Liitu meie infokirjaga!

Saadame Sulle infokirjaga teavet Eesti Looduskaitse Seltsi tegemistest ja ülevaateid sündmustest seltsi osakondades. Infokiri on mõeldud kõigile Eesti Looduskaitse Seltsi liikmetele, koostööpartneritele ja teistele loodushuvilistele. Lisaks saadame aegajalt ka muid seltsi puudutavaid uudiseid.

   

Eesti looduse päev 2022

Eesti Looduskaitse Selts kutsub Eesti looduse päeva pidulikule tähistamisele ja kontserdile Lihula lauluväljakul 13. augustil 2022 kell 13.30–15.00.

PÄEVAKAVA

Tervitussõnad

  • keskkonnaminister Madis Kallas
  • Lääneranna vallavanem Ene Täht

Looduse päeva teemat avavad loodusemehed

  • Alex Lotman
  • ornitoloog Tiit Randla
  • luuletaja Peep Ilmet
  • filmimees Joosep Matjus
  • rändaja ja tänavune Eerik Kumari looduskaitsepreemia laureaat Hendrik Relve

Laulab loodusemees Jaak Tuksam. Kõlavad parimad looduslaulud Eesti luuletajate tekstidele. Päeva juhib Kaja Lotman.

Eesti looduse päeva eesmärgiks on meie loodushoiuühingute, muuseumite ja seltside eestvedamisel aidata kõigil Eesti loodust paremini väärtustada ja hoida. Päeva tunnuslauseks on „Tunne ja hoia kodumaa loodust ja kultuuri“. Tänavuse looduse päevaga tähistame Matsalu, Nigula, Vilsandi ja Viidumäe looduskaitsealade sündi 65 aastat tagasi.

Eesti looduse päeva Lihulas korraldavad Eesti Looduskaitse Selts, Keskkonnaministeerium, Keskkonnaamet, Lääneranna vallavalitsus ja Looduse Omnibuss.

Lisainfo:

  • Kaja Lotman, Keskkonnaamet, tel 524 7899
  • Kalev Sepp, Eesti Looduskaitse Selts, tel 510 0678
  • Hanno Zingel, Keskkonnaministeerium, tel 513 9079
  • Jaan Riis, Looduse Omnibuss, tel 5647 6297

Aino Kallase 144. sünniaastapäeva tähistamine

EELTEADE

KIRJANIK AINO KALLASE 144. SÜNNIAASTAPÄEVA TÄHISTAMINE

Aino ja Oskar Kallase kodumaja juures Tartu Sanatooriumi pargis

2. augustil 2022 algusega kell 12.00

Korraldajad: Eesti Looduskaitse Seltsi Tartu osakond koostöös Soome Instituudiga Eestis

Peaesinejaks on kirjanik, ajakirjanik ja filmirežissöör IMBI PAJU. Aino Kallase loomingut esitab soome ja eesti keeles Soome päritolu luuletaja ja kultuurikorraldaja HEIDI IIVARI, kelle kodulinnaks on juba 16 aastat Tartu. Sõnavõtuga esineb Tartu Linnavolikogu keskkonnakomisjoni liige Eino Erkki Johannes Rantanen. Soome Instituudi poolt lausub tervituse programmikoordinaator ANNELI LOODUS (tbc). Oodatud on kõik huvilised ja Aino Kallase loomingu austajad.

* Korraldajad jätavad endale õiguse teha kavas muudatusi. 

Festival-kokkutulek 30.-31. juulil!

30.-31. juulil toimub Pärnumaal Jõulumäe Tervisespordikeskuses loodusfestival „Märgalade tähtsus, elurikkus, ökosüsteemiteenused ja märgalade taastamine”. Festivali ajal toimub ka ELKS-i kokkutulek. Festivali-kokkutuleku kava on siin.

Festivalil peetakse ettekandeid ja toimuvad praktilised loodusretked märgalade, ökosüsteemiteenuste ja pärandkultuuri teemal. Hanno Zingel Keskkonnaministeeriumist tutvustab aktuaalseid keskkonnaprobleeme märgaladel, Ain Kull Tartu Ülikoolist kirjeldab soode taastamist ja sellega seotud ökosüsteemiteenuseid ning Mati Kose Tartu Ülikooli Pärnu kolledžist räägib linnustiku muutustest Pärnumaal Edela-Eesti, sh Kabli linnujaama näitel. Marika Kose Eesti Maaülikoolist annab ülevaate rannaniitute taastamise ja looduse kasutuskoormuse uuringutest, loodusajakirjanik ja kirjanik Kristel Vilbaste tutvustab pärimustega seotud paiku märgaladel ning Taavi Pae Tartu Ülikoolist räägib veest Eesti maastikul „Eesti maastikud 100″ raames.

Ettekannete ajal toimuvad lastele loodusharidusprogrammid ja töötoad.

Giidiga loodusretkedel külastatakse rannamaastikku Tahkurannast Iklani, sh Kabli matkarada, Kabli linnurõngastuspunkti, Tahkuranna rannaniitu ja Häädemeeste rannaniitu. Teisel päeval tutvutakse Pärnu jõe kaldaalaga Särghauani ning külastatakse ka taastatud Sindi kärestikku ja Tori.

Loodusfestivali korraldab Eesti Looduskaitse Selts Keskkonnainvesteeringute Keskuse toel.

Kohtade registreerimine kuni 20. juulini ja lisainfo: Anne Nurgamaa, tel 56643602, annenurgamaa@gmail.com.

Kevadkonverentsi ettekanded nüüd veebis

15. märtsil 2022 toimus ELKSi kevadkonverents teemal „Eesti ranna- ja kaldaalade looduslikud tingimused ja elurikkuse kaitse“. Konverentsil esinejate lahkel loal on nende ettekanded nüüd ka seltsi kodulehelt kättesaadavad.

Loe kevadkonverentsi kohta ka seltsi infokirjast.

Petitsioon Sanatooriumi pargi kaitseks Tartus

Eesti Looduskaitse Selts, Eesti Metsa Abiks ja Eesti Keskkonnaühenduste Koda: soovime Tartu Linnavalitsuselt ajaloolis-kultuuriloolise Sanatooriumi pargi säilitamist tervikliku pargina. Palume linnavalitsusel algatada aegunud ning loodus- ja kultuuriväärtusi hävitava detailplaneeringu DP-04-011 ehk Raja 31A krundi detailplaneeringu lõpetamine. ERR videot pargist näed siit.

Sanatooriumi park on Tartu linna elanikele jaoks määrava tähtsusega puhkeala piirkond, kuna asub tartlaste jaoks strateegiliselt olulises piirkonnas. Pargi kogupindala on 15,3 ha ja see asub Riia tänava, Sanatooriumi tänava ja Tervise tänava vahel.

Detailplaneeringu DP-04-011 läbiviimine tooks kaasa pargi osalise hävimise, mis omakorda tooks korvamatuid kahjusid pargi terviklikkuse säilimisele ja looks suuna pargi edaspidisele allakäigule.

Pargil on ajalooliselt Eesti Vabariigi jaoks hoomamatult suur kultuuriline väärtus ja otsene seos Eesti Vabariigi käekäiguga. Meie põlvkond ei tohi olla see, kes ajaloolise väärtuse hävitajaks saab. Eesti riiki valitsenud võõrvõimud ei ole parki aja jooksul otseselt kahjustanud ja kahjuks oleme nüüd esmakordse pretsedendi ees, kui seda teeks meie enese poliitiline võim. Seda ei saa lubada.

Meie esiisad on kaitsnud parki, meie peame seda teekonda jätkama ja kohalik omavalitsus ei tohi pöörata koos Eesti riigiga valitsusega selga Eesti kultuuriväärtustele.

Sanatooriumi pargi rajajad Oskar ja Aino Kallas ning Aleksander Eisenschmidt on persoonidena Eesti kultuuriruumis märgilised. Nende poolt ehitatud arhitektuuriväärtuslikke kodumaju ümbritsevad unikaalsed aiad ja pargid on ajaloolis-kultuurilooliste, riigi ees erilisi teeneid omavate isikute elu ja tegevuse otsesteks tunnistajateks. Meie kohus on nende pärandit hoida ja väärtustada. Oskar ja Aino Kallase loodud pargiosa, 2,3 ha, on vanade puudega vana laialehise metsa omadustega puistu, millel on vääriselupaiga tunnused. Pargis on nähtud vähemalt 19 linnuliiki, vähemalt 21 putukaliiki, vähemalt 17 loomaliiki, Kallaste villa uusklassitsistlik pargiala on Tartu kontekstis unikaalne. Park tervikuna on piirkondliku miljöö kandjaks ning tervikliku rohealana pakub rahu, vaikust, puhast õhku ja muid ökoloogilisi hüvesid nii suurtele kliinikutele kui ka parki igapäevaselt külastavatele elanikele, olles seega rahvatervise seisukohast hindamatult kõrge väärtusega. Pargi terviklikuna säilitamise vajadust on 2017. aastal rõhutanud tunnustatud keskkonnakonsultandid Skepast ja Puhkim OÜ-st ning esitanud vastavad ettepanekud Tartu linnale.

Veelkord: 2005. aastal ülikitsas ringis algatatud ning mõjusid analüüsimata menetletud detailplaneering DP-04-011 hävitaks ajaloolis-kultuuriloolise Sanatooriumi pargi väärtused. Alale on 2021. aastal koostatud eksperthinnang, mis kinnitab täielikult väärtuste olemasolu ja nende kaitsmise vajadust. Pretsedent on Tallinnast Nõmme linnaosast, kui 2007. aastal võeti elanike soovil maastikukaitseala eritüübina – pargid/parkmetsad – kaitse alla kokku 67,7 hektarit, millest 37,6 hektarit oli eraomanduses.

Planeerimisseadus annab võimaluse vananenud loodusvaenulike planeeringute lõpetamiseks. Nõuame Tartu linnavalitsuselt viivitamatult väärtusi hävitava detailplaneeringu lõpetamist ning vastavalt paranduste sisseviimist üldplaneeringusse. AS Nordeconi poolt esitatav võimaliku hüvitise nõue ei tohi olla väärtuste kaitsmisel takistuseks.

Looduse väärtustajad ja hoidjad, palun ühinege Tartu Sanatooriumi pargi kaitse algatusega, andes petitsioonile oma allkirja: https://petitsioon.ee/poordumine-sanatooriumi-pargi-kaitseks-tartus. Juhul kui Teil puudub digiallkirjastamise võimalus, siis andke palun kaitsmise soovist teada tavalise e-kirjaga: tiiu@elks.ee või rein.laiverik@ut.ee.

Kliimasoojenemise tõttu on määrava tähtsusega hoida viimaseid säilinud rohealasid Tartus, sealhulgas ka Sanatooriumi parki.

Kuuepäevane loodus- ja kultuurireis Põhja-Poola

ELKSi A. Kitzbergi nimeline osakond kutsub kuuepäevasele loodus- ja kultuurireisile Põhja-Poola. Reis toimub 8.-13. augustil 2022.

Külastame Elblagi kanalit, Gdanski ja Sopoti linna, Heli poolsaart ja Slowinski rahvusparki. Tutvume vabaõhumuuseumiga, kus kinnitame keha traditsiooniliste toitudega. 

Reisi hind koos külastuspakettidega on 430 €, pensionäridel ja õpilastel 410 €. 

Hind sisaldab bussisõitu, 5 ööd majutust koos hommikusöögiga, giidi-reisisaatja teenust ja keskkonnatasusid.

Külastuspakett: sõit Elblagi kanalil, Malborki lossi külastus, Olivia katedraal, Sopoti kai,  muuseumlaev Blyskawi Gdynias, Fokarium Heli poolsaarel, Heli rannakaitsemuuseum, Slowinski rahvuspark, Rowokoli vaatetorn, Kašuubi vabaõhumuuseum ja lõunasöök Kašuubias.

Loe täpsemat reisikirjeldust siit: Reisikirjeldus_Põhja–Poola_8.–13. august 2022.

Reisile registreerumiseks ja lisainfo saamiseks võta ühendust Rein Mägiga: tel 5235102.

Reisi korraldab OÜ Tiit Reisid.

 

Oskar Kallase mälestusüritus Tartu Sanatooriumi pargis

26. jaanuaril 2022 toimus ELKSi Tartu osakonna algatusel ja koostöös Soome Eesti Instituudiga Oskar Kallase mälestusüritus.

Kallase 76. surma-aastapäeval koguneti tema kodumaja juures Sanatooriumi pargis. Nii Kallase kodumajale kui ka seda ümbritsevale pargile taotletakse riiklikku kaitset.

Üritusel esinesid ettekannetega Hannele Valkeeniemi, prof Eero Medijainen, Loone Ots ja Irja Alakivi. Ettekandeid saab järelkuulata siit: https://www.youtube.com/watch?v=1egzI8U6Y1Q&list=PLHmV6MaFckO2f77CrwQGCG2q4p9cjn5QW&index=2.

 

ELKS kutsub kevadkonverentsile

15. märtsil 2022 toimub Tallinna Ülikooli Mare majas ruumis M-225 ELKSi kevadkonverents „Eesti ranna- ja kaldaalade looduslikud tingimused ja elurikkuse kaitse“. Konverentsil saab osaleda ka veebi vahendusel: https://videosild.emu.ee/b/kal-x7x-fvy-gor.

Konverentsi kava on järgmine: ELKS 15.03.2022 kevadkonverentsi KAVA.

Nii kohapeal kui ka veebis osalemiseks tuleb kindlasti eelregistreeruda. Registreerimisvorm asub siin: https://docs.google.com/forms/d/e/1FAIpQLSd28JqXhWUH-QWc2zq6hCHYYZB147_72kgUN-JK4g0lSqDxAQ/viewform?usp=sf_link. Registreeruda saab kuni 13. märtsini.

Ülikoolis on kohustuslik kanda maski. Kohale tulles tuleb esitada kas COVID-19 vaktsineerimiskuuri läbimise tõend või COVID-19 läbipõdemise tõend. Kui olete eelregistreerunud, aga ei saa siiski konverentsil osaleda, siis palume sellest esimesel võimalusel teada anda.

Ilmus Eesti Looduskaitse Seltsi infokiri Nr 01/2022

Ilmus Eesti Looduskaitse Seltsi infokiri nr 01/2022. Infokiri annab teavet Eesti Looduskaitse Seltsi tegemistest ja ülevaate sündmustest seltsi osakondades.
Infokiri on mõeldud kõigile Eesti Looduskaitse Seltsi liikmetele, koostööpartneritele ja teistele loodushuvilistele. Lisaks saadame aeg-ajalt ka muid seltsi puudutavaid uudiseid.
 
Loe infokirja siin: https://elks.ee/infokiri/

Eesti looduse päev 2021

14. augustil 2021 tähistatakse juba neljandat korda Eesti looduse päeva. Eesti looduse päeva eesmärgiks on meie loodushoiuühingute, muuseumite ja seltside eestvedamisel aidata kõigil Eesti loodust paremini väärtustada ja hoida. Päeva tunnuslauseks on „Tunne ja hoia kodumaa loodust ja kultuuri“.

Eesti looduse päeva pidulik kontsertaktus toimub Lahemaa rahvuspargis Viinistus kunstimuuseumi väljakul 14. augustil kell 14.00–16.00.

Päevakava

Tervitussõnadega esinevad:

  • keskkonnaminister Tõnis Mölder;
  • Eesti Looduskaitse Seltsi esimees Kalev Sepp;
  • Lahemaa omavalitsuste esindajad.

Kõnelevad:

  • akadeemik Tarmo Soomere arutleb loodushoiu rolli üle teel taasiseseisvumisele;
  • Tartu Ülikooli õppejõud akadeemik Anu Raud kõneleb looduse ja kultuuri lahutamatuse teemadel.

Meie vanimast rahvuspargist Lahemaalt toovad muusikalisi tervitusi Villu Veski ja Balti dzässorkester. Päeva juhib Valdur Mikita.

Eesti looduse päeva pidulikku tähistamist Lahemaal korraldavad Eesti Looduskaitse Selts, Keskkonnaministeerium ja Looduse Omnibuss.

Seltsi 2021. a kokkutulek-kongress Setomaal

Eesti Looduskaitse Seltsi üleriigiline 54. kokkutulek-kongress toimub 31. juulist kuni 1. augustini 2021. aastal Setomaal. Selle aasta kahepäevane kokkutulek on pühendatud teemale „Maastikud, elurikkus ja kultuuripärand looduses” ja seltsi 55. tegevusaastale. Tutvume Setomaa looduse ja väärtuslike paikadega.

Ootame seltsi liikmeid ja loodussõpru Piusa Ürgoru Puhkekeskusesse alates 30. juuli õhtust ja Setomaa Turismitalosse 31. juulil. ELKS-i kongress toimub 31. juulil Setomaa Turismitalos.

Vaata ka kokkutuleku-kongressi KAVA.

Metsanduse arengukava juhtkogu esitles kava esimest versiooni

Foto: Piret Levertand/Pixabay

Metsanduse arengukava juhtkogu tutvustas esmaspäeval avalikkusele seni tehtud tööd, millele ootab tagasisidet.

Arengukava peaeesmärk on tagada Eesti metsanduse kestlikkus. Selle  saavutamine on kirjeldatud kolme alaeesmärgi kaudu:

  1. Metsandus arvestab kliimamuutuste ning metsade elurikkuse seisundiga
  2. Metsasektor on majanduslikult konkurentsivõimeline
  3. Metsandus on kaasav ning arvestab sotsiaalsete ja kultuuriliste väärtustega

„Hetkeolukorra analüüs näitab, et meil on vajadus tervikliku plaani järele, et metsamaad saaks ühiskonnale vajalike hüvede tagamiseks kasutada parimal moel,“ ütles keskkonnaminister Tõnis Mölder MAK2030 iseloomustades.  „On oluline, et me leiaksime tasakaalustatud ning riigi ja huvirühmade huve arvestavad lahendused. Need ei pea olema ilmtingimata kompromissid, kus keegi võidab ja keegi kaotab, meil on vaja sünergiat metsanduse eri tahkude vahel viisil, mis võimaldab suurendada meie metsade kõiki väärtuseid ja hüvesid üheaegselt.“

Elurikkuse hoidmise nimel on vaja jätkuvalt tähelepanu pöörata sellele, et kaitse oleks tõhus ning metsaelupaikade kvaliteet ja seisund paraneks, pikas perspektiivis on oluline, et metsaökosüsteemi võrgustik toimiks terviklikuna. Ruumi planeerimises peavad inimesed saama praegusest parema võimaluse kaasa rääkimiseks oma elukeskkonna kujundamisel. Kliimamuutuste seisukohast on väga oluline, et meie metsad oleksid heas tervislikus seisundis ja vastupidavad. Oluline on edendada ja toetada meetmeid, mis aitavad meil liikuda suunas, kus iga tihumeeter metsast saadud puit leiab parima võimaliku kasutuse. Traditsioonilise puidukasutuse kõrval on oluline otsida võimalusi ka metsa teiste ökosüsteemiteenuste paremaks kasutamiseks ja turundamiseks.

Teadlaste esindaja juhtkogus, EMÜ professor Rein Drenkhan sõnas kava tutvustades, et arengukava kirjeldab ühelt poolt praegust olukorda ning teiselt poolt võimalikke suundi ja valikuid, mida on võimalik teha uuel arengukavaga perioodil.  „Senisest rohkem rõhku tuleb pöörata metsakasvatuslikele tegevustele – uuendamine ja hooldamine ning propageerida ja selgitada erinevaid raieviise,“ üles Drenkhan.

Võimalikud raiemahud järgmiseks arengukava perioodiks on arutlusel järgmisel juhtkogu kohtumisel. „Võrreldes praeguse perioodi optimaalse keskmisega, milleks on  12–15 miljonit tihumeetrit aastas, raiemahud vähenevad,“ kinnitas keskkonnaminister Tõnis Mölder. „Meie eesmärk on liikuda samm sammult ühtlasema metsakasutuse suunas.“

MAK2030 kavand on leitav SIIT

Juhtkogu ootab tagasisidet 10. juuniks, et arutada saadud ettepanekuid oma 16. juuni arutelul.

Keskkonnaministeerium

Kutse ELKSi veebiseminarile 28. mail

2021. aasta looduskaitsekuule „Looduskultuur ühendab“ pühendatud Eesti Looduskaitse Seltsi aastaseminar toimub reedel, 28. mail kell 14.00-16.30 videosilla vahendusel. Videosilla aadress on https://videosild.emu.ee/b/kal-73h-jmy. Videoruum avatakse kell 13.45. Tule kuulama!

Päevakava

  • 14.00-14.30 Kalev Sepp. Ökosüsteemiteenuste kontseptsioon ja selle rakendamine. Eesti Maaülikool.
  • 14.30-15.30 Madli Linder. Ökosüsteemide ja nende teenuste hindamine-kaardistamine Eestis. Keskkonnaagentuuri juhtivspetsialist, ELME projekti juht.
  • 15.30-16.30 Kalev Sepp. Eesti Looduskaitse Seltsi tegemised. Arutelu.

Lahemaa loomise lood – ligi 100 videot veebis

Valminud on ligi sada videot Lahemaa rahvuspargi sünnist ja algusaegadest. Lahemaa rahvuspargi ajaloo huvilistel on võimalik kuulata ja vaadata lugusid Lahemaa rahvuspargi loomisest ja algusaastatest. Keskkonnaameti, Eesti Looduskaitse Seltsi ja Käsmu meremuuseumi toel on veebis meenutused Lahemaa loojatelt aastast 2016 ja Juhan Lepiku lindistused aastast 1976.

Lahemaa Rahvuspargi kunagine looduskaitseinspektor Juhan Lepik salvestas 1970. aastatel Lahemaa rahvuspargi konverentsiettekandeid ja jutuajamisi. Käsmu meremuuseumi (Aarne Vaik) ja Keskkonnaameti (Ave Paulus) toel on tollased lindistused digitaliseeritud ja toimetatud. Ettevõtmise eestvedaja on Tiit Lepik. Toimetajad on Anne Kurepalu ja Saima Gordejeva. Digitaliseeris Indrek Kristenbrun, restaureeris Elmar Sats, tehniline toimetamine Tiit Lepik. Produktsioon: Digikontor. Viide autorile – Juhan Lepik, Tiit Lepik. Kasutus: Creative Commons 4.0  BY-NC-ND.

Eesti Looduskaitse Selts koostöös partneritega (Keskkonnaamet, SA Virumaa Muuseumid jt) lindistas Lahemaa loomise lugusid aastal 2016. Videod tehti Lahemaa rahvuspargi loomise ja algusaastatega seotud inimestega. Filmiti nii eraldiseisvaid intervjuusid kui Palmse mõisas toimunud konverentsi „Lahemaa loomise lood“. Kõigil intervjueeritavatel paluti rääkida, mida tähendab nende jaoks Lahemaa rahvuspark, ning käsitleti rahvuspargi  algusaastate võtmeküsimusi ja -isikuid. Videote autorid: Ave Paulus, Tiit Lepik, Artur Granström, Jaan Riis, rääkijad. Kasutus: Creative Commons 4.0  BY-NC-ND. Toetas Keskkonnainvesteeringute Keskus.

Lisainfo:
Tiit Lepik tiit@digikontor.ee 51992928                 
Ave Paulus ave.paulus@keskkonnaamet.ee 53327893
 
Vaata videoid siit:

Eerik Kumari looduskaitsepreemia pälvis Kalev Sepp

Looduskaitse kõrgeima tunnustuse, Eerik Kumari nimelise preemia koos looduskaitse kuldmärgiga pälvis sel aastal tunnustatud looduskaitsja ja EMÜ keskkonnakaitse ja maastikukorralduse professor Kalev Sepp.

Ka kuulutas Keskkonnaministeerium välja looduskaitse hõbemärgi laureaadid, kelleks on Sirje Aher, Horst Freitag, Rein Järvekülg, Mart Külvik, Vladimir Mirotvortsev ja Kalev Raudsepp.

Kumari preemia laureaadi Kalev Sepa eriala on maastikukaitse. Mitmed tema tööd on leidnud praktilise väljundi, näiteks on ta uurinud inimeste ning looduse suhteid kaitsealadel. Lisaks sellele on Kalev Sepp aktiivselt löönud kaasa rahvusvahelises looduskaitselises tegevuses, ta on olnud maailma suurima looduskaitseliidu (IUCN) asepresident. Samuti on ta pikaaegne Eesti Looduskaitse Seltsi juhatuse liige ning möödunud suvest ka seltsi esimehe kohusetäitja.

Maastikud on oma subjektiivsuse mõõtme tõttu on looduskaitses üks keerulisemaid väljakutseid. „Nauditav maastik vajab sageli inimese kätt, aga millal on seda liiga vähe või liiga palju – arvamusi on väga erinevaid ja seetõttu oleme väga tänulikud, et seda on tehtud ja tehakse ka teaduslikus võtmes,“ ütles keskkonnaminister Tõnis Mölder tänavuse Kumari preemia laureaadi tööd iseloomustades.

Eerik Kumari looduskaitsepreemia on auhind, mida antakse välja alates 1989. aastast. Alates 2010. aastast antakse koos preemiaga üle ka looduskaitse kuldmärk. Preemia suurus on 5000 eurot.

Looduskaitsekuul kuulutatakse välja ka looduskaitse hõbemärgi laureaadid. Aasta 2021 Eesti looduskaitsemärgi laureaadid on:

Sirje Aher, kes on pikaajalise koolitajana jaganud tarkust lasteaia-, põhikooli- ja gümnaasiumi õpetajatele nii praktilise looduse tundmise kui ka laiemalt keskkonnahariduse ja säästvat arengut toetava hariduse valdkonnas.

Horst Freitag, sakslasest ettevõtja, kes on alates 90ndatest aastastest tegelenud aktiivselt Eesti kultuuri ja eriti Lahemaa Rahvuspargi tutvustamisega.

Rein Järvekülg, ihtüoloog ja hüdrobioloog, kel oli oluline roll  Natura 2000 alade võrgustiku kujundamisel Eesti sisevetes ja rannikumeres. Ta on panustanud oma teadmiste ja kogemustega Sindi paisu likvideerimisse ning kalastiku kaitsemeetmetesse.

Mart Külvik, EMÜ elurikkuse ja keskkonnaplaneerimise professor, kes on lisaks teadustööle  aktiivne rahvusvahelises looduskaitse koostöös, olles IUCN-i jt rahvusvaheliste organisatsioonide mitmete töörühmade ja komisjonide liige. Samuti Eesti-Soome looduskaitse koostöörühma asutaja, aktiivne Setomaa looduse tutvustaja ja kultuuri eestvedaja.

Vladimir Mirotvortsev on teinud enam kui 40 aastat koostööd Eesti Looduskaitse Seltsiga ja juhtinud Eesti Looduskaitse Seltsi Sillamäe osakonda.  Tema eestvõtmisel loodi Sillamäe õhuseire programm, lisaks on ta seisnud Sillamäe ja Vaivara piirkonna negatiivsete keskkonnamõjude vähendamise eest.

Kalev Raudsepp on pikaajaline pärandniitude hooldaja ja kogukonnaelu eestvedaja. Poollooduslike koosluste hooldamisega on ta tegelenud juba üle 20 aasta ja kasvanud selle ajaga üheks suurimaks pärandniitude hooldajaks Eestis, suunates nii eeskuju kui otsese organiseerimisega inimesi pärandniite hooldama.

Allikas: Keskkonnaministeerium

Kokku loetud: meres hulbib 281 liiki prügi

Mereprügi.

Euroopa Komisjoni eestvedamisel vaadati läbi hiljuti avaldatud mereprügi uuringud ning leiti, et meredes leidub 281 liiki prügi. Seda on pea üheksa korda rohkem kui erinevaid kalaliike Läänemeres.

Mereprügi probleemiga võitlemiseks vaatasid teadlased ja riikide esindajad läbi viimaste aegade mereprügi uuringud, et kindlaks teha, millist prügi meres üldse leidub. Selgus, et meredes võib olla kuni 281 erinevat liiki prügi.

Mere puhtana hoidmine pole lihtne ülesanne ning üheks põletavamaks probleemiks nii maailmameres kui Eesti merealal on võitlus mereprügiga. Soome lahe kui Läänemere prügistatuima merepiirkonna randadelt võib kohati leida kuni 270 prügieset iga 100 meetri kohta.

Keskkonnaministeeriumi merekeskkonna osakonna juhataja Rene Reisneri sõnul on iga ökosüsteemi kirjeldamise üheks oluliseks näitajaks liikide arvukus, ent intensiivse reostamise taustal oleme jõudnud olukorda, kus peame ka meredes andma hinnanguid erinevate prügiliikide alusel. Reisneri sõnul on see on kahjuks paratamatu, ent siiski vajalik teadmine, sest aitab paika panna meetmed prügi vähendamiseks meres. „Teades erinevaid liike, saame luua otsesed seosed prügi tekkeallika ja levikuteedega ning sekkuda prügi tekke vähendamiseks ja leviku piiramiseks,“ lausus ta.

Mitmed globaalsed uuringud on hinnanud, et kui me ei suuda kohe ohjeldada prügi merre jõudmist, on meil mõnekümne aasta pärast meres koguseliselt plastikut rohkem kui kala. „Kurva tõdemusega peab nentima, et juba praegu on meil meredes erinevaid prügiliike rohkem kui kalaliike,“ lisas Reisner.
Merre võib sattuda igasugune prügi, alustades klaaspudelitest ning lõpetades tekstiili- ja meditsiinijäätmetega. Peamine prügi merre sattumise põhjus on halb jäätmekäitlus maismaal. Valdav osa mereprügist koosneb plastist, mis laguneb keskkonnas väga aeglaselt.

„Huvitaval kombel ei pruugi mõni uus biolagunev plast meres üldse laguneda. Need tooted on mõeldud lagunema komposteerimisjaamas, kus on selleks vajalik temperatuur. Jahedam merevesi pärsib nende toodete lagunemist ning need lagunevad vaid väikesteks mikroplasti osakesteks,“ selgitas Reisner. Mikroplasti mereveest kättesaamine on tema sõnul tohutu väljakutse. Suurema prügi eemaldamiseks mõeldud võrgud aga püüavad lisaks ka mereorganisme.

„Juba mere sattunud prügi sealt kättesaamise keerukuse tõttu tuleb keskenduda prügi mere sattumise vältimisele. Kõige tõhusam on juba eos vähendada prügi teket. Mida vähem prügi toodame, seda vähem jõuab seda keskkonda,“ lausus Reisner kokkuvõtteks.
Ülevaade meres leiduvatest prügiliikidest ja fotokataloog iga prügiliigi kohta on saadaval Euroopa Komisjoni kodulehel: https://mcc.jrc.ec.europa.eu/main/photocatalogue.py?N=41&O=457&cat=all

Keskkonnakäpa ja noorte looduskaitsjate konkurss ootavad kandidaate

Keskkonnasõbralikku haridust tunnustav Keskkonnakäpa konkurss ning kuni 26-aastaste aktiivsete looduskaitsjate tegevuse ausse tõstmiseks mõeldud noore looduskaitsja märgi konkurss otsivad taas väärikaid kandidaate.

Keskkonnakäpa konkursile sobivad esitamiseks kõik algatused, mis aitavad kujundada inimesi keskkonnasõbralikumaks ja -teadlikumaks ning mis muudavad meie ümbrust paremaks. Oodatud on projektid, mis on uudsed, ressursisäästlikud ning avaldavad head mõju keskkonnale ja suurendavad osalejate keskkonnateadlikkust.

Keskkonnaminister Tõnis Mölder avaldas lootust, et koroonakriisist hoolimata on koolides ja lasteaedades keskkonnahoidlik tegevus jätkuvalt au sees. „Ehk on eriline aeg pannud meid looduse peale teistmoodi mõtlema ja see avaldub ka Keskkonnakäpa konkursile jõudvates põnevates ideedes ja tegudes,“ ütles keskkonnaminister. „Keskkonnahoid algab küll kodust, aga lasteaiad, koolid ja huviharidusasutused saavad anda olulise tõuke noore inimese rohelise mõtlemise teel.“

Konkursil on viis kandideerimise rühma: lasteaed, õpilasrühm/klass, õpetaja, kool ning keskkonnaharidust pakkuv organisatsioon. Kandideerida saab järgmistes kategooriates: „Tubli tegutseja“, „Tark tarbija“, „Õnnelik õpe“, „Kogukonna kaasamine“ ja „Innukas innovaator“. Viimane on eriauhind tegevuste eest, mille käigus on keskkonnateemade käsitlemisel leitud uudseid/leidlikke lahendusi, olgu selleks erinevate ainevaldkondade põiming, keskkonnasõbralikkust edendavad uuringud, vaatlused, leiutised, kampaaniad, koostöö lastevanemate ja ettevõtetega jms.

Keskkonnakäpa püüdmiseks tuleb vahemikus 12. aprillist kuni 9. maini täita ankeet veebilehel https://keskkonnatunnustused.ee/et/keskkonnakapp . Seejärel,  17.–30. mail toimub hääletus, mille tulemusel selguvad rahva lemmikud. Teised võitjad valib žürii. Keskkonnatunnustuste veebilehelt leiab lisainfot ka kandideerimistingimuste kohta. Esitage oma kandidatuur või soovitage meile oma kogukonnast tublisid tegijaid!

Keskkonnaministeerium otsib ka noore looduskaitsja märgi väärikaid kandidaate. Noore looduskaitsja märgiga tunnustatakse kuni 26-aastase aktiivse noore looduskaitsja tegevust. Märk antakse noorele, kes on eriliselt silma paistnud loodushoiu alal, saavutanud häid tulemusi loodushariduse konkursil või aidanud kaasa loodusteemalise ürituse korraldamisel. Täpsem info www.envir.ee/et/noore-looduskaitsja-mark .

Ettepanekud, mis sisaldavad kandidaadi  looduskaitsetegevuse vabas vormis ülevaadet ning milles on märgitud kandidaadi vanus ja kontaktandmed, palume saata hiljemalt 14. maiks aadressil Keskkonnaministeeriumi looduskaitse osakond, Narva mnt 7a, 15172 Tallinn või keskkonnaministeerium@envir.ee.

Täpsem informatsioon: Kairi Toiger, Keskkonnakäpa korraldaja, kairi.toiger@envir.ee, +37256283472

Keskkonnaamet uuendas pärandniitude kaitse tegevuskava

Luhaniit Soomaal. Foto: Gunnar Sein

2027. aastaks on tegevuskavas seatud eesmärk hooldada pärandniite Eestis vähemalt 50 000 hektaril. Seega on eesmärgi saavutamiseks vaja täiendavalt taastada pärandkooslusi ligikaudu 12 000 hektaril.

Pärandniidud ehk poollooduslikud kooslused või pärandkooslused on liigirikkad rohumaad, mida on traditsiooniliselt kasutatud karja- või heinamaadena.

Selle pärandi ja niitudele iseloomulike taime- ja loomaliikide elupaikade säilimiseks tuleb inimestel pärandkooslusi järjepidevalt hooldada. Pärandniitude parema kaitse ja sidususe tagamiseks on soov hakata toetama nende hooldamist ka väljaspool kaitstavaid alasid.

Eestis hooldatakse praegu 38 000 ha pärandniite, eelmise sajandi alguses hooldati neid 1,8 milj ha. Pärandkoosluste säilitamiseks ja taastamiseks vajalike tegevuste planeeritud eelarve on 2027 aastani ligi 35,7 milj eurot.

Uue kava perioodi 2021–2027 eesmärgid on suurendada inimeste teadlikkust niitude väärtustest ja hooldamisest, tõhustada nende kaitset, majandada neid järjepidevalt, parandada hooldamise kvaliteeti ning korrastada andmete kogumist. „Kõige olulisem on jätkata tegevust juba hooldatavatel aladel, tagada parem sidusus erinevate alade vahel, luua maaomanikele ja hooldajatele nõustamissüsteem ning arendada andmekogusid,“ sõnab Keskkonnaameti maahoolduse büroo juhataja Kaidi Silm.

Pärandniitude kaitse ja sidususe tagamiseks tuleb hakata toetama nende hooldamist ka väljaspool kaitstavaid alasid. „Seetõttu on oluline suurendada huvigruppide teadlikkust niitude hooldamise vajalikkusest, teha investeeringuid niitude hoolduse jätkusuutlikkuse tagamiseks ja parandada hooldamise kvaliteeti. Ühtlasi soovime jätkata uuringute ja inventuuridega ajakohaste andmete saamiseks ning hinnata taastamise ja hooldamise tulemuslikkust,“ lisab Keskkonnaameti maahoolduse büroo peaspetsialist Gunnar Sein.

Aasta-aastalt suurenev pärandniitude võrgustik aitab tagada mitmekesisemat elukeskkonda. Võrgustiku kaudu saab luua paremad ja ohutumad võimalused looduse ja inimtegevuse kokku sobitumiseks. Nii aitavad näiteks hästi hooldatud lagedad niidualad leevendada haneliste survet teraviljakultuuridele.

Keskkonnaminister Tõnis Mölder tõdes, et kuna suur osa kogu Euroopa elurikkusest on seotud poollooduslike kooslustega, siis on Eestil nende hoidmisel suur roll. „Elurikkuse säilitamine ja suurendamine on kirjas ka koalitsioonileppes, kus plaanime koostöös teadlastega koostada elurikkuse arengukava, milles on olulisel kohal kindlasti ka pärandniidud,“ ütles Tõnis Mölder.

Pärandkoosluste loodusväärtused säilivad ainult meie pärandniitude hooldajate kaasabil. Kavas on seatud eesmärgiks, et nende arv praeguselt kaheksasajalt suureneks pea tuhandeni. Riik toetab nii taastamis- kui ka hooldustegevust erinevate toetustega.

Rohkem teavet pärandniitude, hoolduskavade ja toetuste taotlemise kohta leiab Keskkonnaameti kodulehelt.

ELKSi hoovi kolis Ameerika aed

Saabuval kevadel on ELKSi Koidu tänava maja ümber oodata rohkem tegutsemist, sest meie hoovi on kolinud Ameerika kogukonnaaed.

Ameerika aed Väike-Ameerika tänaval

 

Ameerika kogukonnaaed rajati 2019. aastal ja see tegutses seni Väike-Ameerika tänaval endisel lastestaadionil, kuid maa-ala omaniku vahetumise tõttu tuli hakata uut kodu otsima.

MTÜ Ameerika Aed juhatuse liige Elisabeth Sinipalu sõnul osutus Koidu 80 krunt valituks hea asukoha ja soodsate ilmakaarte pärast, ent oluliseks peeti ka sõbralikke naabreid. „Loodetavasti õnnestub meil tänavu koos ELKSiga ka mõni ühine loeng või üritus korraldada,“ ütles Sinipalu. Tallinna linnaga on sõlmitud leping Koidu 80 krundi hoovialal tegutsemiseks esialgu üheks aastaks. 

Tallinnas tegutseb üle kümne kogukonnaaia ja aktiivseid rohenäppe on üle viiesaja. Peale aiandustegevuse peenarde ümber korraldatakse kogukonnaaedades erinevaid keskkonnahariduslikke kultuurisündmusi: talguid, kontserte, töötubasid, loenguid ja jutuõhtuid.

Lisainfot Ameerika kogukonnaaia kohta saab siit: https://www.facebook.com/groups/ameerikaaed.