Laupäeval, 17. juunil 2023 algusega kell 11 toimub Paides Ajakeskuses Wittenstein Jaan Eilarti 90. sünniaastapäeva tähistamise konverents.
Konverentsil esinevad Andres Eilart, Taavi Pae, Tiiu Saarist, Jaak Jaaku, abilinnapea Piret Moora (Türi juurtega) jt. Täpsem kava tuleb maikuu lõpuks. Enne konverentsi on tasuta ka väike kontsertesinemine, mille sisu jääb üllatuseks.
Pärast konverentsi, mis kestab max. 2 tundi, on soovijail võimalus teha giidiga tasuta ringkäik tegevuskeskuses (giid Ründo Mülts) või Vallitornis (giid Merle Sokk); samal ajal toimub soovijatele jalutuskäik Paide linnas (giid Tiiu Saarist) – üks kultuurikilomeeter.
Konverents ja ringkäigud on tasuta. Tasuda tuleb vaid osa lõunasöögi summast (max. 5 eurot). Toidu valmistab Ajakeskuse köök. Sööma võib minna ka omal käel u 300 m kaugusele Rüütli tn asuvasse Kreisi trahterisse, kuid seal tuleb kogu summa endal maksta.
Bussid saab jätta kiriku taha parklasse, kuid muuseumi juures (kui ruumi on) saab rahvas maha tulla ja bussijuht viib sõiduki u 200 m kaugusele kiriku taha. Kindlasti mahuvad muuseumi juurde või veidi Tallinna poole Laia tn algusesse parkima sõiduautod. Korraldajad on olemas ja suunavad juba kella 10-st alates.
Pärast konverentsi käib delegatsioon eesotsas Andres Eilartiga Jaani sünnikodus – aga minna saavad kõik, kel soovi. Liikumise aega veel täpsustatakse.
Palun teatada konverentsil osalemisest ja toitlustuse soovist hiljemalt 9. juuniks Tiiu Saaristile (tel 5171855; tiiusaarist@hot.ee).
PRESSITEADE
Kuressaare esimene loodusfestival (KuLoF) toob kevadetunde Kuressaarde! 13. märtsist 17. märtsini toimuv festival on kui kevadetuul keset märtsipäikest. Oleme tulnud, et jääda. Inimkonna edasine areng saab toimuda vaid elurikkuse hoidmisel. Hästi toimivad ökosüsteemid tagavad meile puhta vee ja õhu, viljaka mulla, tolmeldajad, toidu, elukõlbulikud maastikud ja linnad, identiteedi, vaimse tervise. Elurikkus on meie muutuvas maailmas kui elu võimalikkuse poliis, mis aitab muutustega kohaneda. Kui meie elu võimalikuks tegevad ökosüsteemid kokku kukuvad, ei ole ka meil pikka pidu.
Eesti Looduskaitse Selts (ELKS) koostöös Keskkonnaametiga kutsub kõiki rohelise mõttelaadiga ja keskkonnast hoolivaid inimesi loodusõhtute maratonile. Kolmel päeval ootame loodushuvilisi loodusõhtutele Keskkonnaameti saali, kus aasta tegijad looduses saavad kõigile tuttavamaks. Margus Ots Eesti Ornitoloogiaühingust tutvustab 2023. aasta lindu – auli, Ants Animägi RMK-st räägib meile 2023. aasta puu – hariliku männi – hingeelust, taimeökoloog Mari Lepik selgitab oma ökoloogiatunnis, kuidas õhusööjaist taimed rohusööjaist kasu saavad.
Miks tehakse loodusfestivali Kuressaares? Keskkonnaameti keskkonnahariduse spetsialist Mahe Metsalu vastab: „Eesmärk on inimeste tähelepanu juhtimine sellele, kui ilus ja roheline on meie Kuressaare. Tõstame kuressaarlaste keskkonnateadlikkust läbi linnupesakastide meisterdamise. Õpetame Kuressaare noori lindude elupaikasid tundma ja nende kombeid märkama.“ Margus Ots, pesakastide valmistamise õpitoa läbiviija, lisab, et festivali käigus valmib tihastele 111 pesakasti, mida iga pesakasti valmistaja saab oma Kuressaare koduaeda üles panna, et terve aasta jälgida aias oma suliste sõprade toimetamisi.
Kuressaare lossipargis toimub teisipäeval kevade äratundmiseks avastusretk „Pungast algab kevad!“. Tunnustatud Kuressaare lossipargi tundja ja loodusgiid Katrin Reinhold räägib, et linnapark on koht, kus loodus ja inimene saavad kokku. Vana pargi loodusväärtus on liigilise ja maastikulise mitmekesisuse näol elupaigakogum erinevatele organismidele. Kuressaare lossipargi elurikkus on suur: siit leiab lisaks puit- ja rohttaimedele ka haruldast liiki samblaid, samblikke, putukaid, haudelinde kui ka käsitiivalisi.
Kuressaare esimese loodusfestivali lõpetab ood kaunitele kunstidele. Kuressaare Muusikakooli kammersaalis toimub 17. märtsil kontsert „Tähediamandid“, kus tuleb ettekandele muusik Eva Mitreikina autorilooming „Juhan Liivi laulud“. Juhan Liivile on omane looduslähedus, minimalism ja sagedased kordused. Kontserdil loovad Eva kõlamaastikud koos Kadi Trave pillide ja poognatega imelise kooskõla. Taustaks saab näha Eva pildistatud jäätunud loodust.
Kuressaares toimub lisaks eelmainitud tegevustele veel laternamatk liikumisaasta auks, elurikkuse poole pööratud pildijaht ja palju muud põnevat. „Oleme tulnud selleks, et jääda. Roheline mõttelaad, arusaam, et pärast meid ei tohi tulla veeuputust ja meie ise saame muuta maailma loodusega kooskõlas elades – see on see, mille pärast me seda festivali korraldame,“ lisab KuLoF-i korraldaja, ELKS-i Saaremaa osakonna eestvedaja Reet Viira.
Kuressaare esimene loodusfestival toimub Kuressaares 13. märtsist 17. märtsini. Huvipakkuvat jagub kõigile – lastest väärikateni. Olete oodatud!
Vaata ka festivali kava ja kontserdi kuulutust.
Lisainfot jagab Reet Viira: tel 5517502, email reet.viira@elks.ee.
Oleme koos 46 organisatsiooniga pöördunud valitsuse poole, et pealinna külje alla viimaks Sõrve looduskaitseala sünniks.
Avaliku pöördumise tekst on siin: https://roheline.ee/avalik-poordumine-sorve-looduskaitseala-kehtestamiseks/.
Eesti Looduskaitse Seltsi aastakonverents toimub 2. detsembril 2022 Eesti Maaülikoolis aadressil Kreutzwaldi 5 (Metsamaja) ruumis 1A5. Konverentsi kantakse üle ka veebis: https://videosild.emu.ee/b/kal-x7x-fvy-gor
Vaata päevakava siit.
Osalemiseks tuleb eelregistreeruda. Kohtade arv on piiratud. Palun teatage osalemisest hiljemalt 21. novembriks, saates kirja aadressile tiiu@elks.ee.
Märjamaa valla raamatukogu kodulootoas on veel 2022. a novembri lõpuni avatud ELKSi auliikmele Harri Jõgisalule pühendatud näitus.
Raamatukogu kontaktid leiab siit: http://marjamaavrk.edicypages.com/marjamaa-vrk/haimre.
30.-31. juulil 2022 toimus ELKSi festival-kokkutulek „Märgalade tähtsus, elurikkus, ökosüsteemiteenused ja märgalade taastamine“. Festivalil peetud ettekanded on järelvaadatavad: https://www.youtube.com/watch?v=0B88a-51C_0.
Sündmusest kirjutas ajalehes Raplamaa Sõnumid Reet Saar: https://sonumid.ee/2022/08/03/eesti-looduskaitse-seltsi-kokkutulek-keskendus-margaladele/.
2. augustil 2022 tähistati Aino ja Oskar Kallase kodumaja juures Tartu Sanatooriumi pargis kirjanik Aino Kallase 144. sünniaastapäeva. Vaata sõnavõtte siit: https://www.youtube.com/watch?v=uxwLvaIeygA.
Eesti Looduskaitse Selts kutsub Eesti looduse päeva pidulikule tähistamisele ja kontserdile Lihula lauluväljakul 13. augustil 2022 kell 13.30–15.00.
PÄEVAKAVA
Tervitussõnad
- keskkonnaminister Madis Kallas
- Lääneranna vallavanem Ene Täht
Looduse päeva teemat avavad loodusemehed
- Alex Lotman
- ornitoloog Tiit Randla
- luuletaja Peep Ilmet
- filmimees Joosep Matjus
- rändaja ja tänavune Eerik Kumari looduskaitsepreemia laureaat Hendrik Relve
Laulab loodusemees Jaak Tuksam. Kõlavad parimad looduslaulud Eesti luuletajate tekstidele. Päeva juhib Kaja Lotman.
Eesti looduse päeva eesmärgiks on meie loodushoiuühingute, muuseumite ja seltside eestvedamisel aidata kõigil Eesti loodust paremini väärtustada ja hoida. Päeva tunnuslauseks on „Tunne ja hoia kodumaa loodust ja kultuuri“. Tänavuse looduse päevaga tähistame Matsalu, Nigula, Vilsandi ja Viidumäe looduskaitsealade sündi 65 aastat tagasi.
Eesti looduse päeva Lihulas korraldavad Eesti Looduskaitse Selts, Keskkonnaministeerium, Keskkonnaamet, Lääneranna vallavalitsus ja Looduse Omnibuss.
Lisainfo:
- Kaja Lotman, Keskkonnaamet, tel 524 7899
- Kalev Sepp, Eesti Looduskaitse Selts, tel 510 0678
- Hanno Zingel, Keskkonnaministeerium, tel 513 9079
- Jaan Riis, Looduse Omnibuss, tel 5647 6297
Festivalil peetakse ettekandeid ja toimuvad praktilised loodusretked märgalade, ökosüsteemiteenuste ja pärandkultuuri teemal. Hanno Zingel Keskkonnaministeeriumist tutvustab aktuaalseid keskkonnaprobleeme märgaladel, Ain Kull Tartu Ülikoolist kirjeldab soode taastamist ja sellega seotud ökosüsteemiteenuseid ning Mati Kose Tartu Ülikooli Pärnu kolledžist räägib linnustiku muutustest Pärnumaal Edela-Eesti, sh Kabli linnujaama näitel. Marika Kose Eesti Maaülikoolist annab ülevaate rannaniitute taastamise ja looduse kasutuskoormuse uuringutest, loodusajakirjanik ja kirjanik Kristel Vilbaste tutvustab pärimustega seotud paiku märgaladel ning Taavi Pae Tartu Ülikoolist räägib veest Eesti maastikul „Eesti maastikud 100″ raames.
Ettekannete ajal toimuvad lastele loodusharidusprogrammid ja töötoad.
Giidiga loodusretkedel külastatakse rannamaastikku Tahkurannast Iklani, sh Kabli matkarada, Kabli linnurõngastuspunkti, Tahkuranna rannaniitu ja Häädemeeste rannaniitu. Teisel päeval tutvutakse Pärnu jõe kaldaalaga Särghauani ning külastatakse ka taastatud Sindi kärestikku ja Tori.
Loodusfestivali korraldab Eesti Looduskaitse Selts Keskkonnainvesteeringute Keskuse toel.
Kohtade registreerimine kuni 20. juulini ja lisainfo: Anne Nurgamaa, tel 56643602, annenurgamaa@gmail.com.
ELKSi A. Kitzbergi nimeline osakond kutsub kuuepäevasele loodus- ja kultuurireisile Põhja-Poola. Reis toimub 8.-13. augustil 2022.
Külastame Elblagi kanalit, Gdanski ja Sopoti linna, Heli poolsaart ja Slowinski rahvusparki. Tutvume vabaõhumuuseumiga, kus kinnitame keha traditsiooniliste toitudega.
Reisi hind koos külastuspakettidega on 430 €, pensionäridel ja õpilastel 410 €.
Hind sisaldab bussisõitu, 5 ööd majutust koos hommikusöögiga, giidi-reisisaatja teenust ja keskkonnatasusid.
Külastuspakett: sõit Elblagi kanalil, Malborki lossi külastus, Olivia katedraal, Sopoti kai, muuseumlaev Blyskawi Gdynias, Fokarium Heli poolsaarel, Heli rannakaitsemuuseum, Slowinski rahvuspark, Rowokoli vaatetorn, Kašuubi vabaõhumuuseum ja lõunasöök Kašuubias.
Loe täpsemat reisikirjeldust siit: Reisikirjeldus_Põhja–Poola_8.–13. august 2022.
Reisile registreerumiseks ja lisainfo saamiseks võta ühendust Rein Mägiga: tel 5235102.
Reisi korraldab OÜ Tiit Reisid.
26. jaanuaril 2022 toimus ELKSi Tartu osakonna algatusel ja koostöös Soome Eesti Instituudiga Oskar Kallase mälestusüritus.
Kallase 76. surma-aastapäeval koguneti tema kodumaja juures Sanatooriumi pargis. Nii Kallase kodumajale kui ka seda ümbritsevale pargile taotletakse riiklikku kaitset.
Üritusel esinesid ettekannetega Hannele Valkeeniemi, prof Eero Medijainen, Loone Ots ja Irja Alakivi. Ettekandeid saab järelkuulata siit: https://www.youtube.com/watch?v=1egzI8U6Y1Q&list=PLHmV6MaFckO2f77CrwQGCG2q4p9cjn5QW&index=2.
6. oktoobril 2021 toimunud ELKSi Tartu osakonna sügiskonverentsi ettekanded on nüüd veebis: https://www.youtube.com/watch?v=5Z6kXrfawxE&list=PLHmV6MaFckO3JrvC-h-b8J3lWgcs2LzXr.
6. oktoobril 2021 toimub Tartus Rahvusarhiivi saalis Eesti Looduskaitse Seltsi Tartu osakonna sügiskonverents. Osalemine on kõigile tasuta. Konverentsi kavaga saab tutvuda siin: 2021 ELKS Tartu sügiskonverentsi kava_lõplik.
Eesti Looduskaitse Seltsil on nüüd oma Youtube’i kanal, kuhu on üles pandud erinevate ettekannete ja ürituste salvestised: https://www.youtube.com/channel/UCcihyzZdwcGEjiE4jvqcTDg. Head vaatamist ja kuulamist!
14. augustil 2021 tähistatakse juba neljandat korda Eesti looduse päeva. Eesti looduse päeva eesmärgiks on meie loodushoiuühingute, muuseumite ja seltside eestvedamisel aidata kõigil Eesti loodust paremini väärtustada ja hoida. Päeva tunnuslauseks on „Tunne ja hoia kodumaa loodust ja kultuuri“.
Eesti looduse päeva pidulik kontsertaktus toimub Lahemaa rahvuspargis Viinistus kunstimuuseumi väljakul 14. augustil kell 14.00–16.00.
Päevakava
Tervitussõnadega esinevad:
- keskkonnaminister Tõnis Mölder;
- Eesti Looduskaitse Seltsi esimees Kalev Sepp;
- Lahemaa omavalitsuste esindajad.
Kõnelevad:
- akadeemik Tarmo Soomere arutleb loodushoiu rolli üle teel taasiseseisvumisele;
- Tartu Ülikooli õppejõud akadeemik Anu Raud kõneleb looduse ja kultuuri lahutamatuse teemadel.
Meie vanimast rahvuspargist Lahemaalt toovad muusikalisi tervitusi Villu Veski ja Balti dzässorkester. Päeva juhib Valdur Mikita.
Eesti looduse päeva pidulikku tähistamist Lahemaal korraldavad Eesti Looduskaitse Selts, Keskkonnaministeerium ja Looduse Omnibuss.
Eesti Looduskaitse Seltsi üleriigiline 54. kokkutulek-kongress toimub 31. juulist kuni 1. augustini 2021. aastal Setomaal. Selle aasta kahepäevane kokkutulek on pühendatud teemale „Maastikud, elurikkus ja kultuuripärand looduses” ja seltsi 55. tegevusaastale. Tutvume Setomaa looduse ja väärtuslike paikadega.
Ootame seltsi liikmeid ja loodussõpru Piusa Ürgoru Puhkekeskusesse alates 30. juuli õhtust ja Setomaa Turismitalosse 31. juulil. ELKS-i kongress toimub 31. juulil Setomaa Turismitalos.
Vaata ka kokkutuleku-kongressi KAVA.
ELKSi A. Kitzbergi nimeline osakond kutsub seitsmepäevasele retkele Lõuna-Rootsi rahvusparkidesse ja Ölandi saarele. Reis toimub 5.-11. augustil 2021. aastal. Huvilistel palume võtta ühendust Rein Mägiga: tel 5235102, reinmagi002@gmail.com.
Loe reisi kohta lisainfot siit: Rootsi 5.-11.08.2021.
Retk toimub koostöös OÜ-ga Tiit Reisid.
Metsanduse arengukava juhtkogu tutvustas esmaspäeval avalikkusele seni tehtud tööd, millele ootab tagasisidet.
Arengukava peaeesmärk on tagada Eesti metsanduse kestlikkus. Selle saavutamine on kirjeldatud kolme alaeesmärgi kaudu:
- Metsandus arvestab kliimamuutuste ning metsade elurikkuse seisundiga
- Metsasektor on majanduslikult konkurentsivõimeline
- Metsandus on kaasav ning arvestab sotsiaalsete ja kultuuriliste väärtustega
„Hetkeolukorra analüüs näitab, et meil on vajadus tervikliku plaani järele, et metsamaad saaks ühiskonnale vajalike hüvede tagamiseks kasutada parimal moel,“ ütles keskkonnaminister Tõnis Mölder MAK2030 iseloomustades. „On oluline, et me leiaksime tasakaalustatud ning riigi ja huvirühmade huve arvestavad lahendused. Need ei pea olema ilmtingimata kompromissid, kus keegi võidab ja keegi kaotab, meil on vaja sünergiat metsanduse eri tahkude vahel viisil, mis võimaldab suurendada meie metsade kõiki väärtuseid ja hüvesid üheaegselt.“
Elurikkuse hoidmise nimel on vaja jätkuvalt tähelepanu pöörata sellele, et kaitse oleks tõhus ning metsaelupaikade kvaliteet ja seisund paraneks, pikas perspektiivis on oluline, et metsaökosüsteemi võrgustik toimiks terviklikuna. Ruumi planeerimises peavad inimesed saama praegusest parema võimaluse kaasa rääkimiseks oma elukeskkonna kujundamisel. Kliimamuutuste seisukohast on väga oluline, et meie metsad oleksid heas tervislikus seisundis ja vastupidavad. Oluline on edendada ja toetada meetmeid, mis aitavad meil liikuda suunas, kus iga tihumeeter metsast saadud puit leiab parima võimaliku kasutuse. Traditsioonilise puidukasutuse kõrval on oluline otsida võimalusi ka metsa teiste ökosüsteemiteenuste paremaks kasutamiseks ja turundamiseks.
Teadlaste esindaja juhtkogus, EMÜ professor Rein Drenkhan sõnas kava tutvustades, et arengukava kirjeldab ühelt poolt praegust olukorda ning teiselt poolt võimalikke suundi ja valikuid, mida on võimalik teha uuel arengukavaga perioodil. „Senisest rohkem rõhku tuleb pöörata metsakasvatuslikele tegevustele – uuendamine ja hooldamine ning propageerida ja selgitada erinevaid raieviise,“ üles Drenkhan.
Võimalikud raiemahud järgmiseks arengukava perioodiks on arutlusel järgmisel juhtkogu kohtumisel. „Võrreldes praeguse perioodi optimaalse keskmisega, milleks on 12–15 miljonit tihumeetrit aastas, raiemahud vähenevad,“ kinnitas keskkonnaminister Tõnis Mölder. „Meie eesmärk on liikuda samm sammult ühtlasema metsakasutuse suunas.“
MAK2030 kavand on leitav SIIT
Juhtkogu ootab tagasisidet 10. juuniks, et arutada saadud ettepanekuid oma 16. juuni arutelul.
Keskkonnaministeerium
2021. aasta looduskaitsekuule „Looduskultuur ühendab“ pühendatud Eesti Looduskaitse Seltsi aastaseminar toimub reedel, 28. mail kell 14.00-16.30 videosilla vahendusel. Videosilla aadress on https://videosild.emu.ee/b/kal-73h-jmy. Videoruum avatakse kell 13.45. Tule kuulama!
Päevakava
- 14.00-14.30 Kalev Sepp. Ökosüsteemiteenuste kontseptsioon ja selle rakendamine. Eesti Maaülikool.
- 14.30-15.30 Madli Linder. Ökosüsteemide ja nende teenuste hindamine-kaardistamine Eestis. Keskkonnaagentuuri juhtivspetsialist, ELME projekti juht.
- 15.30-16.30 Kalev Sepp. Eesti Looduskaitse Seltsi tegemised. Arutelu.
Lahemaa Rahvuspargi kunagine looduskaitseinspektor Juhan Lepik salvestas 1970. aastatel Lahemaa rahvuspargi konverentsiettekandeid ja jutuajamisi. Käsmu meremuuseumi (Aarne Vaik) ja Keskkonnaameti (Ave Paulus) toel on tollased lindistused digitaliseeritud ja toimetatud. Ettevõtmise eestvedaja on Tiit Lepik. Toimetajad on Anne Kurepalu ja Saima Gordejeva. Digitaliseeris Indrek Kristenbrun, restaureeris Elmar Sats, tehniline toimetamine Tiit Lepik. Produktsioon: Digikontor. Viide autorile – Juhan Lepik, Tiit Lepik. Kasutus: Creative Commons 4.0 BY-NC-ND.
Eesti Looduskaitse Selts koostöös partneritega (Keskkonnaamet, SA Virumaa Muuseumid jt) lindistas Lahemaa loomise lugusid aastal 2016. Videod tehti Lahemaa rahvuspargi loomise ja algusaastatega seotud inimestega. Filmiti nii eraldiseisvaid intervjuusid kui Palmse mõisas toimunud konverentsi „Lahemaa loomise lood“. Kõigil intervjueeritavatel paluti rääkida, mida tähendab nende jaoks Lahemaa rahvuspark, ning käsitleti rahvuspargi algusaastate võtmeküsimusi ja -isikuid. Videote autorid: Ave Paulus, Tiit Lepik, Artur Granström, Jaan Riis, rääkijad. Kasutus: Creative Commons 4.0 BY-NC-ND. Toetas Keskkonnainvesteeringute Keskus.
Lisainfo:
- Lahemaa lood – Juhan Lepiku lindistused https://www.youtube.com/playlist?list=PLFW8aj9BiIoyeIT7qvugGAIOcvH-FvZ26
- Lahemaa loomise lood: https://www.youtube.com/playlist?list=PL7hgV2MKWhEY-qB6-OIshR5YI_1J0CLnT
Looduskaitse kõrgeima tunnustuse, Eerik Kumari nimelise preemia koos looduskaitse kuldmärgiga pälvis sel aastal tunnustatud looduskaitsja ja EMÜ keskkonnakaitse ja maastikukorralduse professor Kalev Sepp.
Ka kuulutas Keskkonnaministeerium välja looduskaitse hõbemärgi laureaadid, kelleks on Sirje Aher, Horst Freitag, Rein Järvekülg, Mart Külvik, Vladimir Mirotvortsev ja Kalev Raudsepp.
Kumari preemia laureaadi Kalev Sepa eriala on maastikukaitse. Mitmed tema tööd on leidnud praktilise väljundi, näiteks on ta uurinud inimeste ning looduse suhteid kaitsealadel. Lisaks sellele on Kalev Sepp aktiivselt löönud kaasa rahvusvahelises looduskaitselises tegevuses, ta on olnud maailma suurima looduskaitseliidu (IUCN) asepresident. Samuti on ta pikaaegne Eesti Looduskaitse Seltsi juhatuse liige ning möödunud suvest ka seltsi esimehe kohusetäitja.
Maastikud on oma subjektiivsuse mõõtme tõttu on looduskaitses üks keerulisemaid väljakutseid. „Nauditav maastik vajab sageli inimese kätt, aga millal on seda liiga vähe või liiga palju – arvamusi on väga erinevaid ja seetõttu oleme väga tänulikud, et seda on tehtud ja tehakse ka teaduslikus võtmes,“ ütles keskkonnaminister Tõnis Mölder tänavuse Kumari preemia laureaadi tööd iseloomustades.
Eerik Kumari looduskaitsepreemia on auhind, mida antakse välja alates 1989. aastast. Alates 2010. aastast antakse koos preemiaga üle ka looduskaitse kuldmärk. Preemia suurus on 5000 eurot.
Looduskaitsekuul kuulutatakse välja ka looduskaitse hõbemärgi laureaadid. Aasta 2021 Eesti looduskaitsemärgi laureaadid on:
Sirje Aher, kes on pikaajalise koolitajana jaganud tarkust lasteaia-, põhikooli- ja gümnaasiumi õpetajatele nii praktilise looduse tundmise kui ka laiemalt keskkonnahariduse ja säästvat arengut toetava hariduse valdkonnas.
Horst Freitag, sakslasest ettevõtja, kes on alates 90ndatest aastastest tegelenud aktiivselt Eesti kultuuri ja eriti Lahemaa Rahvuspargi tutvustamisega.
Rein Järvekülg, ihtüoloog ja hüdrobioloog, kel oli oluline roll Natura 2000 alade võrgustiku kujundamisel Eesti sisevetes ja rannikumeres. Ta on panustanud oma teadmiste ja kogemustega Sindi paisu likvideerimisse ning kalastiku kaitsemeetmetesse.
Mart Külvik, EMÜ elurikkuse ja keskkonnaplaneerimise professor, kes on lisaks teadustööle aktiivne rahvusvahelises looduskaitse koostöös, olles IUCN-i jt rahvusvaheliste organisatsioonide mitmete töörühmade ja komisjonide liige. Samuti Eesti-Soome looduskaitse koostöörühma asutaja, aktiivne Setomaa looduse tutvustaja ja kultuuri eestvedaja.
Vladimir Mirotvortsev on teinud enam kui 40 aastat koostööd Eesti Looduskaitse Seltsiga ja juhtinud Eesti Looduskaitse Seltsi Sillamäe osakonda. Tema eestvõtmisel loodi Sillamäe õhuseire programm, lisaks on ta seisnud Sillamäe ja Vaivara piirkonna negatiivsete keskkonnamõjude vähendamise eest.
Kalev Raudsepp on pikaajaline pärandniitude hooldaja ja kogukonnaelu eestvedaja. Poollooduslike koosluste hooldamisega on ta tegelenud juba üle 20 aasta ja kasvanud selle ajaga üheks suurimaks pärandniitude hooldajaks Eestis, suunates nii eeskuju kui otsese organiseerimisega inimesi pärandniite hooldama.
Allikas: Keskkonnaministeerium
Euroopa Komisjoni eestvedamisel vaadati läbi hiljuti avaldatud mereprügi uuringud ning leiti, et meredes leidub 281 liiki prügi. Seda on pea üheksa korda rohkem kui erinevaid kalaliike Läänemeres.
Mereprügi probleemiga võitlemiseks vaatasid teadlased ja riikide esindajad läbi viimaste aegade mereprügi uuringud, et kindlaks teha, millist prügi meres üldse leidub. Selgus, et meredes võib olla kuni 281 erinevat liiki prügi.
Mere puhtana hoidmine pole lihtne ülesanne ning üheks põletavamaks probleemiks nii maailmameres kui Eesti merealal on võitlus mereprügiga. Soome lahe kui Läänemere prügistatuima merepiirkonna randadelt võib kohati leida kuni 270 prügieset iga 100 meetri kohta.
Keskkonnaministeeriumi merekeskkonna osakonna juhataja Rene Reisneri sõnul on iga ökosüsteemi kirjeldamise üheks oluliseks näitajaks liikide arvukus, ent intensiivse reostamise taustal oleme jõudnud olukorda, kus peame ka meredes andma hinnanguid erinevate prügiliikide alusel. Reisneri sõnul on see on kahjuks paratamatu, ent siiski vajalik teadmine, sest aitab paika panna meetmed prügi vähendamiseks meres. „Teades erinevaid liike, saame luua otsesed seosed prügi tekkeallika ja levikuteedega ning sekkuda prügi tekke vähendamiseks ja leviku piiramiseks,“ lausus ta.
Mitmed globaalsed uuringud on hinnanud, et kui me ei suuda kohe ohjeldada prügi merre jõudmist, on meil mõnekümne aasta pärast meres koguseliselt plastikut rohkem kui kala. „Kurva tõdemusega peab nentima, et juba praegu on meil meredes erinevaid prügiliike rohkem kui kalaliike,“ lisas Reisner.
Merre võib sattuda igasugune prügi, alustades klaaspudelitest ning lõpetades tekstiili- ja meditsiinijäätmetega. Peamine prügi merre sattumise põhjus on halb jäätmekäitlus maismaal. Valdav osa mereprügist koosneb plastist, mis laguneb keskkonnas väga aeglaselt.
„Huvitaval kombel ei pruugi mõni uus biolagunev plast meres üldse laguneda. Need tooted on mõeldud lagunema komposteerimisjaamas, kus on selleks vajalik temperatuur. Jahedam merevesi pärsib nende toodete lagunemist ning need lagunevad vaid väikesteks mikroplasti osakesteks,“ selgitas Reisner. Mikroplasti mereveest kättesaamine on tema sõnul tohutu väljakutse. Suurema prügi eemaldamiseks mõeldud võrgud aga püüavad lisaks ka mereorganisme.
„Juba mere sattunud prügi sealt kättesaamise keerukuse tõttu tuleb keskenduda prügi mere sattumise vältimisele. Kõige tõhusam on juba eos vähendada prügi teket. Mida vähem prügi toodame, seda vähem jõuab seda keskkonda,“ lausus Reisner kokkuvõtteks.
Ülevaade meres leiduvatest prügiliikidest ja fotokataloog iga prügiliigi kohta on saadaval Euroopa Komisjoni kodulehel: https://mcc.jrc.ec.europa.eu/main/photocatalogue.py?N=41&O=457&cat=all
Keskkonnasõbralikku haridust tunnustav Keskkonnakäpa konkurss ning kuni 26-aastaste aktiivsete looduskaitsjate tegevuse ausse tõstmiseks mõeldud noore looduskaitsja märgi konkurss otsivad taas väärikaid kandidaate.
Keskkonnakäpa konkursile sobivad esitamiseks kõik algatused, mis aitavad kujundada inimesi keskkonnasõbralikumaks ja -teadlikumaks ning mis muudavad meie ümbrust paremaks. Oodatud on projektid, mis on uudsed, ressursisäästlikud ning avaldavad head mõju keskkonnale ja suurendavad osalejate keskkonnateadlikkust.
Keskkonnaminister Tõnis Mölder avaldas lootust, et koroonakriisist hoolimata on koolides ja lasteaedades keskkonnahoidlik tegevus jätkuvalt au sees. „Ehk on eriline aeg pannud meid looduse peale teistmoodi mõtlema ja see avaldub ka Keskkonnakäpa konkursile jõudvates põnevates ideedes ja tegudes,“ ütles keskkonnaminister. „Keskkonnahoid algab küll kodust, aga lasteaiad, koolid ja huviharidusasutused saavad anda olulise tõuke noore inimese rohelise mõtlemise teel.“
Konkursil on viis kandideerimise rühma: lasteaed, õpilasrühm/klass, õpetaja, kool ning keskkonnaharidust pakkuv organisatsioon. Kandideerida saab järgmistes kategooriates: „Tubli tegutseja“, „Tark tarbija“, „Õnnelik õpe“, „Kogukonna kaasamine“ ja „Innukas innovaator“. Viimane on eriauhind tegevuste eest, mille käigus on keskkonnateemade käsitlemisel leitud uudseid/leidlikke lahendusi, olgu selleks erinevate ainevaldkondade põiming, keskkonnasõbralikkust edendavad uuringud, vaatlused, leiutised, kampaaniad, koostöö lastevanemate ja ettevõtetega jms.
Keskkonnakäpa püüdmiseks tuleb vahemikus 12. aprillist kuni 9. maini täita ankeet veebilehel https://keskkonnatunnustused.ee/et/keskkonnakapp . Seejärel, 17.–30. mail toimub hääletus, mille tulemusel selguvad rahva lemmikud. Teised võitjad valib žürii. Keskkonnatunnustuste veebilehelt leiab lisainfot ka kandideerimistingimuste kohta. Esitage oma kandidatuur või soovitage meile oma kogukonnast tublisid tegijaid!
Keskkonnaministeerium otsib ka noore looduskaitsja märgi väärikaid kandidaate. Noore looduskaitsja märgiga tunnustatakse kuni 26-aastase aktiivse noore looduskaitsja tegevust. Märk antakse noorele, kes on eriliselt silma paistnud loodushoiu alal, saavutanud häid tulemusi loodushariduse konkursil või aidanud kaasa loodusteemalise ürituse korraldamisel. Täpsem info www.envir.ee/et/noore-looduskaitsja-mark .
Ettepanekud, mis sisaldavad kandidaadi looduskaitsetegevuse vabas vormis ülevaadet ning milles on märgitud kandidaadi vanus ja kontaktandmed, palume saata hiljemalt 14. maiks aadressil Keskkonnaministeeriumi looduskaitse osakond, Narva mnt 7a, 15172 Tallinn või keskkonnaministeerium@envir.ee.
Täpsem informatsioon: Kairi Toiger, Keskkonnakäpa korraldaja, kairi.toiger@envir.ee, +37256283472