Varstu osakond võidab ükskord niikuinii

Eesti Looduskaitse Seltsi Varstu osakonna üldkogu  pöördumine seoses Võrumaale Mõniste valda planeeritavate Naha ja Kalkahju dolokivikaevandustega.

Vastavalt Keskkonnaameti Põlva-Valga-Võru regiooni kaevandamisloa taotlemisteadetele  esitasid Aigren Kaevandus OÜ ja AS Kiirkandur 2013.a. juulis-augustis taotlused dolokivi kaevandamisloa saamiseks Mõniste vallas Võrumaal. 2013.a. septembris algatas Keskkonnaameti Põlva-Valga-Võru regioon dolokivi kaevandamiseks esitatud kaevandamisloa taotluste alusel keskkonnamõju hindamise. AS Kiirkanduri taotletava mäeeraldise nimetus on Naha dolokivikarjäär, mäeeraldise pindalaga 23,54 ha ja mäeeraldise teenindusmaa pindala on 30,70 ha. Aigren Kaevandus OÜ poolt taotletava mäeeraldise nimetus on Kalkahju dolokivikarjäär, pindalaga 77,60 ha ja mäeeraldise teenindusmaa pindala on 101,89 ha.

Dolokivikaevanduste rajamine Mõniste valda Karisöödi külla on ELKS Varstu osakonna hinnangute kohaselt lubamatu, kuna kaevandusalad paikneksid paljude looduskaitsealuste liikidega Peetri jõe maastikukaitseala (mis kuulub ka Natura 2000 loodusalade hulka) vahetus läheduses ning ala läbivad  Eestimaa Lõunatipu matkarada, RMK Mõniste jalgrattarada ja RMK Aegviidu-Ähijärve matkatee. Ka esineb planeeritavatel kaevanduste ja neid piiravatel aladel rikkalik kaitsealuste taimede kooslus. Järgnevas  maastiku - looduskaitsealases  analüüsis lähtub ELKS Varstu osakonna üldkogu Peetrijõe  maastikukaitseala kaitsekorralduskavast aastateks 2011-2020 ning orhideeklubi, mükoloogide, bioloogide, RMK töötajate ja kohaliku rahva hinnangutest ja vaatlustulemustest.

  1. Ohud paikkonnale ja selle elanikele.

Vastavalt kaevandusloa taotlejate seletuskirjadele kaasneb kaevandustöödega lõhkamisel, kaevise purustamisel ning laadimisel ja kaevise väljaveol vibratsioon, tolm ja müra.  Keskkonda ohustab ka kaevandusvee pumpamine settetiikidest mööda kraave ja ojasid Peetri jõkke, mis omakorda suubub kalarikkasse Mustjõkke ja Koiva jõkke ning ohustab nii ka  Koiva- Mustjõe maastikukaitseala.  Sellest lähtuvalt taotleme:

  1. Viia läbi ümbruskonna põhjalik geoloogiline uuring, kuna tegemist on karstialaga. Karstialad on Tämbälse lähedal ja kaevandusalade vahetus läheduses Paepää ning Lilleoru talude vahelisel alal. Õhukese katendi tõttu on kogu kaevandusalal karstinähtude esinemiseks suur tõenäosus (Mats Meriste, 2010).
  2. Hinnata kohalike kruusateede koormustaluvust. Raskete koormate veoga kaasnevad vibratsioon, tolm ja müra. Teede praegune laius planeeritavate kaevanduste piirkonnas ei taga samal ajal ohutut liiklust kohalikele sõidukitele ja matkajatele. Suur liikluskoormus kahjustab vallasiseseid kruusateid. 
  3. Hinnata ümber tolmu- ja mürasaaste ohud kohalikule elanikkonnale. Seletuskirjas lähtutakse arvamusest, et mõned kaevandusalale lähedased talud ei ole aastaringselt elanikega asustatud. Kaevanduse planeerimisel 25 aastaks ei saa lähtuda sellest, et sinna inimesed paikselt elama asuda ei soovi.
  4. Teostada põhjalikud turu-uuringud killustiku tarbimisvajaduste ja omahinna seisukohalt. Kaevadajate seletuste kohaselt hüljatakse kaevandusala, kui puudub toote kohta nõudlus. Rikutud maastik aga jääb. RMK Võrumaa Metskonna metsaülema Agu Palo väitel on metsa tootlikus antud alal suurem (ja jääv) kui kaevandamisest saadav tulu.
  5. Kaardistada registreerimata paljandid ja astangud lähiümbruse jõgedel ja ojadel.

 

Palume selgitada:

 

  1. Kas on  välistatud vibratsiooni purustav toime ja tolmukahjustused teeäärsetele lubja- ja liivakivi paljanditele (lubjakivipaljandid - Kalkahju alumine paljand, Kalkahju ülemine paljand; liivakivipaljandid – Jaanuse e. Jürimäe paljand, Karisöödi e. Kolga paljand, Karisöödi Metsamajandi liivakivipaljand)? Kalkahju ülemine paljand paikneb vaid mõnekümne meetri kaugusel kaevandusalast ja väljaveoteest. Kalkahju paljandid on ainukesed Devoni lubjakivi looduslikud avamusalad Eestis. Peetrijõe lubjakivipaljanditele on antud üldine looduskaitseline hinnang A ja liivakivipaljanditele hinnang A või B.
  2. Kuidas mõjutab kaevetöödega kaasnev vibratsioon kivimite ladestuste paiknemist ning nihkumist, mõju põhjavee tasemele ning sellest tulenevalt ümbruskonna talude kaevude veeta­­semele? Uuringu tulemusena mõõdeti põhjavee tasemeks kohati ainult 0,6 meetrit maapinnast. Kes võtab vastutuse kaevude tühjenemise korral?

ELKS Varstu osakonna ja kohaliku elanikkonna hinnangul ei välista uuringute tulemused, lähtudes lademete paiknemiskaldest ja karstinähtudest, veetaseme alanemist ümbruskonna ojades ja Peetrijões.

  1. Kas on välistatud dolokivi kihtide all radooni ja teiste kahjulike keemiliste või radioaktiivsete elementide leidumine? Põhjuse küsimusteks annab Eesti geoloogiakeskuse maavarade kaart Vikipeedias ning ohvitseride jutud kohalikele elanikele NSVL sõjaväe poolt 1970-ndatel aastatel korraldatud uuringute tulemustest. Kas on teada NSVL sõjaväe  poolt teostatud uuringute ametlikud põhjused ja

tulemused?

  1. Milline on Läti Vabariigi suhtumine Peetrijõe kui piirijõe eeldatavasse

reostusesse kaevandusvee hõljumiga või õlidega ja veetaseme alanemisse?

  1. Me ei või kaevanduste rajamisest tulenevate negatiivsete mõjudega minema peletada kohalikku elanikkonda. Inimeste lahkumine piirkonnast mõjutab negatiivselt kogu valla arengut.

 

  1. Ohud kaitsealustele loomadele ja lindudele.

 

  1. Loodusohtlik on kaevandusvee pumpamine ümbruskonna kraavidesse ja ojadesse ning otse Peetrijõkke (OÜ Aigren Kaevandus seletuskiri), kahjustades  sellega Peetrijõe, Mustjõe ja Koivajõe taimestikku ja loomastikku. Peetrijõel on piisav langus, et kanda hõljum edasi Mustjõkke. Kaevanduspiirkonnas on jõgi kohati kärestikuline ja keskmisest suurema kaldega.  Peetrijõgi kuulub „ Lõhe, jõeforelli, meriforelli ja harjuse kudemis- ja elupaikade nimistusse ( RTL 2004, 87, 1362) . Jõe elupaiga seisundit on hinnatud väga heaks ( OÜ Ökokonsult, Rein Järvekülg, Jaan Luig, 2009).   
  2. Tulenevalt Peetrijõe kui elupaiga heast seisundist on rikkalik ka kaitseala vee-elustik. Kaitse-eeskirjaga on määratud ala Loodusdirektiiviga kaitstavate liikide harilik hink, harilik võldas, jõesilm ja rohe-vesihobu elupaigaks. Kogu kaitseala ulatuses esineb vähearvukana III kategooria kaitsealune liik harjus. Kaitsealustest imetajatest on Peetrijõgi elupaigaks ka saarmale.

 Tõenäoliselt on jõgi II kategooria kaitsealuse liigi tõugja kudemiskoht ja II  

 kategooria kaitsealuse liigi paksukojaline jõekarp elupaik. (Järvekülg, Luik, 2009).        

 (väljavõte    Peetrijõe maastikukitseala kaitsekorralduskavast aastateks 2011-2020,   

 Fie Pille Tomson, Kaupo Kohv).

 Kaevanduse rajamine 50  meetri kaugusele kaitstavate liikidega jõest on  üldkogu arvates  lubamatu.

  1. Kaevandusalasid läbivas Ura ojas elavad kaitsealused rabakonnad ja harivesilikud. Vajalik on registreerida nende elupaigad.
  2. Keskkonnaregistrisse on kantud maastikukaitseala ümbrus I kategooria liikide - väike konnakotkas ja must toonekurg - elu- ja toitumisalana (Rein Lepp) Paikkonna metsades pesitsevad teiste lindude kõrval ka roherähn, hallpearähn, laanerähn ja valgeselg-kirjurähn. Kalkahju mäeeraldise vahetus läheduses paikneb Haukasaare sihtkaitsevöönd (3,2 ha), mis on sobiv kotkaste pesitsuspaigaks. Sama mäeeraldise lähedusse jääb ka Mehlakolga ( 19,2 ha) ja Jaanuse sihtkaitsevöönd (42,9 ha) (jäälinnu pesitsusala, sinise kopsurohu kasvuala). (Kaitsekorralduskava lisa 5). Villike ja Mehlakolga skv-s on mitmed väga esinduslikud metsaelupaigad. Hea taastumispotentsiaaliga metsi on ka mõlema skv ümbruses, kus võiks samuti majandamise mõju vähendada, liites need skv-ga ( Natura 2000 liikide ja elupaikade inventuuri läbiviimine Võrumaa ja Valgamaa piiriäärsetel aladel. Metsaelupaikade inventeerimine. Anneli Palo, OÜ Metsamutt, 2012).      

Palume hinnata kaevanduste mõju sihtkaitsevööndite taimestikule, linnustikule ja loomastikule.

  1. Kuidas mõjutab kaevandusvee pumpamine Peetrijõkke II kaitsekategooria linnuliigi – jäälinnu – elukeskkonda? Palun hinnata kaevetöödega kaasneva müra, vibratsiooni ja tolmu mõju veelinnustiku elukeskkonnale.
  2. Kuidas mõjutab kaevamistega kaasnev müra, tolm ja uute teede ehitus III kaitsekategooria lindude  laanepüü, värbkakk, händkakk ja rukkirääk pesitsemist ümbruskonnas? Vajalik oleks teostada linnustiku-uuring, kuna linnustiku andmed on keskkonnaregistris fikseerimata.
  3. Kuus aastat tagasi on Kalkahju kaevanduspiirkonnas kohatud lendoravat. Lendorava pesitsuspaigad asuvad ka vahetult teiselpool riigipiiri Läti Vabariigis. Lendorava elupaigaks sobivaid haavapuistuid kasvab praegu ka kaevandusteks planeeritavatel aladel. Vajalik oleks teostada lendorava elupaikade uuring..
  4. Piirkond on sobiv pesitsuskohaks kasetriibikule ja lagritsale.

Vajalik on teostada pisiimetajate uuring.

 

  1.  Ohud kaitsealusele taimestikule. Taotleme:

 

  1. Teostada piirkonna botaaniline kaardistamine.
  2. Hinnata kaevanduste mõju (tolm, veereostus) looduskaitsealustele taimedele:

 

  1. Piirkonnas kasvavatele orhideedele:
  1. Corallorhiza trifida -  kõdu-koralljuur
  2. Cypripedium calceolus -  kaunis kuldking
  3. Dactylorhiza baltica  - balti sõrmkäpp
  4. Dactylorhiza fuchsii  - vööthuul-sõrmkäpp
  5. Dactylorhiza incarnata  - kahkjaspunane sõrmkäpp
  6. Epipactis helleborine  - laialehine neiuvaip
  7. Epipactis palustris  - soo-neiuvaip
  8. Goodyera repens  - roomav öövilge
  9. Gymnadenia conopsea  - harilik käoraamat
  10. Listera ovata  - suur käopõll
  11. Malaxis monophyllos  - ainulehine soovalk
  12. Neottia nidus-avis -  pruunikas pesajuur
  13. Orchis militaris  - hall käpp
  14. Platanthera bifolia  - kahelehine käokeel
  15. Platanthera chlorantha -  rohekas käokeel
  16. Dactylorhiza maculata  - kuradi-sõrmkäpp

 

Alus: ELKS Varstu osakonna liikmete vaatlused, Eesti orhideeklubi liikmete uuringud  (EMÜ professor, orhideeklubi president -Tiiu Kull; „Peetrijõe taimkattetüübid“ (Vellak, Ingerpuu 1997)). Taimede kasvukohad ei paikne ainult Peetrijõe maastikukaitsealal vaid kasvukohtadena kogu sarnase mullastikuga piirkonnas.

  1. Teistele kaitsealustele taimedele:
    1. Berula ereta - oja-haneputk -  LK  II kaitsekategooria, EPR 2008, ohu piiril
    2. Carex rhizina – jalgtar -LK  II kaitsekategooria, äärmiselt ohustatud
    3. Pulmonaria angustifolia - sinine kopsurohi – LK  I kategooria, äärmiselt  ohustatud, EPR 2008
    4. Gentiana cruciata – südame-emajuur
    5. Gentiana pneumonanthe – sinine emajuur - LK II kategooria, EPR  2008
    6. Phyteuma spicatum -  tähkjas rapuntsel – LK III kategooria
    7. Ulmus laevis - künnapuu – LK III kategooria
    8. Euonymus europaeus -  harilik kikkapuu – LK III kategooria
    9. Amelanchier  -  toompihlakas

 

  1. Muuta ja täiendada piirkonna kaitse-eeskiri.
  2. Laiendada Peetrijõe maastikukaitseala pindala vastavalt uurimistulemustele.

 

ELKS Varstu osakonna üldkogu ettepanekud:

  1. Teostada põhjalikud geoloogilised uuringud, lähtudes karstiala olemasolust.
  2. Hinnata müra, tolmu ja vibratsiooni mõju inimeste elukeskkonnale. Hindamisel mitte lähtuda eeldusest, et piirkonnas ei taastata talusid.
  3. Ümber hinnata veetaseme languse või kaevude kuivaksjäämise võimalused seoses kaevandustega. Korraldada hüdrogeoloogilised uuringud mõjude pindalaliste ulatuste kohta.
  4. Teostada põhjalikud uurimused tervistkahjustavate radioaktiivsete ühendite leidumise kohta kaevandusaladel.
  5. Hinnata teede koormustaluvust ja liiklusohutust, lähtuvalt killustiku väljaveo planeeritavatest suurtest mahtudest.
  6. Hinnata müra ja tolmu mõju piirkonna linnustikule ja loomastikule.
  7. Hinnata tolmu mõju piirkonna liigirikkale ja ainulaadsele taimestikule.
  8. Korraldada uuringud ja kaardistada kaitsealuste taimede kasvukohad ja kehtestada vastavad kaitselised piirangud ning vajadusel moodustada sihtkaitsevööndid.          
  9. Teostada uuringud piirkonna linnustiku pesitsusalade kohta ja kehtestada vastavad kaitselised piirangud.
  10. Teostada piirkonna pisi-imetajate uuring ja elupaikade kaardistamine.
  11. Kaardistada piirkonna kõigi ojade ja jõgedeäärsed paljandid ja veeastangud.
  12.  Hinnata kaevandusvee ülepumpamise mõju Ura oja, Peetrijõe, Mustjõe, Vaidva ja Koiva jõe lõhelistele ja teistele kaladele, veeloomadele ja taimestikule. Hinnata hõljumi ja võimaliku õlireostuse tõenäosust ja tagajärgi.
  13. Mitte lubada kaevandusalade rajamist maastikukaitseala või haruldaste taimede ja  lindude elupiirkonna vahetus läheduses.
  14. Mitte lubada teostada kaevetöid looduskaunite ja ainulaadsete paljandite piirkonnas Kalkahjul.
  15. Hinnata kaevandusalasid piiravate metsade liigirohkust, kaardistada kaitsealused puuliigid ja hinnata tolmusaaste mõju piirkonna metsadele.
  16. RMK-l piirata metsade kui tähtsa elukeskkonna raadamist Karisöödi ja Kalkahju piirkonnas, tehes eelnevalt vastavad kaitsealaste liikide uuringud.
  17. Keskkonnaametil ja Keskkonnaministeeriumil hinnata ümber kaevanduste rajamise vajadus looduskaunisse ning tööstusreostusest puutumatusse piirkonda.
  18. Lähtudes kaitsealustest taimekooslustest ning kaitstavatest kalaliikidest, piirkonna jõgede ja ojade arvukusest  ning ainulaadsetest lubja- ja liivakivipaljanditest, vaadata üle riiklik huvi kaevanduste rajamiseks piirkonda ja kehtestada Mõniste vallas dolokivi kaevanduskeeld.
  19. Laiendada vastavalt uurimistulemustele Peetrijõe maastikukaitseala pindala või, võttes arvesse piirkonna puutumatust, taimset liigirikkust, haruldaste lindude ja loomade elukeskkonda, karstinähte ning paljandeid ja astanguid MOODUSTADA   „ EESTIMAA LÕUNATIPU MAASTIKUKAITSEALA“.

 

Eesti Looduskaitse Seltsi Varstu osakonna pöördumine ja  ettepanekud on kinnitatud osakonna üldkogul  06.02.2014.a. Võrumaal Varstus. Vastavalt üldkogu otsusele saadetakse käesolevad ettepanekud:

  1. Keskkonnaministeeriumile
  2. Keskkonnaameti Põlva-Valga-Võru regioonile
  3. ELKS Keskjuhatusele
  4. Võru Maavalitsusele
  5. Mõniste Vallavalitsusele
  6. Mõniste vallavolikogule
  7. Ajalehele Võrumaa Teataja
  8. Ajalehele Uma Leht

 

 

 

Lugupidamisega

 

Silver Sild

ELKS Varstu osakonna juhatuse esimees

 

 

 

 

 

 

S.Sild

5102242

silver.sild.002@mail.ee