Liitu meie infokirjaga!

Saadame Sulle infokirjaga teavet Eesti Looduskaitse Seltsi tegemistest ja ülevaateid sündmustest seltsi osakondades. Infokiri on mõeldud kõigile Eesti Looduskaitse Seltsi liikmetele, koostööpartneritele ja teistele loodushuvilistele. Lisaks saadame aegajalt ka muid seltsi puudutavaid uudiseid.

   

Kaljo Põllu loomingu näitus TÜ raamatukogus

Neljapäeval, 25. jaanuaril kell 16 avatakse TÜ raamatukogus Kaljo Põllu loomingu näitus „Igavene tagasitulek“. See on ülikooli seitsme galerii algatusena sündinud näituste ja ürituste sarja „Kord ja kaos“ esimene suurem ühisnäitus, millega tähistatakse Põllu peagi saabuvat 90. sünniaastapäeva. Näitus on avatud 31. märtsini. Näitusel eksponeeritakse teoseid ka Eesti Looduskaitse Seltsi kunstikogust.

Lisaks näitusele toimub 1. veebruaril raamatukogu konverentsikeskuse saalis sarja „Kord ja kaos“ raames sümpoosion „Igavene tagasitulek: Kust me tuleme. Kes me oleme. Kuhu läheme“, kus nii Kaljo Põllu loomingust inspireerituna kui ka erinevatel kultuuri ja teadust ühendavatel teemadel räägivad mitmed teadlased ja kultuuritegelased.

Loe lähemalt: https://utlib.ut.ee/raamatukogus-avatakse-kaljo-pollu-loomingu-naitus-igavene-tagasitulek.

Loodusõhtu lendoravast 1. novembril

1. novembril 2023 algusega kl 18 toimub Elava Elva keskuses (Pargi 2, Elva) tasuta loodusõhtu aasta loomast lendoravast. Loomakest tutvustab zooloog Uudo Timm. Loodusõhtut saab ka veebis jälgida, sh järelvaadata: https://www.youtube.com/watch?v=hVCODoX6dqM.

Üritust korraldab Elva Vallavalitsus koostöös Eesti Looduskaitse Seltsiga.

Lisainfot annab keskkonnaspetsialist Margit Berg-Jürgens: margit.berg-jurgens@elva.ee, tel 5305 2500.

Oskar Kallas – 155 aastat sünnist

25.10.2023 täitub 155 aastat Oskar Kallase sünnist. Sünniaastapäeval korraldavad üritusi Eesti Looduskaitse Seltsi Tartu osakond, Eesti Rahva Muuseum, Eesti Rahva Muuseumi Sõprade Selts ja Soome Instituut. Mitmeti osalevad Eesti Kirjandusmuuseumi töötajad.

25.10.2023

Eesti Looduskaitse Seltsi Tartu osakonna liikmed külastavad kolmapäeval, 25. oktoobril algusega kell 14 Eesti Kirjandusmuuseumi (KIRMUS) Tartus ning tutvuvad nii muuseumi arhiivraamatukoguga, mis on asutatud 1909. aastal, kui ka muuseumi teiste arhiividega, sealhulgas Rahvaluule arhiiviga, milles hoitakse ka Oskar Kallase juhendamisel Eesti Üliõpilaste Seltsi poolt kogutud rahvalaule ja noote, ning Eesti Kultuuriloolise Arhiiviga, mis asutati 1929. aastal. Külaskäiguga muuseumi tähistatakse Eesti rahvuse, rahvuskultuuri ja riigi arendamisse suure panuse andnud dr. phil. Oskar Kallase – Tartu Ülikooli audoktor aastast 1929 – 155. sünniaastapäeva. Kogunemine KIRMUSe fuajees Vanemise tn 42. Osavõtt on tasuta ja kõigile vaba.

25.10.2023

Eesti Rahva Muuseumi raamatukogus Tartus avatakse näitus “Oskar Kallas 155”. Rohkem teavet: https://www.erm.ee/et/calendar?type=event

29.10.2023

Pühapäeval, 29. oktoobril kell 14 näidatakse Eesti Rahva Muuseumi Jakob Hurda saalis Soome-Eesti ühisfilmi “Põletav armastus” (“Palava rakkaus” Yle TV1/ETV, 1997, 150 min). See on Oskar ja Aino Kallase lugu (1900–1946). Eesti ja Soome tihedate kultuurisidemete kõrval kajastatakse filmis eestlaste kasvamist kultuurrahvaks, iseseisvuse saavutamist ja selle kaotamist. Filmi eel on kolm sissejuhatavat sõnavõttu: esinevad Marleen Metslaid, Sirje Olesk ja Hannele Valkeeniemi.

Rohkem teavet: https://www.erm.ee/et/events/filmiseanss-%E2%80%9Ep%C3%B5letav-armastus%E2%80%9C?t=14:00&m=29.%20Oktoober

Eesti Looduskaitse Seltsi pöördumine Tartu Ravila tänava kaskede kaitseks

Eesti Looduskaitse Selts võttis 17. juunil 2023 Jaan Eilarti 90. sünniaastapäevale pühendatud konverentsil Paides vastu pöördumise Tartu linnapea, Tartu Linnavolikogu esimehe ja Tartu Ülikooli rektori poole eesmärgiga kaitsta Tartu Ravila tänava kaskede alleed. Pöördumisele on alla kirjutanud Eesti Looduskaitse Seltsi esimees, Keskkonnakaitse ja maastikukorralduse professor Kalev Sepp.

Pöördumises rõhutatakse, et Tartus Ravila tänava ääres asuvat Tartu Ülikooli teaduslinnakut raamib ravila tänava poolt väärikas mastaapne kaseallee. Kahjuks on selgunud, et seoses Ravila tänava ja Viljandi maantee nurgale Tartu Ülikoolile kuuluvale maa-alale ehitatava COOP kauplusega on osalise hävitamise ohus suur osa selle Ravila tänava äärse kaseallee väärikatest varju pakkuvatest kaskedest.

Eesti suure loodusemehe, looduskaitsja ning looduse ja kultuuri suhete mõtestaja Jaan Eilarti 90. sünniaastapäeva tähistamisele kogunenud kõige erinevamate eluvaldkondade esindajad peavad seda kavatsust Tartu linnaruumi loome ja linnaplaneerimise suureks eksimuseks ja hoolimatuseks olemasoleva linnalooduse hoidmise ja kaitsmise suhtes. Pöördumises palutakse koheselt astuda samme kaseallee terviklikuks säilitamiseks.
Pöördumises peetakse oluliseks, et kaasaja kliima-, majandus- ja eetikakriisi oludes ilmutataks hoolivust linnalooduse suhtes.

Pöördumise täisteksti originaalkujul: Tartu allee 2023_06

Tähistame Jaan Eilarti 90. sünniaastapäeva

Laupäeval, 17. juunil 2023 algusega kell 11 toimub Paides Ajakeskuses Wittenstein Jaan Eilarti 90. sünniaastapäeva tähistamise konverents.

Vaata konverentsi kava.

Pärast konverentsi on soovijail võimalus teha giidiga tasuta ringkäik tegevuskeskuses (giid Ründo Mülts) või Vallitornis (giid Merle Sokk); samal ajal toimub soovijatele jalutuskäik Paide linnas (giid Tiiu Saarist) – üks kultuurikilomeeter.

Konverents ja ringkäigud on tasuta.

Bussid saab jätta kiriku taha parklasse, kuid muuseumi juures (kui ruumi on) saab rahvas maha tulla ja bussijuht viib sõiduki u 200 m kaugusele kiriku taha. Kindlasti mahuvad muuseumi juurde või veidi Tallinna poole Laia tn algusesse parkima sõiduautod. Korraldajad on olemas ja suunavad juba kella 10-st alates.

Pärast konverentsi käib delegatsioon eesotsas Andres Eilartiga Jaani sünnikodus – aga minna saavad kõik, kel soovi.

Palun teatada konverentsil osalemisest  ja toitlustuse soovist hiljemalt 9. juuniks Tiiu Saaristile (tel 5171855; tiiusaarist@hot.ee).

Kuressaares toimub loodusfestival

PRESSITEADE

Kuressaare esimene loodusfestival (KuLoF) toob kevadetunde Kuressaarde! 13. märtsist 17. märtsini toimuv festival on kui kevadetuul keset märtsipäikest. Oleme tulnud, et jääda. Inimkonna edasine areng saab toimuda vaid elurikkuse hoidmisel. Hästi toimivad ökosüsteemid tagavad meile puhta vee ja õhu, viljaka mulla, tolmeldajad, toidu, elukõlbulikud maastikud ja linnad, identiteedi, vaimse tervise. Elurikkus on meie muutuvas maailmas kui elu võimalikkuse poliis, mis aitab muutustega kohaneda. Kui meie elu võimalikuks tegevad ökosüsteemid kokku kukuvad, ei ole ka meil pikka pidu.

Eesti Looduskaitse Selts (ELKS) koostöös Keskkonnaametiga kutsub kõiki rohelise mõttelaadiga ja keskkonnast hoolivaid inimesi loodusõhtute maratonile. Kolmel päeval ootame loodushuvilisi loodusõhtutele Keskkonnaameti saali, kus  aasta tegijad looduses saavad kõigile tuttavamaks. Margus Ots Eesti Ornitoloogiaühingust tutvustab 2023. aasta lindu – auli, Ants Animägi RMK-st räägib meile 2023. aasta puu – hariliku männi – hingeelust, taimeökoloog Mari Lepik selgitab oma ökoloogiatunnis, kuidas õhusööjaist taimed rohusööjaist kasu saavad.

Miks tehakse loodusfestivali Kuressaares? Keskkonnaameti keskkonnahariduse spetsialist Mahe Metsalu vastab: „Eesmärk on inimeste tähelepanu juhtimine sellele, kui ilus ja roheline on meie Kuressaare. Tõstame kuressaarlaste keskkonnateadlikkust läbi linnupesakastide meisterdamise. Õpetame Kuressaare noori lindude elupaikasid tundma ja nende kombeid märkama.“ Margus Ots, pesakastide valmistamise õpitoa läbiviija, lisab, et festivali käigus valmib tihastele 111 pesakasti, mida iga pesakasti valmistaja saab oma Kuressaare koduaeda üles panna, et terve aasta jälgida aias oma suliste sõprade toimetamisi.

Kuressaare lossipargis toimub teisipäeval kevade äratundmiseks avastusretk „Pungast algab kevad!“. Tunnustatud Kuressaare lossipargi tundja ja loodusgiid Katrin Reinhold räägib, et linnapark on koht, kus loodus ja inimene saavad kokku. Vana pargi loodusväärtus on liigilise ja maastikulise mitmekesisuse näol elupaigakogum erinevatele organismidele. Kuressaare lossipargi elurikkus on suur: siit leiab lisaks puit- ja rohttaimedele ka haruldast liiki samblaid, samblikke, putukaid, haudelinde kui ka käsitiivalisi.

Kuressaare esimese loodusfestivali lõpetab ood kaunitele kunstidele. Kuressaare Muusikakooli kammersaalis toimub 17. märtsil kontsert „Tähediamandid“, kus tuleb ettekandele muusik Eva Mitreikina autorilooming „Juhan Liivi laulud“. Juhan Liivile on omane looduslähedus, minimalism ja sagedased kordused. Kontserdil loovad Eva kõlamaastikud koos Kadi Trave pillide ja poognatega imelise kooskõla. Taustaks saab näha Eva pildistatud jäätunud loodust.

Kuressaares toimub lisaks eelmainitud tegevustele veel laternamatk liikumisaasta auks, elurikkuse poole pööratud pildijaht ja palju muud põnevat. „Oleme tulnud selleks, et jääda. Roheline mõttelaad, arusaam, et pärast meid ei tohi tulla veeuputust ja meie ise saame muuta maailma loodusega kooskõlas elades – see on see, mille pärast me seda festivali korraldame,“  lisab KuLoF-i korraldaja, ELKS-i Saaremaa osakonna eestvedaja Reet Viira.

Kuressaare esimene loodusfestival toimub Kuressaares 13. märtsist 17. märtsini. Huvipakkuvat jagub kõigile – lastest väärikateni. Olete oodatud!

Vaata ka festivali kava ja kontserdi kuulutust.

Lisainfot jagab Reet Viira: tel 5517502, email reet.viira@elks.ee.

 

Eesti looduse päev 2022

Eesti Looduskaitse Selts kutsub Eesti looduse päeva pidulikule tähistamisele ja kontserdile Lihula lauluväljakul 13. augustil 2022 kell 13.30–15.00.

PÄEVAKAVA

Tervitussõnad

  • keskkonnaminister Madis Kallas
  • Lääneranna vallavanem Ene Täht

Looduse päeva teemat avavad loodusemehed

  • Alex Lotman
  • ornitoloog Tiit Randla
  • luuletaja Peep Ilmet
  • filmimees Joosep Matjus
  • rändaja ja tänavune Eerik Kumari looduskaitsepreemia laureaat Hendrik Relve

Laulab loodusemees Jaak Tuksam. Kõlavad parimad looduslaulud Eesti luuletajate tekstidele. Päeva juhib Kaja Lotman.

Eesti looduse päeva eesmärgiks on meie loodushoiuühingute, muuseumite ja seltside eestvedamisel aidata kõigil Eesti loodust paremini väärtustada ja hoida. Päeva tunnuslauseks on „Tunne ja hoia kodumaa loodust ja kultuuri“. Tänavuse looduse päevaga tähistame Matsalu, Nigula, Vilsandi ja Viidumäe looduskaitsealade sündi 65 aastat tagasi.

Eesti looduse päeva Lihulas korraldavad Eesti Looduskaitse Selts, Keskkonnaministeerium, Keskkonnaamet, Lääneranna vallavalitsus ja Looduse Omnibuss.

Lisainfo:

  • Kaja Lotman, Keskkonnaamet, tel 524 7899
  • Kalev Sepp, Eesti Looduskaitse Selts, tel 510 0678
  • Hanno Zingel, Keskkonnaministeerium, tel 513 9079
  • Jaan Riis, Looduse Omnibuss, tel 5647 6297

Aino Kallase 144. sünniaastapäeva tähistamine

EELTEADE

KIRJANIK AINO KALLASE 144. SÜNNIAASTAPÄEVA TÄHISTAMINE

Aino ja Oskar Kallase kodumaja juures Tartu Sanatooriumi pargis

2. augustil 2022 algusega kell 12.00

Korraldajad: Eesti Looduskaitse Seltsi Tartu osakond koostöös Soome Instituudiga Eestis

Peaesinejaks on kirjanik, ajakirjanik ja filmirežissöör IMBI PAJU. Aino Kallase loomingut esitab soome ja eesti keeles Soome päritolu luuletaja ja kultuurikorraldaja HEIDI IIVARI, kelle kodulinnaks on juba 16 aastat Tartu. Sõnavõtuga esineb Tartu Linnavolikogu keskkonnakomisjoni liige Eino Erkki Johannes Rantanen. Soome Instituudi poolt lausub tervituse programmikoordinaator ANNELI LOODUS (tbc). Oodatud on kõik huvilised ja Aino Kallase loomingu austajad.

* Korraldajad jätavad endale õiguse teha kavas muudatusi. 

Festival-kokkutulek 30.-31. juulil!

30.-31. juulil toimub Pärnumaal Jõulumäe Tervisespordikeskuses loodusfestival „Märgalade tähtsus, elurikkus, ökosüsteemiteenused ja märgalade taastamine”. Festivali ajal toimub ka ELKS-i kokkutulek. Festivali-kokkutuleku kava on siin.

Festivalil peetakse ettekandeid ja toimuvad praktilised loodusretked märgalade, ökosüsteemiteenuste ja pärandkultuuri teemal. Hanno Zingel Keskkonnaministeeriumist tutvustab aktuaalseid keskkonnaprobleeme märgaladel, Ain Kull Tartu Ülikoolist kirjeldab soode taastamist ja sellega seotud ökosüsteemiteenuseid ning Mati Kose Tartu Ülikooli Pärnu kolledžist räägib linnustiku muutustest Pärnumaal Edela-Eesti, sh Kabli linnujaama näitel. Marika Kose Eesti Maaülikoolist annab ülevaate rannaniitute taastamise ja looduse kasutuskoormuse uuringutest, loodusajakirjanik ja kirjanik Kristel Vilbaste tutvustab pärimustega seotud paiku märgaladel ning Taavi Pae Tartu Ülikoolist räägib veest Eesti maastikul „Eesti maastikud 100″ raames.

Ettekannete ajal toimuvad lastele loodusharidusprogrammid ja töötoad.

Giidiga loodusretkedel külastatakse rannamaastikku Tahkurannast Iklani, sh Kabli matkarada, Kabli linnurõngastuspunkti, Tahkuranna rannaniitu ja Häädemeeste rannaniitu. Teisel päeval tutvutakse Pärnu jõe kaldaalaga Särghauani ning külastatakse ka taastatud Sindi kärestikku ja Tori.

Loodusfestivali korraldab Eesti Looduskaitse Selts Keskkonnainvesteeringute Keskuse toel.

Kohtade registreerimine kuni 20. juulini ja lisainfo: Anne Nurgamaa, tel 56643602, annenurgamaa@gmail.com.

Kevadkonverentsi ettekanded nüüd veebis

15. märtsil 2022 toimus ELKSi kevadkonverents teemal „Eesti ranna- ja kaldaalade looduslikud tingimused ja elurikkuse kaitse“. Konverentsil esinejate lahkel loal on nende ettekanded nüüd ka seltsi kodulehelt kättesaadavad.

Loe kevadkonverentsi kohta ka seltsi infokirjast.

Petitsioon Sanatooriumi pargi kaitseks Tartus

Eesti Looduskaitse Selts, Eesti Metsa Abiks ja Eesti Keskkonnaühenduste Koda: soovime Tartu Linnavalitsuselt ajaloolis-kultuuriloolise Sanatooriumi pargi säilitamist tervikliku pargina. Palume linnavalitsusel algatada aegunud ning loodus- ja kultuuriväärtusi hävitava detailplaneeringu DP-04-011 ehk Raja 31A krundi detailplaneeringu lõpetamine. ERR videot pargist näed siit.

Sanatooriumi park on Tartu linna elanikele jaoks määrava tähtsusega puhkeala piirkond, kuna asub tartlaste jaoks strateegiliselt olulises piirkonnas. Pargi kogupindala on 15,3 ha ja see asub Riia tänava, Sanatooriumi tänava ja Tervise tänava vahel.

Detailplaneeringu DP-04-011 läbiviimine tooks kaasa pargi osalise hävimise, mis omakorda tooks korvamatuid kahjusid pargi terviklikkuse säilimisele ja looks suuna pargi edaspidisele allakäigule.

Pargil on ajalooliselt Eesti Vabariigi jaoks hoomamatult suur kultuuriline väärtus ja otsene seos Eesti Vabariigi käekäiguga. Meie põlvkond ei tohi olla see, kes ajaloolise väärtuse hävitajaks saab. Eesti riiki valitsenud võõrvõimud ei ole parki aja jooksul otseselt kahjustanud ja kahjuks oleme nüüd esmakordse pretsedendi ees, kui seda teeks meie enese poliitiline võim. Seda ei saa lubada.

Meie esiisad on kaitsnud parki, meie peame seda teekonda jätkama ja kohalik omavalitsus ei tohi pöörata koos Eesti riigiga valitsusega selga Eesti kultuuriväärtustele.

Sanatooriumi pargi rajajad Oskar ja Aino Kallas ning Aleksander Eisenschmidt on persoonidena Eesti kultuuriruumis märgilised. Nende poolt ehitatud arhitektuuriväärtuslikke kodumaju ümbritsevad unikaalsed aiad ja pargid on ajaloolis-kultuurilooliste, riigi ees erilisi teeneid omavate isikute elu ja tegevuse otsesteks tunnistajateks. Meie kohus on nende pärandit hoida ja väärtustada. Oskar ja Aino Kallase loodud pargiosa, 2,3 ha, on vanade puudega vana laialehise metsa omadustega puistu, millel on vääriselupaiga tunnused. Pargis on nähtud vähemalt 19 linnuliiki, vähemalt 21 putukaliiki, vähemalt 17 loomaliiki, Kallaste villa uusklassitsistlik pargiala on Tartu kontekstis unikaalne. Park tervikuna on piirkondliku miljöö kandjaks ning tervikliku rohealana pakub rahu, vaikust, puhast õhku ja muid ökoloogilisi hüvesid nii suurtele kliinikutele kui ka parki igapäevaselt külastavatele elanikele, olles seega rahvatervise seisukohast hindamatult kõrge väärtusega. Pargi terviklikuna säilitamise vajadust on 2017. aastal rõhutanud tunnustatud keskkonnakonsultandid Skepast ja Puhkim OÜ-st ning esitanud vastavad ettepanekud Tartu linnale.

Veelkord: 2005. aastal ülikitsas ringis algatatud ning mõjusid analüüsimata menetletud detailplaneering DP-04-011 hävitaks ajaloolis-kultuuriloolise Sanatooriumi pargi väärtused. Alale on 2021. aastal koostatud eksperthinnang, mis kinnitab täielikult väärtuste olemasolu ja nende kaitsmise vajadust. Pretsedent on Tallinnast Nõmme linnaosast, kui 2007. aastal võeti elanike soovil maastikukaitseala eritüübina – pargid/parkmetsad – kaitse alla kokku 67,7 hektarit, millest 37,6 hektarit oli eraomanduses.

Planeerimisseadus annab võimaluse vananenud loodusvaenulike planeeringute lõpetamiseks. Nõuame Tartu linnavalitsuselt viivitamatult väärtusi hävitava detailplaneeringu lõpetamist ning vastavalt paranduste sisseviimist üldplaneeringusse. AS Nordeconi poolt esitatav võimaliku hüvitise nõue ei tohi olla väärtuste kaitsmisel takistuseks.

Looduse väärtustajad ja hoidjad, palun ühinege Tartu Sanatooriumi pargi kaitse algatusega, andes petitsioonile oma allkirja: https://petitsioon.ee/poordumine-sanatooriumi-pargi-kaitseks-tartus. Juhul kui Teil puudub digiallkirjastamise võimalus, siis andke palun kaitsmise soovist teada tavalise e-kirjaga: tiiu@elks.ee või rein.laiverik@ut.ee.

Kliimasoojenemise tõttu on määrava tähtsusega hoida viimaseid säilinud rohealasid Tartus, sealhulgas ka Sanatooriumi parki.

Kuuepäevane loodus- ja kultuurireis Põhja-Poola

ELKSi A. Kitzbergi nimeline osakond kutsub kuuepäevasele loodus- ja kultuurireisile Põhja-Poola. Reis toimub 8.-13. augustil 2022.

Külastame Elblagi kanalit, Gdanski ja Sopoti linna, Heli poolsaart ja Slowinski rahvusparki. Tutvume vabaõhumuuseumiga, kus kinnitame keha traditsiooniliste toitudega. 

Reisi hind koos külastuspakettidega on 430 €, pensionäridel ja õpilastel 410 €. 

Hind sisaldab bussisõitu, 5 ööd majutust koos hommikusöögiga, giidi-reisisaatja teenust ja keskkonnatasusid.

Külastuspakett: sõit Elblagi kanalil, Malborki lossi külastus, Olivia katedraal, Sopoti kai,  muuseumlaev Blyskawi Gdynias, Fokarium Heli poolsaarel, Heli rannakaitsemuuseum, Slowinski rahvuspark, Rowokoli vaatetorn, Kašuubi vabaõhumuuseum ja lõunasöök Kašuubias.

Loe täpsemat reisikirjeldust siit: Reisikirjeldus_Põhja–Poola_8.–13. august 2022.

Reisile registreerumiseks ja lisainfo saamiseks võta ühendust Rein Mägiga: tel 5235102.

Reisi korraldab OÜ Tiit Reisid.

 

Oskar Kallase mälestusüritus Tartu Sanatooriumi pargis

26. jaanuaril 2022 toimus ELKSi Tartu osakonna algatusel ja koostöös Soome Eesti Instituudiga Oskar Kallase mälestusüritus.

Kallase 76. surma-aastapäeval koguneti tema kodumaja juures Sanatooriumi pargis. Nii Kallase kodumajale kui ka seda ümbritsevale pargile taotletakse riiklikku kaitset.

Üritusel esinesid ettekannetega Hannele Valkeeniemi, prof Eero Medijainen, Loone Ots ja Irja Alakivi. Ettekandeid saab järelkuulata siit: https://www.youtube.com/watch?v=1egzI8U6Y1Q&list=PLHmV6MaFckO2f77CrwQGCG2q4p9cjn5QW&index=2.

 

ELKS kutsub kevadkonverentsile

15. märtsil 2022 toimub Tallinna Ülikooli Mare majas ruumis M-225 ELKSi kevadkonverents „Eesti ranna- ja kaldaalade looduslikud tingimused ja elurikkuse kaitse“. Konverentsil saab osaleda ka veebi vahendusel: https://videosild.emu.ee/b/kal-x7x-fvy-gor.

Konverentsi kava on järgmine: ELKS 15.03.2022 kevadkonverentsi KAVA.

Nii kohapeal kui ka veebis osalemiseks tuleb kindlasti eelregistreeruda. Registreerimisvorm asub siin: https://docs.google.com/forms/d/e/1FAIpQLSd28JqXhWUH-QWc2zq6hCHYYZB147_72kgUN-JK4g0lSqDxAQ/viewform?usp=sf_link. Registreeruda saab kuni 13. märtsini.

Ülikoolis on kohustuslik kanda maski. Kohale tulles tuleb esitada kas COVID-19 vaktsineerimiskuuri läbimise tõend või COVID-19 läbipõdemise tõend. Kui olete eelregistreerunud, aga ei saa siiski konverentsil osaleda, siis palume sellest esimesel võimalusel teada anda.

Ilmus Eesti Looduskaitse Seltsi infokiri Nr 01/2022

Ilmus Eesti Looduskaitse Seltsi infokiri nr 01/2022. Infokiri annab teavet Eesti Looduskaitse Seltsi tegemistest ja ülevaate sündmustest seltsi osakondades.
Infokiri on mõeldud kõigile Eesti Looduskaitse Seltsi liikmetele, koostööpartneritele ja teistele loodushuvilistele. Lisaks saadame aeg-ajalt ka muid seltsi puudutavaid uudiseid.
 
Loe infokirja siin: https://elks.ee/infokiri/