Rooma Klubi ja Eesti Looduskaitse Seltsi ühispöördumine "Päästame Rail Balticu!"

Teisipäeval, 29. novembril 2016 oli Looduskaitse Seltsi majas koos Rooma Klubi juhatus, kes kiitis heaks Juhan Telgmaa poolt ettevalmistatud pöördumise teksti (allpool).

Mõnede organisatsioonide poolt on tulnud Juhanile ka täiendusettepanekuid. Näiteks

Anne Põldvere Eesti Geoloogiakeskusest:

Kultuurile hakkasin mõtlema, kui pidin uurima EN direktiivi 92/43/EMÜ. Kultuurilised ja piirkondlikud vajadused, kultuurilised nõuded... Oleme neid unustamas, kultuur on ennast koomale tõmbamas. Eesti transpordiühendused ei arvesta mingilgi moel meie kultuurilisi vajadusi. Püüdsin just äsja koolilastele suurüritust teha ja sain transpordiühendusi uurides aru, et potentsiaalsed osalejad on suurtes raskustes. Ainuke võimalus oleks olnud teha osalejate kogunemispunktid üksikutes rahuldava ühendusega linnades. Pole ju normaalne, et Eesti ühest otsast teise saamiseks kulub kaks päeva juhul, kui ei saa sõita autoga või ei rendi midagi. Siit siis minu kultuurivalu.

Eesti Paeliit pakus Juhanile sellist täiendust:

Trass läbi Pärnu oli mingi hetke poliitiline otsus, milleks ei olnud ei Brüsseli käsku ega mingeid analüüse. Arvestamata on jäetud  paekivikillustiku valmistamiseks vajalike ja muude trassi ehituseks sobivate materjalide (liiv, kruus) leiukohtade puudumine trassi Pärnu-Ikla lõigul. Alternatiivi läbi Tartu pole üldse analüüsitud. Kõik järgnevad mõjuhinnangud telliti ainult Pärnu trassile.

Ilmselt on tulnud Juhanile tagasisidet veelgi. Palun tutvuge ja avaldage arvamust.

 

„Rail Baltic – järjekordne peatükk Eesti katkupärimusest?“
 Valdur Mikita


Vabariigi valitsusele

 

'Ühiskonnas on kujunenud selge ja valdav suhtumine Rail Balticusse:

  1. Kõik me tahame head rongiühendust Euroopaga ja Eesti sees;
  2. RB oma praeguse versioonis on kindel läbikukkumine, sel pole isegi majanduslikku põhjendatust, kuid kaasnev sotsiaalne ja looduskahju on mastaapne ja pöördumatu;
  3. Olles Euroopa Liidu kodanikud ei tolereeri me meie ühise EL raha raiskamist, saati ei luba me EL raha kasutada ühiskonnale selgelt kahjulike projektide peale;
  4. RB on võimalik ja tuleb teostada sellisena, et sellest saaks ühiskonnale kasulik jätkusuutlik raudtee.

Tänasesse seisu on meid toonud mitu fundamentaalset viga:

  1. Eeldatakse, et
    a) jätkub lõputu majanduskasv, järelikult ka vedude mahu kasv ja seda veel vähemalt 40-50 aastat,
    b) ringmajanduse kontsept, mille tulemusena väheneb majanduses kaubavedude vajadus, ei realiseeru.
  2. Eesti elanikkonna huvid on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile midagi teisejärgulist ja need peavad taanduma mingite „kõrgemate“ regionaalpoliitiliste ja globaalmajanduse huvide ees.
  3. Trass läbi Pärnu aktsendiga kiirel reisiühendusel oli mingi hetke poliitiline otsus, milleks ei olnud ei Brüsseli käsku ega mingeid analüüse. Alternatiiv läbi Tartu jäeti põhjendamatult kõrvale. Kõik järgnevad mõjuhinnangud telliti ainult Pärnu trassile.
  4. Puudub projekti pidev sõltumatu auditeerimine.
  5. Kodanikuühiskonna hääl on „kägisemine“, millel ei tohi lasta suuri otsustajaid segada. „Kaasamiseks“ on sisse töötatud meetod: teie räägite, meie kuulame tuimalt ära, ütleme, et teie ettepanekud ei kõlba ja olemegi avalikkusega arvestanud. Siinjuures pole toimunud Arhusi konventsiooni nõuetele vastavat arutelu.

On selge, et:

  1. Reisijate kaugvedu RB-l ei tule, sest pole vajaliku mahuga reisijate voogu, sõidu kallidus ega aeg ei konkureeri lennukiga. Seda kinnitab isegi RB rajamist pooldavaid Eesti-Läti-Leedu (NB! Poolat pole nende hulgas) äriühinguid koondav RB Business Network. Kaubarongide kiiruseks nimetab see ühendus 120 km/t. Järeldus: üle 160 km/t võimaldava kiirraudtee järele pole mitte mingit vajadust.
  2. RB-t mingilgi määral õigustava mahuga kaubavooge on oodata ainult Soomest. Nii Soome peaminister kui EL Komisjoni transpordipeadirektoraadi juht Henrik Hololei näevad RB-l mõtet ainult koos Tallinn- Helsingi tunneliga. Järelikult mõlemad liigitavad RB sellisel kujul utoopia valdkonda. (Senine maailma pikim raudteetunnel on 57 km pikk, ehitus kestis 20 aastat).

Vabariigi Valitsusel on vaja:

  1. Analüüsida ausalt ja Eesti rahvuslikest huvidest lähtuvalt RB-t kui võimalust nii Eesti paremaks ühendamiseks Euroopa südamega kui eestisisese raudteeühenduse parandamiseks. Hinnata tasakaalustatult sotsiaalseid, keskkonnakaitselisi, riigikaitselisi ja majanduslikke kriteeriume.
  2. Võtta aeg maha ja asuda läbirääkimistesse EL Komisjoniga finantseerimise ajapikenduse saamiseks, et selgitada täiendavaid trassivalikuid nii Eestis kui ka Lätis. Ka Lätil võib olla suurem huvi omada head raudteeühendust läbi linnade kui mööda tühja mereranda.
  3. Nõuda EL Komisjoni kaudu selgust Poola plaanide suhtes.
  4. Võtta arvesse ka Tartu huvi. 1,5 tundi Tallinna, alla 2 tunni Riiga tooks Tartu mõistlikku lähedusse kogu maailmale.
  5. 52 miljonit riigieelarve-eelnõus asendada summaga 0,52 miljonit, mille eest teostada punktis 1 nimetatud seni puuduv vajalik analüüs.
  6. Määratleda ja fikseerida RB iga etapi juures poliitikute ja ametiisikute konkreetne vastutus.

Kokkuvõtteks:

Vabariigi Valitsuse võimuses on RB läbikukkumisest päästmine, mis praeguse variandi puhul on vältimatu.

November 2016

Eesti Looduskaitse Selts
Eesti Rooma Klubi