Maardu loodus- ja kultuurilooline õpperada

Maardu loodus- ja kultuuriloolise õpperaja ideeks on koondada Maardu piirkonna olulisemad vaatamisväärsused, loodusobjektid ja pärimuskultuuriga seotud kohad. Raja koostamine ja objektide kohta info kogumine ning esitamine toimub kõigepealt veebis, siin lehel. Kutsume kõiki osalejaid panustama lugude ja info kogumisse ja jagamisse, et kujuneks nii Maardu elanikele kui turistidele Maardu loodus- ja kultuuripärandi kohta kasulikku infot jagav portaal. Seejärel on plaanis olulisemad kohad tähistad ka looduses.

Projekti eestvedaja: Eesti Looduskaitse Seltsi Maardu osakond. Toetaja: Maardu Linnavalitsus.

Projekti raames viime läbi ka loodusrekti Maardu loodus- ja kultuuriloolise õpperaja erinevate punktide juurde. Retkeid juhivad ja lugusid räägivad huvitavad retkejuhid. 2022. aastal on retki toetanud: Maardu Linnavalitsus Kogukondlike algatuste toetuste programmi raames ja Keskkonnainesteeringute keskus projekti projekti 18847 „Üleriigiliste loodusõhtute ja loodusretkede sari “Maastikud, elurikkus ja kultuuripärand“ raames.

Täpsem info: Eesti Looduskaitse Seltsi Maardu osakond, telefon 5081078, e-post maardu@elks.ee.

1. Maardu järv

Maardu järv (ka Liivakandi järv) on looduslik järv pindalaga 16,8 ha. Järv on kergelt piklik, pikkus 1400 meetrit ja laius 920 meetrit. Järve kaldajoone pikkus on 5,876 km. Maardu järve keskmine sügavus on 1,5 meetrit, suurim sügavus on 3,7 meetrit. Maardu järve voolab mitu vooluveekogu ja vett tuleb ka kõrvalasuvast Maardu Lõunakarjäärist, ent suurim neist on Hiiemetsa kraav, mis on ligikaudu 4 kilomeetri pikkune. Maardu järvest voolab välja Kroodi oja, mis suubub Muuga lahte.

Maardu järv sisuliselt hävis – muutus kuivaks 1894. aastal, kui likvideeriti tamm Kroodi oja alguses ning järv jooksis veest tühjaks. Järv taastati 1939 ning oli kasutusel Maardu keemiatehase veereservuaarina. Tänapäeval on järv on populaarne suplejate ja kalastajate seas. Järve kõrval Maardu linna territooriumil asub Järveäärse elurajoon.

Allikad: Keskkonnaregistri avalik teenus, http://register.keskkonnainfo.ee; https://et.wikipedia.org/wiki/Maardu_j%C3%A4rv.

Maardu järv

2. Kroodi oja

Kroodi oja saab alguse Maardu järve põhjakaldalt, voolab läbi Maardu linna ja suubub Muuga lahte. Kroodi oja ehk Kroodi kanal kaevati 1893. aastal. 

Kroodi oja on olnud üks Eesti reostunumaid veekogusid, sest oja vee kvaliteeti mõjutas piirkonnas pika aja jooksul toimunud fosforiidi kaevandamine ja rikastamine. Vee kvaliteet oli halvim 1960ndatel ja 1970ndatel aastatel, mil Maardu keemiakombinaadis toodeti väävelhapet ja superfosfaati ning kogu reostus juhiti ojja.

Keskkonnaministeeriumi  finantseerimisel 2017-2021 oja puhastati. 

Allikas: Vikipeedia, https://et.wikipedia.org/wiki/Kroodi_oja

Kroodi oja vaade lõunasse

3. Endine Maardu keemiakombinaat

Maardu keemiakombinaat on Maardu tööstuslinna loomise põhjuseks. 1920. aastatel ehitati Jõelähtme kihelkonda Ülgase asunduse juurde fosforiidi tootmiseks allmaakaevandus ja sortimistsehh. Toodangu väljaveoks kohandati Koljuotsa kalasadam. Ülgase tehnokompleks põles maha 1938. a ja kaevandus suleti. 1939–1940. aastatel rajati uus fosforiiditehas Maardu mõisale kuulunud Kroodi küla maale. Tehnoloogilise vee varumiseks taastati Liivakandi (pais)järv (Maardu järv). Kaevanduse võimsuseks projekteeriti 370 tuhat tonni kaevist ehk 100 tuhat tonni kontsentraati.

Fosforiidist toodeti muuhulgas väetisi. Tehase juurde rajati töötajate asundus. Teise maailmasõja järgsetel aastatel Maardu kasvas, 1951. aastal sai Maardu aleviks ning 1980. aastal linnaks. Samal ajal oli üha kasvav keemiatööstus keskkonda suurel määral reostav. Eriti kahjulikud olid tehase korstnast linna kohale kerkinud gaasilised heitmed, mis oli oma värvi tõttu tuntud kui “rebasesaba”. Peamiselt lendusid väävli- ja fluoriühendid. Need sadasid ümbruskonnas maha paarikümne kilomeetri ulatuses, põhjustades paljudel juhtudel loomade ja taimede haigestumise. Fosforiidi kaevandamine ja kasutamine lõpetati 1991. a. põhjakarjääri vaalud valdavalt metsastati.

Allikad:

Raja kirjeldus ja järgmised rajapunktid (nimekiri täieneb vastavalt ettepanekutele)

Loodava loodus- ja kultuuriloolise õpperaja eesmärk on tutvustada Maardu elanikele ja külalistele Maardu olulisemaid vaatamisväärsusi ja ajalugu. Kuna oluline osa Maardu ajaloost on seotud tööstuse ja keskkonnaprobleemidega, näitlikustatakse õpperaja abil keskkonnahoiu põhimõtteid, konkreetseid valupunkte ja positiivseid lahendusi. Õpperada aitab kaasata Maardu elanikke loodusretke iseseisvasse läbimisse ja saab läbi viia ekskursioone nii õpilastele kui täiskasvanutele. Maastikul saab tutvustada Metsaparki, paekallast, kirikut, kombinaati, Kroodi oja, Maardu järve ning muid loodus- ja pärandkultuuri objekte ja nende ajalugu. 

Rajapunktid, veebileht ja planeeritav tekst infostendil

Rada algab Maardu järve äärest kui kõige nähtavamast ja ligipääsetavamast kohast, kuhu parklasse saab soovi korral jääta auto ja jätkata teed jalgsi või jalgrattaga. Samas on võimalik rajapunktide vahel liigelda ka autoga ning alustada ja lõpetada rada mistahes rajapunktis või nende vahel.

Esialgu on plaanis kujundada selgitavad tekstid ühtsel veebilehel ning edaspidi tähistada rajapnktid ka looduses. Kui mõnele objektile ei pääse vahetult juurde, saab selgitustahvli panna sobivasse kohta avalikus ruumis.

Järgmised rajapunktid - soovita täiendusi ning saada omapoolset teavet ja pärimusi!

  • Maardu põhjakarjäär
  • Metsapark
  • Kellamäe park ja kirik
  • Rootsi-Kallavere küla
  • Muuga sadama Kallavere sihi ülemine tulepaak
  • Paekallas
  • Indikaatorkivi
  • Kroodi oja
  • Muuga sadam
  • Muuga meremeeste kodu
  • Hansumäe keldrirahn
  • Muuga kabelikivi
  • Peeter Suure merekindluse Kaldase Stolli ava
  • Kopranõmme
  • Iru aiandi kivi
  • Miku raudkivid
  • Kurgesoo
  • Nehatu vallamaja asukoht