvõimalused;
iii) kavandatud avaliku arutelu toimumise aeg ja koht;
iv) üldsusele asjakohast infot andva ja väljapanekute kaudu tutvustava avaliku võimu organi nimetus;
v) selle avaliku võimu organi või avalik-õigusliku asutuse nimetus, kellele saab esitada arvamusi või küsimusi, ja nende esitamise tähtaeg;
vi) andmed selle kohta, millist keskkonnainfot saab kavandatava tegevuse kohta;
e) asjaolu, et hinnatakse tegevuse riigisisest või piiriülest keskkonnamõju.

Mihkel  Kangur

===

Sul on väga olulised mõtted seoses RB-ga.
Ka artikkel on asjalik, kuigi seda saaks teha pisut publitsistlikumaks.
Viimaste arengute põhjal teen ettepaneku korraldada EK ja ELKS ning Rooma Klubi ühisistung antud teemal. 
Teen ettepaneku korraldada EK, ELKS ja Rooma Klubi ühisistung RB trassivaliku teemal.

Ivar Raig

===

Niipalju veel, et meie ülikoolist Mihkel Kangur ning Eesti Geograafia Seltsi esimees Tiit Vaasma (teadlane meie majast) on samuti asja kätte võtnud, sellesse süvenenud ning valmis tegutsema. Ilmselt neljapäeval ilmub neilt artikkel Maalehes. Võiks ühendada jõud. 

EKRE ilmutab selles vallas aktiivsust.

Tiina Elvisto

===

Õiguslike võtetega on võimalik igati RB vastu olla, kuid see nõuab otseselt asjaga seotud inimeste või ühenduste järjekindlat tegutsemist. Võimalik on vaidlustada mistahes otsuseid, kui see riivab kellegi huve ning asjaosaline ei ole pakutud lahendusega nõus. Niisugune protsessimine võib kesta üsna pikalt ja seepärast Majandusministeerium (Kristen Michael) kuulutas paar kuud tagasi, et annavad käiku seaduste muudatuse, mis võimaldaks hakata tegutsema enne kui kinnisvara omanikule on kompensatsioon välja makstud. Praegu seda võimalust ei ole ja kompensatsiooni asjus võib pikalt vaielda.

Üksikisikud, ühendused ja kohalikud omavalitsused saavad vaidlustada mistahes otsuse planeeringu kehtestamise, projekteerimistingimuste väljastamise, ehitusloa väljastamise jmt kohta. Aga nagu eespool ütlesin, peab sellega tegelema järjekindlalt. Vaadates maakonnaplaneeringute materjale, sh KSH aruannet, on enamik KOVsid tuimad või pooldavad RB (Pärnu linn, Rapla vald). Ainult Kohila vallavalitsus on hakanud vastu, kuid ka Kohila valla kooskõlastamata jätmine on loetud Planeerimiseaduse ja Ehitusseadustiku trikitamisega kooskõlastatuks! Nende asjaolude teemal peaks aktiivsemate asjaosalistega kitsamas ringis teemat arutama.

Arvo Järvet

===

Muidugi on siin RB asjus kirjutajatel sisuliselt õigus. Aga... RB pole oma olemuselt olnudki sisuline küsimus otstarbekast transpordivõrgust, vaid väljendab palju üldisemat poliitilist kriisi, millest tulenebki ametkondlike otsustusprotsesside ebapädevus. Sama võime näha terve rea teiste keskkonnaküsimuste käsitlemisel viimastel aastatel. Mida Eestis tüüpiliselt kuldavad, nagu ilmselt teisedki on tähele pannud, ministeeriumide goebbelslikud pressiteated.

Eks argumendid tuleb muidugi hoida nähtaval ja neid võimalusel täiendada. Aga poliitilisi kriise endid saab kahjuks lahendada ainult poliitiliste vahenditega.

Asko Lõhmus