Kevadkonverentsi ettekanded nüüd veebis

15. märtsil 2022 toimus ELKSi kevadkonverents teemal „Eesti ranna- ja kaldaalade looduslikud tingimused ja elurikkuse kaitse“. Konverentsil esinejate lahkel loal on nende ettekanded nüüd ka seltsi kodulehelt kättesaadavad.

Loe kevadkonverentsi kohta ka seltsi infokirjast.

Petitsioon Sanatooriumi pargi kaitseks Tartus

Eesti Looduskaitse Selts, Eesti Metsa Abiks ja Eesti Keskkonnaühenduste Koda: soovime Tartu Linnavalitsuselt ajaloolis-kultuuriloolise Sanatooriumi pargi säilitamist tervikliku pargina. Palume linnavalitsusel algatada aegunud ning loodus- ja kultuuriväärtusi hävitava detailplaneeringu DP-04-011 ehk Raja 31A krundi detailplaneeringu lõpetamine. ERR videot pargist näed siit.

Sanatooriumi park on Tartu linna elanikele jaoks määrava tähtsusega puhkeala piirkond, kuna asub tartlaste jaoks strateegiliselt olulises piirkonnas. Pargi kogupindala on 15,3 ha ja see asub Riia tänava, Sanatooriumi tänava ja Tervise tänava vahel.

Detailplaneeringu DP-04-011 läbiviimine tooks kaasa pargi osalise hävimise, mis omakorda tooks korvamatuid kahjusid pargi terviklikkuse säilimisele ja looks suuna pargi edaspidisele allakäigule.

Pargil on ajalooliselt Eesti Vabariigi jaoks hoomamatult suur kultuuriline väärtus ja otsene seos Eesti Vabariigi käekäiguga. Meie põlvkond ei tohi olla see, kes ajaloolise väärtuse hävitajaks saab. Eesti riiki valitsenud võõrvõimud ei ole parki aja jooksul otseselt kahjustanud ja kahjuks oleme nüüd esmakordse pretsedendi ees, kui seda teeks meie enese poliitiline võim. Seda ei saa lubada.

Meie esiisad on kaitsnud parki, meie peame seda teekonda jätkama ja kohalik omavalitsus ei tohi pöörata koos Eesti riigiga valitsusega selga Eesti kultuuriväärtustele.

Sanatooriumi pargi rajajad Oskar ja Aino Kallas ning Aleksander Eisenschmidt on persoonidena Eesti kultuuriruumis märgilised. Nende poolt ehitatud arhitektuuriväärtuslikke kodumaju ümbritsevad unikaalsed aiad ja pargid on ajaloolis-kultuurilooliste, riigi ees erilisi teeneid omavate isikute elu ja tegevuse otsesteks tunnistajateks. Meie kohus on nende pärandit hoida ja väärtustada. Oskar ja Aino Kallase loodud pargiosa, 2,3 ha, on vanade puudega vana laialehise metsa omadustega puistu, millel on vääriselupaiga tunnused. Pargis on nähtud vähemalt 19 linnuliiki, vähemalt 21 putukaliiki, vähemalt 17 loomaliiki, Kallaste villa uusklassitsistlik pargiala on Tartu kontekstis unikaalne. Park tervikuna on piirkondliku miljöö kandjaks ning tervikliku rohealana pakub rahu, vaikust, puhast õhku ja muid ökoloogilisi hüvesid nii suurtele kliinikutele kui ka parki igapäevaselt külastavatele elanikele, olles seega rahvatervise seisukohast hindamatult kõrge väärtusega. Pargi terviklikuna säilitamise vajadust on 2017. aastal rõhutanud tunnustatud keskkonnakonsultandid Skepast ja Puhkim OÜ-st ning esitanud vastavad ettepanekud Tartu linnale.

Veelkord: 2005. aastal ülikitsas ringis algatatud ning mõjusid analüüsimata menetletud detailplaneering DP-04-011 hävitaks ajaloolis-kultuuriloolise Sanatooriumi pargi väärtused. Alale on 2021. aastal koostatud eksperthinnang, mis kinnitab täielikult väärtuste olemasolu ja nende kaitsmise vajadust. Pretsedent on Tallinnast Nõmme linnaosast, kui 2007. aastal võeti elanike soovil maastikukaitseala eritüübina – pargid/parkmetsad – kaitse alla kokku 67,7 hektarit, millest 37,6 hektarit oli eraomanduses.

Planeerimisseadus annab võimaluse vananenud loodusvaenulike planeeringute lõpetamiseks. Nõuame Tartu linnavalitsuselt viivitamatult väärtusi hävitava detailplaneeringu lõpetamist ning vastavalt paranduste sisseviimist üldplaneeringusse. AS Nordeconi poolt esitatav võimaliku hüvitise nõue ei tohi olla väärtuste kaitsmisel takistuseks.

Looduse väärtustajad ja hoidjad, palun ühinege Tartu Sanatooriumi pargi kaitse algatusega, andes petitsioonile oma allkirja: https://petitsioon.ee/poordumine-sanatooriumi-pargi-kaitseks-tartus. Juhul kui Teil puudub digiallkirjastamise võimalus, siis andke palun kaitsmise soovist teada tavalise e-kirjaga: tiiu@elks.ee või rein.laiverik@ut.ee.

Kliimasoojenemise tõttu on määrava tähtsusega hoida viimaseid säilinud rohealasid Tartus, sealhulgas ka Sanatooriumi parki.

Kuuepäevane loodus- ja kultuurireis Põhja-Poola

ELKSi A. Kitzbergi nimeline osakond kutsub kuuepäevasele loodus- ja kultuurireisile Põhja-Poola. Reis toimub 8.-13. augustil 2022.

Külastame Elblagi kanalit, Gdanski ja Sopoti linna, Heli poolsaart ja Slowinski rahvusparki. Tutvume vabaõhumuuseumiga, kus kinnitame keha traditsiooniliste toitudega. 

Reisi hind koos külastuspakettidega on 430 €, pensionäridel ja õpilastel 410 €. 

Hind sisaldab bussisõitu, 5 ööd majutust koos hommikusöögiga, giidi-reisisaatja teenust ja keskkonnatasusid.

Külastuspakett: sõit Elblagi kanalil, Malborki lossi külastus, Olivia katedraal, Sopoti kai,  muuseumlaev Blyskawi Gdynias, Fokarium Heli poolsaarel, Heli rannakaitsemuuseum, Slowinski rahvuspark, Rowokoli vaatetorn, Kašuubi vabaõhumuuseum ja lõunasöök Kašuubias.

Loe täpsemat reisikirjeldust siit: Reisikirjeldus_Põhja–Poola_8.–13. august 2022.

Reisile registreerumiseks ja lisainfo saamiseks võta ühendust Rein Mägiga: tel 5235102.

Reisi korraldab OÜ Tiit Reisid.

 

Oskar Kallase mälestusüritus Tartu Sanatooriumi pargis

26. jaanuaril 2022 toimus ELKSi Tartu osakonna algatusel ja koostöös Soome Eesti Instituudiga Oskar Kallase mälestusüritus.

Kallase 76. surma-aastapäeval koguneti tema kodumaja juures Sanatooriumi pargis. Nii Kallase kodumajale kui ka seda ümbritsevale pargile taotletakse riiklikku kaitset.

Üritusel esinesid ettekannetega Hannele Valkeeniemi, prof Eero Medijainen, Loone Ots ja Irja Alakivi. Ettekandeid saab järelkuulata siit: https://www.youtube.com/watch?v=1egzI8U6Y1Q&list=PLHmV6MaFckO2f77CrwQGCG2q4p9cjn5QW&index=2.

 

ELKS kutsub kevadkonverentsile

15. märtsil 2022 toimub Tallinna Ülikooli Mare majas ruumis M-225 ELKSi kevadkonverents „Eesti ranna- ja kaldaalade looduslikud tingimused ja elurikkuse kaitse“. Konverentsil saab osaleda ka veebi vahendusel: https://videosild.emu.ee/b/kal-x7x-fvy-gor.

Konverentsi kava on järgmine: ELKS 15.03.2022 kevadkonverentsi KAVA.

Nii kohapeal kui ka veebis osalemiseks tuleb kindlasti eelregistreeruda. Registreerimisvorm asub siin: https://docs.google.com/forms/d/e/1FAIpQLSd28JqXhWUH-QWc2zq6hCHYYZB147_72kgUN-JK4g0lSqDxAQ/viewform?usp=sf_link. Registreeruda saab kuni 13. märtsini.

Ülikoolis on kohustuslik kanda maski. Kohale tulles tuleb esitada kas COVID-19 vaktsineerimiskuuri läbimise tõend või COVID-19 läbipõdemise tõend. Kui olete eelregistreerunud, aga ei saa siiski konverentsil osaleda, siis palume sellest esimesel võimalusel teada anda.

Eesti looduse päev 2021

14. augustil 2021 tähistatakse juba neljandat korda Eesti looduse päeva. Eesti looduse päeva eesmärgiks on meie loodushoiuühingute, muuseumite ja seltside eestvedamisel aidata kõigil Eesti loodust paremini väärtustada ja hoida. Päeva tunnuslauseks on „Tunne ja hoia kodumaa loodust ja kultuuri“.

Eesti looduse päeva pidulik kontsertaktus toimub Lahemaa rahvuspargis Viinistus kunstimuuseumi väljakul 14. augustil kell 14.00–16.00.

Päevakava

Tervitussõnadega esinevad:

  • keskkonnaminister Tõnis Mölder;
  • Eesti Looduskaitse Seltsi esimees Kalev Sepp;
  • Lahemaa omavalitsuste esindajad.

Kõnelevad:

  • akadeemik Tarmo Soomere arutleb loodushoiu rolli üle teel taasiseseisvumisele;
  • Tartu Ülikooli õppejõud akadeemik Anu Raud kõneleb looduse ja kultuuri lahutamatuse teemadel.

Meie vanimast rahvuspargist Lahemaalt toovad muusikalisi tervitusi Villu Veski ja Balti dzässorkester. Päeva juhib Valdur Mikita.

Eesti looduse päeva pidulikku tähistamist Lahemaal korraldavad Eesti Looduskaitse Selts, Keskkonnaministeerium ja Looduse Omnibuss.

Seltsi 2021. a kokkutulek-kongress Setomaal

Eesti Looduskaitse Seltsi üleriigiline 54. kokkutulek-kongress toimub 31. juulist kuni 1. augustini 2021. aastal Setomaal. Selle aasta kahepäevane kokkutulek on pühendatud teemale „Maastikud, elurikkus ja kultuuripärand looduses” ja seltsi 55. tegevusaastale. Tutvume Setomaa looduse ja väärtuslike paikadega.

Ootame seltsi liikmeid ja loodussõpru Piusa Ürgoru Puhkekeskusesse alates 30. juuli õhtust ja Setomaa Turismitalosse 31. juulil. ELKS-i kongress toimub 31. juulil Setomaa Turismitalos.

Vaata ka kokkutuleku-kongressi KAVA.

Kutse ELKSi veebiseminarile 28. mail

2021. aasta looduskaitsekuule „Looduskultuur ühendab“ pühendatud Eesti Looduskaitse Seltsi aastaseminar toimub reedel, 28. mail kell 14.00-16.30 videosilla vahendusel. Videosilla aadress on https://videosild.emu.ee/b/kal-73h-jmy. Videoruum avatakse kell 13.45. Tule kuulama!

Päevakava

  • 14.00-14.30 Kalev Sepp. Ökosüsteemiteenuste kontseptsioon ja selle rakendamine. Eesti Maaülikool.
  • 14.30-15.30 Madli Linder. Ökosüsteemide ja nende teenuste hindamine-kaardistamine Eestis. Keskkonnaagentuuri juhtivspetsialist, ELME projekti juht.
  • 15.30-16.30 Kalev Sepp. Eesti Looduskaitse Seltsi tegemised. Arutelu.

Lahemaa loomise lood – ligi 100 videot veebis

Valminud on ligi sada videot Lahemaa rahvuspargi sünnist ja algusaegadest. Lahemaa rahvuspargi ajaloo huvilistel on võimalik kuulata ja vaadata lugusid Lahemaa rahvuspargi loomisest ja algusaastatest. Keskkonnaameti, Eesti Looduskaitse Seltsi ja Käsmu meremuuseumi toel on veebis meenutused Lahemaa loojatelt aastast 2016 ja Juhan Lepiku lindistused aastast 1976.

Lahemaa Rahvuspargi kunagine looduskaitseinspektor Juhan Lepik salvestas 1970. aastatel Lahemaa rahvuspargi konverentsiettekandeid ja jutuajamisi. Käsmu meremuuseumi (Aarne Vaik) ja Keskkonnaameti (Ave Paulus) toel on tollased lindistused digitaliseeritud ja toimetatud. Ettevõtmise eestvedaja on Tiit Lepik. Toimetajad on Anne Kurepalu ja Saima Gordejeva. Digitaliseeris Indrek Kristenbrun, restaureeris Elmar Sats, tehniline toimetamine Tiit Lepik. Produktsioon: Digikontor. Viide autorile – Juhan Lepik, Tiit Lepik. Kasutus: Creative Commons 4.0  BY-NC-ND.

Eesti Looduskaitse Selts koostöös partneritega (Keskkonnaamet, SA Virumaa Muuseumid jt) lindistas Lahemaa loomise lugusid aastal 2016. Videod tehti Lahemaa rahvuspargi loomise ja algusaastatega seotud inimestega. Filmiti nii eraldiseisvaid intervjuusid kui Palmse mõisas toimunud konverentsi „Lahemaa loomise lood“. Kõigil intervjueeritavatel paluti rääkida, mida tähendab nende jaoks Lahemaa rahvuspark, ning käsitleti rahvuspargi  algusaastate võtmeküsimusi ja -isikuid. Videote autorid: Ave Paulus, Tiit Lepik, Artur Granström, Jaan Riis, rääkijad. Kasutus: Creative Commons 4.0  BY-NC-ND. Toetas Keskkonnainvesteeringute Keskus.

Lisainfo:
Tiit Lepik tiit@digikontor.ee 51992928                 
Ave Paulus ave.paulus@keskkonnaamet.ee 53327893
 
Vaata videoid siit:

ELKSi hoovi kolis Ameerika aed

Saabuval kevadel on ELKSi Koidu tänava maja ümber oodata rohkem tegutsemist, sest meie hoovi on kolinud Ameerika kogukonnaaed.

Ameerika aed Väike-Ameerika tänaval

 

Ameerika kogukonnaaed rajati 2019. aastal ja see tegutses seni Väike-Ameerika tänaval endisel lastestaadionil, kuid maa-ala omaniku vahetumise tõttu tuli hakata uut kodu otsima.

MTÜ Ameerika Aed juhatuse liige Elisabeth Sinipalu sõnul osutus Koidu 80 krunt valituks hea asukoha ja soodsate ilmakaarte pärast, ent oluliseks peeti ka sõbralikke naabreid. „Loodetavasti õnnestub meil tänavu koos ELKSiga ka mõni ühine loeng või üritus korraldada,“ ütles Sinipalu. Tallinna linnaga on sõlmitud leping Koidu 80 krundi hoovialal tegutsemiseks esialgu üheks aastaks. 

Tallinnas tegutseb üle kümne kogukonnaaia ja aktiivseid rohenäppe on üle viiesaja. Peale aiandustegevuse peenarde ümber korraldatakse kogukonnaaedades erinevaid keskkonnahariduslikke kultuurisündmusi: talguid, kontserte, töötubasid, loenguid ja jutuõhtuid.

Lisainfot Ameerika kogukonnaaia kohta saab siit: https://www.facebook.com/groups/ameerikaaed.

Kuressaare Raegaleriis toimub Eesti Looduskaitse Seltsi kunstikogu valiknäitus

Alates 16. jaanuarist on Kuressaare Raegaleriis avatud Eesti Looduskaitse Seltsi (ELKS) kunstikogu valiknäitus „Jaan Eilarti hoitud maailm“, mille korraldajaks on ELKS-i Saaremaa osakond ja eestvedajaks Reet Viira.

ELKS asutati 4. novembril 1966. Seltsil on arvukas liikmeskond üle riigi ulatuvas osakondade võrgustikus.

„Suuri teeneid seltsi asutamisel ja selle kiirel tõusmisel massiliseks rahvaliikumiseks oli Jaan Eilartil (1933–2006), meie loodus- ja kultuuriloo suurmehel,“ ütles Reet Viira, kelle sõnul tänu Eilarti suurtele teadmistele, organisaatorivõimetele, suurepärasele kõne- ja kirjamehetalendile oli seltsi asutajate hulgas väljapaistvaid kultuuritegelasi, nagu Fr. Tuglas, G. Reindorff, M. Laarmann, L. Rummo, A. Lauter, V. Panso, D. Vaarandi, V. Tormis jpt, kelle innustusel kasvas selts eestimeelseks
23 000 liikmega rahvaühenduseks.

„Jaan Eilartit tunti nii botaanikuna, fenoloogina, taimegeograafina, bioloogina, looduskaitsjana, kultuuri- ja teadusloolasena, aga ka bibliofiilina, publitsistina, kodu-uurijana ja kunstihuvilisena,“ rääkis Reet Viira, lisades, et
Eilart sidus oskuslikult looduskaitse ja kultuuri kodumaa tundmisega. „Eesti Looduskaitse Selts koos muinsuskaitse liikumisega mõjus kaheksakümnendatel Eestis rahvuslikke protsesse käivitavalt.“

Jaan Kaplinski on Jaan Eilarti kohta kirjutanud: „Eestis on vähe inimesi, kes raskel ja keerulisel nõukogude ajal suutis nii palju teha meie rahvuskultuuri hoidmiseks, inimeste teadlikkuse tõstmiseks oma maast, ajaloost ja kultuurist. Jaan Eilart kuulub kahtlemata eesti suurmeeste ritta koos selliste inimestega nagu Jakob Hurt, Villem Reiman ja Jaan Tõnisson.“

Tänavu tähistab ELKS oma 55. sünnipäeva, mille üheks avaürituseks on kunstinäitus „Jaan Eilarti hoitud maailm“ Kuressaare Raegaleriis, millele järgnevad aasta jooksul näitused ja üritused Eesti eri paigus. Näitus baseerub ELKS-i kunstikogul, mille aluseks on Jaan Eilarti poolt seltsile pärandatud teosed.

ELKS-i kunstikogusse kuulub suurusjärgus 250 teost, sealhulgas ligi 200 graafilist lehte ja arvukalt eksliibriseid, mille autoriteks on Kaljo Põllu, Ilmar Torn, Vive Tolli, Herald Eelma jpt. ELKS-i maalikogust võib leida Aleksander Suumani, Juhan Muksi, Elmar Kitse, Hans Viidalepa ja paljude teiste eesti tuntud autorite teoseid.

Näituse korraldajad tänavad Eesti Looduskaitse Seltsi Tallinna osakonda ja ELKS-i juhatuse liiget Toomas Tiivelit märkimisväärse panuse eest kunstikogu korrastamisel ja süstematiseerimisel ning Saaremaa Vallavalitsust abi eest näituse ettevalmistamisel. Eriline tänu tehnilise abi eest kuulub Anti Roostale.

Näitus jääb avatuks kuni 13. veebruarini 2021.

 

Tähistame Voldemar Panso 100. sünniaastapäeva

Nädalajagu kultuurisündmusi on pühendatud teatrimees Voldemar Panso 100. sünniaastapäevale. Lähemalt: http://lavakas.ee/panso100/

Eesti Looduskaitse Seltsi asutaja- ja auliige Voldemar Panso oli aktiivne kaasalööja seltsi kokkutulekutel. Tema meeleolukad luulelugemised ja rahvapärane vestluslaad olid alati oodatud, seltsi väljasõitudelt kogutud tähelepanekuid kasutas Panso enda sõnul ka lavastajatöös.

Teatri- ja Muusikamuuseumis (Müürivahe 12, Tallinn) avatakse 26. novembril kell 14 fotonäitus „Loodusemees Panso“, mis kajastab ka Looduskaitse Seltsi üritusi. Näitus jääb avatuks 27. märtsini 2021.

Lähemalt: https://www.ajaloomuuseum.ee/naitused/ekspositsioonid/tulekul-loodusemees-panso