Maardu loodus- ja kultuurilooline õpperada
Maardu loodus- ja kultuuriloolise õpperaja ideeks on koondada Maardu piirkonna olulisemad vaatamisväärsused, loodusobjektid ja pärimuskultuuriga seotud kohad. Raja koostamine ja objektide kohta info kogumine ning esitamine toimub kõigepealt veebis, siin lehel. Kutsume kõiki osalejaid panustama lugude ja info kogumisse ja jagamisse, et kujuneks nii Maardu elanikele kui turistidele Maardu loodus- ja kultuuripärandi kohta kasulikku infot jagav portaal. Seejärel on plaanis olulisemad kohad tähistad ka looduses.
Projekti eestvedaja: Eesti Looduskaitse Seltsi Maardu osakond. Toetaja: Maardu Linnavalitsus.
Projekti raames viime läbi ka loodusrekti Maardu loodus- ja kultuuriloolise õpperaja erinevate punktide juurde. Retkeid juhivad ja lugusid räägivad huvitavad retkejuhid. 2022. aastal on retki toetanud: Maardu Linnavalitsus Kogukondlike algatuste toetuste programmi raames ja Keskkonnainesteeringute keskus projekti projekti 18847 „Üleriigiliste loodusõhtute ja loodusretkede sari “Maastikud, elurikkus ja kultuuripärand“ raames.
Täpsem info: Eesti Looduskaitse Seltsi Maardu osakond, telefon 5081078, e-post maardu@elks.ee.
1. Maardu järv
Maardu järv (ka Liivakandi järv) on looduslik järv pindalaga 16,8 ha. Järv on kergelt piklik, pikkus 1400 meetrit ja laius 920 meetrit. Järve kaldajoone pikkus on 5,876 km. Maardu järve keskmine sügavus on 1,5 meetrit, suurim sügavus on 3,7 meetrit. Maardu järve voolab mitu vooluveekogu ja vett tuleb ka kõrvalasuvast Maardu Lõunakarjäärist, ent suurim neist on Hiiemetsa kraav, mis on ligikaudu 4 kilomeetri pikkune. Maardu järvest voolab välja Kroodi oja, mis suubub Muuga lahte.
Maardu järv sisuliselt hävis – muutus kuivaks 1894. aastal, kui likvideeriti tamm Kroodi oja alguses ning järv jooksis veest tühjaks. Järv taastati 1939 ning oli kasutusel Maardu keemiatehase veereservuaarina. Tänapäeval on järv on populaarne suplejate ja kalastajate seas. Järve kõrval Maardu linna territooriumil asub Järveäärse elurajoon.
Allikad: Keskkonnaregistri avalik teenus, http://register.keskkonnainfo.ee; https://et.wikipedia.org/wiki/Maardu_j%C3%A4rv.
2. Kroodi oja
Kroodi oja saab alguse Maardu järve põhjakaldalt, voolab läbi Maardu linna ja suubub Muuga lahte. Kroodi oja ehk Kroodi kanal kaevati 1893. aastal.
Kroodi oja on olnud üks Eesti reostunumaid veekogusid, sest oja vee kvaliteeti mõjutas piirkonnas pika aja jooksul toimunud fosforiidi kaevandamine ja rikastamine. Vee kvaliteet oli halvim 1960ndatel ja 1970ndatel aastatel, mil Maardu keemiakombinaadis toodeti väävelhapet ja superfosfaati ning kogu reostus juhiti ojja.
Keskkonnaministeeriumi finantseerimisel 2017-2021 oja puhastati.
Allikas: Vikipeedia, https://et.wikipedia.org/wiki/Kroodi_oja
3. Endine Maardu keemiakombinaat
Maardu keemiakombinaat on Maardu tööstuslinna loomise põhjuseks. 1920. aastatel ehitati Jõelähtme kihelkonda Ülgase asunduse juurde fosforiidi tootmiseks allmaakaevandus ja sortimistsehh. Toodangu väljaveoks kohandati Koljuotsa kalasadam. Ülgase tehnokompleks põles maha 1938. a ja kaevandus suleti. 1939–1940. aastatel rajati uus fosforiiditehas Maardu mõisale kuulunud Kroodi küla maale. Tehnoloogilise vee varumiseks taastati Liivakandi (pais)järv (Maardu järv). Kaevanduse võimsuseks projekteeriti 370 tuhat tonni kaevist ehk 100 tuhat tonni kontsentraati.
Fosforiidist toodeti muuhulgas väetisi. Tehase juurde rajati töötajate asundus. Teise maailmasõja järgsetel aastatel Maardu kasvas, 1951. aastal sai Maardu aleviks ning 1980. aastal linnaks. Samal ajal oli üha kasvav keemiatööstus keskkonda suurel määral reostav. Eriti kahjulikud olid tehase korstnast linna kohale kerkinud gaasilised heitmed, mis oli oma värvi tõttu tuntud kui “rebasesaba”. Peamiselt lendusid väävli- ja fluoriühendid. Need sadasid ümbruskonnas maha paarikümne kilomeetri ulatuses, põhjustades paljudel juhtudel loomade ja taimede haigestumise. Fosforiidi kaevandamine ja kasutamine lõpetati 1991. a. põhjakarjääri vaalud valdavalt metsastati.
Allikad:
4. Maardu põhjakarjäär
Maardu põhjakarjäär rajati 1954. aastal, mil Maardus alustati fosforiidi kaevandamist karjääris. Maardla avati selle põhjapiiril, praegusest Kallavere linnaosast lõunas. Edasi arenesid mäetööd ida ja lõuna suunas. Lõunas hävis mäetöö ette jäänud osa Võerdla külast (Väike-Võerdla). Idas läheneti Rebala külale. Maardu fosforiidikihi katend koosneb erinevatest setenditest. Kõige peal on pinnas – muld, moreenmaterjal ja turvas. Pinnase all on tugevad Lasnamäe ehituspae kihid. Nende all paiknevad nõrgemad kivimid nagu savikas lubjakivi, liivakivi ja graptoliitargilliit ehk savikivi. Fosforiidi vahetu katend on nõrgalt tsementeerunud liivakivi.
Tööde käigus tekkisid keskkonnaprobleemid, kui ilmnes, et argilliit on isesüttiv ning kaevandatud alal tekkisid kuumenemis- ja tulekolded. 1983. aastal võeti kasutusele tehnoloogia, mis vähendas ohtu keskkonnale, ent täielikku edu ei saavutatud. Fosforiidi kaevandamine ja kasutamine lõpetati 1991. aastal. Põhjakarjääri vaalud valdavalt metsastati. Põhjakarjääri maad jäävad Maardu linna ning Jõelähtme valla aladele. Osa väärtusliku metsaga maad on maareformi ajal tagastatud kunagistele maaomanikele, osa maad on avalikus kasutuses (näiteks Maardu metsapark ning jooksurajad Maardu põhjakarjääris Jõelähtme vallas).
- Allikas: https://eestifosforiit.ee/ajalugu
5. Maardu Metsapark
Maardu metsapark on Maardu linna territooriumil olev osa Maardu põhjakarjäärist. Ala on heakorrastatud ja selle suurus on 30,5 hektarit, millest üle 20 hektari on metsamaad. Mets on peamiselt karjäärile istutatud lehisemets. Metsapark on Maardu elanike hinnatud puhkeala, kus on tiigid, sillad ja purskkaev ning mitmeid jalutus- ja jooksuradu, sh 3 ja 5 km terviserada. Maardu metsapargis toimuvad mitmed vabaõhuüritused.
6. Kellamäe park ja kirik
Kellamäe pargi suuruseks on 6,5 hektarit. Pargi keskel asub Maardu Peaingel Miikaeli kirik. Kirik ehitati 1998. aastal ja pühitseti 9. juunil 1998. Maardu Miikaeli kirik on ehitatud arhitekt P. Vlassovi projekti järgi koguduse annetustest. Ikoonid on kirikule maalinud Nikolai Merkurjev. Kirikule on kingitud ka palju vanu ikoone, mille seas on harulduseks Rooma keisri Diolectianuse, tuntud III — IV sajandi m.a.j. kristlaste tagakiusaja, kristlasest abikaasa püha keisrinna Aleksandra ikoon. Kellamäe pargis asuvad ka mänguväljak ja jalutusrajad vaba aja veetmiseks ning kauaaegse Maardu linnapea Georgi Bõstrovi mälestuseks püstitatud ausammas. Kellamäe pargis toimuvad mitmed kultuuriüritused.
Allikas:
- https://maardu.kovtp.ee/et/kirik-ja-kogudused;
- http://www.orthodox.ee/Maardu_Church-of-Archangel-Michael_est.html
Kopranõmme loodusala
Kopranõmme loodusala asub Maardu läänepiiril Muuga aedlinna, Vana-Narva maantee tööstuspiirkonna ja Viimsi Laiaküla elurajooni vahel. Tegemist on u 14 hekteri suuruse maa-alaga, mis hõlmab Riigimaa 15 maaüksust ja Paevälja 2 klindialust osa. Alaga liidestuvad looduslikult Tiigi tn 2 asuvad tiigid.
Loodusala on mitmekesine, koosnedes liivikust, nõmmest, aruniidust, lodumetsast, kõdusoost jt looduskooslustest. Ajalooliselt on tegemist merepõhjaga paeklindi ja kaldavalli vahel, mille tõttu paekaldalt alla valguv vesi jääb pidama enne Altmetsa tee äärset kaldavalli. Seetõttu on all lõunast põhjasuunas erinevad taimekooslused lõuna pool kuusik, keskel männik ning põhja pool, tiikide juures sookaasik.
2021. ja 2022. aastal läbi viidud Loodusvaatluste maratonil avastati alal kokku u 300 erinevat taime- ja loomaliiki, neist elurikkaim on loodusala keskosa, eelkõige liiviku ja nõmmetüüpi looduskooslustes. Alal on ka mitme teise ja kolmanda kaitsekategooria taime populatsioon. Alal on nähtud põtru, kitsi, jäneseid, rebaseid ja kopraid ning mitmeid linde.
Loodusala on sobiv jalutamiseks, koeraga liikumiseks ja jalgrattaga sõitmiseks. Ala ei ole sobiv mootorsõidukitega liikumiseks.
Viimase 15-20 aasta jooksul ei ole loodusalal toimunud olulist tegevust, varasemast on kohati nähtavad jäätmehunnikud.
Ala lõunaosas, paeastangu all on Peeter Suure merekindluse Kaldase Stolli ava.
Peeter Suure merekindluse Kaldase Stolli ava
Miku raudkivid
Miku raudkivid on kaitsealune rändrahn, IUCN III kategooria kaitstav loodusmälestis, kaitse alla võetud 1992. aastal. Tegemist on kahe lähestikku seisva rabakivi (viiburgiiti) rahnuga. Miku Raudkivi on järskude külgede ja lameda, veidi põhja suunas kaldu laega ning paljude pragudega rahn, mille lõhedes kasvavad sõnajalad. Rahnu mõõtmed on 6,1×5,2×4,4m ja ümbermõõt 17,8 m. Teine rahn on pealt tasane Järikivi, mis paikneb nagu järi suure kivilaua (Miku Raudkivi) ees. Järikivi mõõtmed on 5,3×3,9×1,9m ja ümbermõõt 14,5 m. Rahnud on kaitse alla võetud 1992. aastal.
- Allikas: Eesti Looduse Infosüsteem (EELIS), https://infoleht.keskkonnainfo.ee/default.aspx?state=6;1047347660;est;eelisand;;&comp=objresult=ala&obj_id=2205.
Raja kirjeldus ja järgmised rajapunktid (nimekiri täieneb vastavalt ettepanekutele)
Loodava loodus- ja kultuuriloolise õpperaja eesmärk on tutvustada Maardu elanikele ja külalistele Maardu olulisemaid vaatamisväärsusi ja ajalugu. Kuna oluline osa Maardu ajaloost on seotud tööstuse ja keskkonnaprobleemidega, näitlikustatakse õpperaja abil keskkonnahoiu põhimõtteid, konkreetseid valupunkte ja positiivseid lahendusi. Õpperada aitab kaasata Maardu elanikke loodusretke iseseisvasse läbimisse ja saab läbi viia ekskursioone nii õpilastele kui täiskasvanutele. Maastikul saab tutvustada Metsaparki, paekallast, kirikut, kombinaati, Kroodi oja, Maardu järve ning muid loodus- ja pärandkultuuri objekte ja nende ajalugu.
Rajapunktid, veebileht ja planeeritav tekst infostendil
Rada algab Maardu järve äärest kui kõige nähtavamast ja ligipääsetavamast kohast, kuhu parklasse saab soovi korral jääta auto ja jätkata teed jalgsi või jalgrattaga. Samas on võimalik rajapunktide vahel liigelda ka autoga ning alustada ja lõpetada rada mistahes rajapunktis või nende vahel.
Esialgu on plaanis kujundada selgitavad tekstid ühtsel veebilehel ning edaspidi tähistada rajapnktid ka looduses. Kui mõnele objektile ei pääse vahetult juurde, saab selgitustahvli panna sobivasse kohta avalikus ruumis.
Järgmised rajapunktid - soovita täiendusi ning saada omapoolset teavet ja pärimusi!
- Rootsi-Kallavere küla
- Muuga sadama Kallavere sihi ülemine tulepaak
- Paekallas
- Indikaatorkivi
- Kroodi oja
- Muuga sadam
- Muuga meremeeste kodu
- Hansumäe keldrirahn
- Muuga kabelikivi
- Iru aiandi kivi
- Kurgesoo
- Nehatu vallamaja asukoht