Tartus Heino Jõe mälestusnäitus

Näitus Heino Jõe 100

Tartus EMÜ Baeri majas (Veski 4) on uudistada mälestusnäitus Heino Jõe 100 ( 4. okt. 1913 Vihulas -11. jaan. 1990 Kanadas). Ajakirjanik, pedagoog, skaudijuht, loodusehoidja, kunstnik, ühiskonnategelase Heino Jõe andekust ja töökust näitavad tema mahukad artiklikogumikud, lasteraamatud jm kirjatööd.   Toronto eestlaste suvekodude ja laagripaigas Kotkajärvel seisab H. Jõe idee ja projekti järgi 1988. aastal loodud maailma esimene ilusa emakeele ausmmas. Näitusel on lisaks eesti keele ausamba saamisloole rohkesti erinevaid materjale tema rikkalikust pärandist lähemast ja kaugemast minevikust.
Torontos oli Heino Jõe teenistuja Eatoni kaubandusfirmas – kogu firmatööst ülejäänud aja pühendas eestluse hoidmisele. Üle 1200 noore eestlase on tema juhatusel saanud eestlaseks kasvamise ja looduse hoidmise õpetust skaudilaagrites - Lembitu Malevas jm. Kanadast Eestisse on asunud tema kasvandikud, näiteks Riina Kindlam, Andres Kasekamp jt. Ta on tihedalt seotud Kotkajärve ja Metsaülikooli rajamisega ning lugematu hulga ettevõtmistega, hoidnud pidevalt kogu okupatsiooniaja  sidet paljude kultuuritegelastega kodumaal. Eerik Kumarile saatis ta meile siinmaal kättesaamatut haruldast loodusteaduslikku uudiskirjandust ja Kumari  läkitas talle vastutasuks meie loodusteaduse värskeid väljaandeid.
Heino Jõe sündis Virumaal Vihulas vallakirjutaja pojana. Õppis Rakveres, Haapsalus ja Tallinnas. Töötas Hiiumaal ja Haapsalus õpetajana ja ajakirjanikuna. 1939 astus TU õigusteaduskonda, töötanud  Tartus Postimehe toimetuses. Heino Jõe perekond lahkus Eestist 1944.
Heino Jõel oli kaks sünnipäeva. Oma teise sünnipäevana tähistas ta  – 16. jaan. 1926, mil Rakveres sai temast skaut,  sai skaut ja skaudijuht kogu  eluks.
Info:7421288

V.Hang