ELKSi kokkutulek-konverents 27.-28. juulil

27.-28. juulil 2024 toimub Olustveres ELKSi kokkutulek ja festival-konverents „Kodukohalähedased looduse õpperajad“.

Saabumine ja registreerimine 27. juulil kell 9.30−10.15 ja kokkutuleku avamine kell 10.30. Festival-konverents toimub laupäeval, 27. juulil kell 10.30–13.00 Olustveres, konverentsi ajal lasteprogrammid. Laupäeva õhtupoolikul on kavas loodus- ja kultuuriloolised bussiretked Olustvere ümbruskonda ning õhtul kultuuriprogramm.

Pühapäeval, 28. juulil kell 9 sõidetakse ühisele bussi- ja autoretkele, mis viib Olustverest Pilistvere, Tääksi ja Parika kaudu Kolga-Jaani, kus kell 14 on kokkutuleku lõpetamine. Teel külastame Pilistvere memoriaali ja kirikut, saame infot Tääksi liiva- ja kruusakarjääri, Parika turbamaardla ja Niilusoo kohta ning tutvume Kolga-Jaani kiriku, mälestusmärkide ja rahvamajaga.

Vaata ürituse PÄEVAKAVA. Tule veeda meiega kaks vahvat päeva!

Registreerumine kuni 14. juulini: Anne Nurgamaa 56643602, annenurgamaa@gmail.com.

Loodusõhtu lendoravast 1. novembril

1. novembril 2023 algusega kl 18 toimub Elava Elva keskuses (Pargi 2, Elva) tasuta loodusõhtu aasta loomast lendoravast. Loomakest tutvustab zooloog Uudo Timm. Loodusõhtut saab ka veebis jälgida, sh järelvaadata: https://www.youtube.com/watch?v=hVCODoX6dqM.

Üritust korraldab Elva Vallavalitsus koostöös Eesti Looduskaitse Seltsiga.

Lisainfot annab keskkonnaspetsialist Margit Berg-Jürgens: margit.berg-jurgens@elva.ee, tel 5305 2500.

Oskar Kallas – 155 aastat sünnist

25.10.2023 täitub 155 aastat Oskar Kallase sünnist. Sünniaastapäeval korraldavad üritusi Eesti Looduskaitse Seltsi Tartu osakond, Eesti Rahva Muuseum, Eesti Rahva Muuseumi Sõprade Selts ja Soome Instituut. Mitmeti osalevad Eesti Kirjandusmuuseumi töötajad.

25.10.2023

Eesti Looduskaitse Seltsi Tartu osakonna liikmed külastavad kolmapäeval, 25. oktoobril algusega kell 14 Eesti Kirjandusmuuseumi (KIRMUS) Tartus ning tutvuvad nii muuseumi arhiivraamatukoguga, mis on asutatud 1909. aastal, kui ka muuseumi teiste arhiividega, sealhulgas Rahvaluule arhiiviga, milles hoitakse ka Oskar Kallase juhendamisel Eesti Üliõpilaste Seltsi poolt kogutud rahvalaule ja noote, ning Eesti Kultuuriloolise Arhiiviga, mis asutati 1929. aastal. Külaskäiguga muuseumi tähistatakse Eesti rahvuse, rahvuskultuuri ja riigi arendamisse suure panuse andnud dr. phil. Oskar Kallase – Tartu Ülikooli audoktor aastast 1929 – 155. sünniaastapäeva. Kogunemine KIRMUSe fuajees Vanemise tn 42. Osavõtt on tasuta ja kõigile vaba.

25.10.2023

Eesti Rahva Muuseumi raamatukogus Tartus avatakse näitus “Oskar Kallas 155”. Rohkem teavet: https://www.erm.ee/et/calendar?type=event

29.10.2023

Pühapäeval, 29. oktoobril kell 14 näidatakse Eesti Rahva Muuseumi Jakob Hurda saalis Soome-Eesti ühisfilmi “Põletav armastus” (“Palava rakkaus” Yle TV1/ETV, 1997, 150 min). See on Oskar ja Aino Kallase lugu (1900–1946). Eesti ja Soome tihedate kultuurisidemete kõrval kajastatakse filmis eestlaste kasvamist kultuurrahvaks, iseseisvuse saavutamist ja selle kaotamist. Filmi eel on kolm sissejuhatavat sõnavõttu: esinevad Marleen Metslaid, Sirje Olesk ja Hannele Valkeeniemi.

Rohkem teavet: https://www.erm.ee/et/events/filmiseanss-%E2%80%9Ep%C3%B5letav-armastus%E2%80%9C?t=14:00&m=29.%20Oktoober

Festival-kokkutulek 30.-31. juulil!

30.-31. juulil toimub Pärnumaal Jõulumäe Tervisespordikeskuses loodusfestival „Märgalade tähtsus, elurikkus, ökosüsteemiteenused ja märgalade taastamine”. Festivali ajal toimub ka ELKS-i kokkutulek. Festivali-kokkutuleku kava on siin.

Festivalil peetakse ettekandeid ja toimuvad praktilised loodusretked märgalade, ökosüsteemiteenuste ja pärandkultuuri teemal. Hanno Zingel Keskkonnaministeeriumist tutvustab aktuaalseid keskkonnaprobleeme märgaladel, Ain Kull Tartu Ülikoolist kirjeldab soode taastamist ja sellega seotud ökosüsteemiteenuseid ning Mati Kose Tartu Ülikooli Pärnu kolledžist räägib linnustiku muutustest Pärnumaal Edela-Eesti, sh Kabli linnujaama näitel. Marika Kose Eesti Maaülikoolist annab ülevaate rannaniitute taastamise ja looduse kasutuskoormuse uuringutest, loodusajakirjanik ja kirjanik Kristel Vilbaste tutvustab pärimustega seotud paiku märgaladel ning Taavi Pae Tartu Ülikoolist räägib veest Eesti maastikul „Eesti maastikud 100″ raames.

Ettekannete ajal toimuvad lastele loodusharidusprogrammid ja töötoad.

Giidiga loodusretkedel külastatakse rannamaastikku Tahkurannast Iklani, sh Kabli matkarada, Kabli linnurõngastuspunkti, Tahkuranna rannaniitu ja Häädemeeste rannaniitu. Teisel päeval tutvutakse Pärnu jõe kaldaalaga Särghauani ning külastatakse ka taastatud Sindi kärestikku ja Tori.

Loodusfestivali korraldab Eesti Looduskaitse Selts Keskkonnainvesteeringute Keskuse toel.

Kohtade registreerimine kuni 20. juulini ja lisainfo: Anne Nurgamaa, tel 56643602, annenurgamaa@gmail.com.

Petitsioon Sanatooriumi pargi kaitseks Tartus

Eesti Looduskaitse Selts, Eesti Metsa Abiks ja Eesti Keskkonnaühenduste Koda: soovime Tartu Linnavalitsuselt ajaloolis-kultuuriloolise Sanatooriumi pargi säilitamist tervikliku pargina. Palume linnavalitsusel algatada aegunud ning loodus- ja kultuuriväärtusi hävitava detailplaneeringu DP-04-011 ehk Raja 31A krundi detailplaneeringu lõpetamine. ERR videot pargist näed siit.

Sanatooriumi park on Tartu linna elanikele jaoks määrava tähtsusega puhkeala piirkond, kuna asub tartlaste jaoks strateegiliselt olulises piirkonnas. Pargi kogupindala on 15,3 ha ja see asub Riia tänava, Sanatooriumi tänava ja Tervise tänava vahel.

Detailplaneeringu DP-04-011 läbiviimine tooks kaasa pargi osalise hävimise, mis omakorda tooks korvamatuid kahjusid pargi terviklikkuse säilimisele ja looks suuna pargi edaspidisele allakäigule.

Pargil on ajalooliselt Eesti Vabariigi jaoks hoomamatult suur kultuuriline väärtus ja otsene seos Eesti Vabariigi käekäiguga. Meie põlvkond ei tohi olla see, kes ajaloolise väärtuse hävitajaks saab. Eesti riiki valitsenud võõrvõimud ei ole parki aja jooksul otseselt kahjustanud ja kahjuks oleme nüüd esmakordse pretsedendi ees, kui seda teeks meie enese poliitiline võim. Seda ei saa lubada.

Meie esiisad on kaitsnud parki, meie peame seda teekonda jätkama ja kohalik omavalitsus ei tohi pöörata koos Eesti riigiga valitsusega selga Eesti kultuuriväärtustele.

Sanatooriumi pargi rajajad Oskar ja Aino Kallas ning Aleksander Eisenschmidt on persoonidena Eesti kultuuriruumis märgilised. Nende poolt ehitatud arhitektuuriväärtuslikke kodumaju ümbritsevad unikaalsed aiad ja pargid on ajaloolis-kultuurilooliste, riigi ees erilisi teeneid omavate isikute elu ja tegevuse otsesteks tunnistajateks. Meie kohus on nende pärandit hoida ja väärtustada. Oskar ja Aino Kallase loodud pargiosa, 2,3 ha, on vanade puudega vana laialehise metsa omadustega puistu, millel on vääriselupaiga tunnused. Pargis on nähtud vähemalt 19 linnuliiki, vähemalt 21 putukaliiki, vähemalt 17 loomaliiki, Kallaste villa uusklassitsistlik pargiala on Tartu kontekstis unikaalne. Park tervikuna on piirkondliku miljöö kandjaks ning tervikliku rohealana pakub rahu, vaikust, puhast õhku ja muid ökoloogilisi hüvesid nii suurtele kliinikutele kui ka parki igapäevaselt külastavatele elanikele, olles seega rahvatervise seisukohast hindamatult kõrge väärtusega. Pargi terviklikuna säilitamise vajadust on 2017. aastal rõhutanud tunnustatud keskkonnakonsultandid Skepast ja Puhkim OÜ-st ning esitanud vastavad ettepanekud Tartu linnale.

Veelkord: 2005. aastal ülikitsas ringis algatatud ning mõjusid analüüsimata menetletud detailplaneering DP-04-011 hävitaks ajaloolis-kultuuriloolise Sanatooriumi pargi väärtused. Alale on 2021. aastal koostatud eksperthinnang, mis kinnitab täielikult väärtuste olemasolu ja nende kaitsmise vajadust. Pretsedent on Tallinnast Nõmme linnaosast, kui 2007. aastal võeti elanike soovil maastikukaitseala eritüübina – pargid/parkmetsad – kaitse alla kokku 67,7 hektarit, millest 37,6 hektarit oli eraomanduses.

Planeerimisseadus annab võimaluse vananenud loodusvaenulike planeeringute lõpetamiseks. Nõuame Tartu linnavalitsuselt viivitamatult väärtusi hävitava detailplaneeringu lõpetamist ning vastavalt paranduste sisseviimist üldplaneeringusse. AS Nordeconi poolt esitatav võimaliku hüvitise nõue ei tohi olla väärtuste kaitsmisel takistuseks.

Looduse väärtustajad ja hoidjad, palun ühinege Tartu Sanatooriumi pargi kaitse algatusega, andes petitsioonile oma allkirja: https://petitsioon.ee/poordumine-sanatooriumi-pargi-kaitseks-tartus. Juhul kui Teil puudub digiallkirjastamise võimalus, siis andke palun kaitsmise soovist teada tavalise e-kirjaga: tiiu@elks.ee või rein.laiverik@ut.ee.

Kliimasoojenemise tõttu on määrava tähtsusega hoida viimaseid säilinud rohealasid Tartus, sealhulgas ka Sanatooriumi parki.

Kuuepäevane loodus- ja kultuurireis Põhja-Poola

ELKSi A. Kitzbergi nimeline osakond kutsub kuuepäevasele loodus- ja kultuurireisile Põhja-Poola. Reis toimub 8.-13. augustil 2022.

Külastame Elblagi kanalit, Gdanski ja Sopoti linna, Heli poolsaart ja Slowinski rahvusparki. Tutvume vabaõhumuuseumiga, kus kinnitame keha traditsiooniliste toitudega. 

Reisi hind koos külastuspakettidega on 430 €, pensionäridel ja õpilastel 410 €. 

Hind sisaldab bussisõitu, 5 ööd majutust koos hommikusöögiga, giidi-reisisaatja teenust ja keskkonnatasusid.

Külastuspakett: sõit Elblagi kanalil, Malborki lossi külastus, Olivia katedraal, Sopoti kai,  muuseumlaev Blyskawi Gdynias, Fokarium Heli poolsaarel, Heli rannakaitsemuuseum, Slowinski rahvuspark, Rowokoli vaatetorn, Kašuubi vabaõhumuuseum ja lõunasöök Kašuubias.

Loe täpsemat reisikirjeldust siit: Reisikirjeldus_Põhja–Poola_8.–13. august 2022.

Reisile registreerumiseks ja lisainfo saamiseks võta ühendust Rein Mägiga: tel 5235102.

Reisi korraldab OÜ Tiit Reisid.

 

Oskar Kallase mälestusüritus Tartu Sanatooriumi pargis

26. jaanuaril 2022 toimus ELKSi Tartu osakonna algatusel ja koostöös Soome Eesti Instituudiga Oskar Kallase mälestusüritus.

Kallase 76. surma-aastapäeval koguneti tema kodumaja juures Sanatooriumi pargis. Nii Kallase kodumajale kui ka seda ümbritsevale pargile taotletakse riiklikku kaitset.

Üritusel esinesid ettekannetega Hannele Valkeeniemi, prof Eero Medijainen, Loone Ots ja Irja Alakivi. Ettekandeid saab järelkuulata siit: https://www.youtube.com/watch?v=1egzI8U6Y1Q&list=PLHmV6MaFckO2f77CrwQGCG2q4p9cjn5QW&index=2.

 

ELKS kutsub kevadkonverentsile

15. märtsil 2022 toimub Tallinna Ülikooli Mare majas ruumis M-225 ELKSi kevadkonverents „Eesti ranna- ja kaldaalade looduslikud tingimused ja elurikkuse kaitse“. Konverentsil saab osaleda ka veebi vahendusel: https://videosild.emu.ee/b/kal-x7x-fvy-gor.

Konverentsi kava on järgmine: ELKS 15.03.2022 kevadkonverentsi KAVA.

Nii kohapeal kui ka veebis osalemiseks tuleb kindlasti eelregistreeruda. Registreerimisvorm asub siin: https://docs.google.com/forms/d/e/1FAIpQLSd28JqXhWUH-QWc2zq6hCHYYZB147_72kgUN-JK4g0lSqDxAQ/viewform?usp=sf_link. Registreeruda saab kuni 13. märtsini.

Ülikoolis on kohustuslik kanda maski. Kohale tulles tuleb esitada kas COVID-19 vaktsineerimiskuuri läbimise tõend või COVID-19 läbipõdemise tõend. Kui olete eelregistreerunud, aga ei saa siiski konverentsil osaleda, siis palume sellest esimesel võimalusel teada anda.

Ilmus Eesti Looduskaitse Seltsi infokiri Nr 01/2022

Ilmus Eesti Looduskaitse Seltsi infokiri nr 01/2022. Infokiri annab teavet Eesti Looduskaitse Seltsi tegemistest ja ülevaate sündmustest seltsi osakondades.
Infokiri on mõeldud kõigile Eesti Looduskaitse Seltsi liikmetele, koostööpartneritele ja teistele loodushuvilistele. Lisaks saadame aeg-ajalt ka muid seltsi puudutavaid uudiseid.
 
Loe infokirja siin: https://elks.ee/infokiri/

Liitu meie infokirjaga!

Saadame Sulle infokirjaga teavet Eesti Looduskaitse Seltsi tegemistest ja ülevaateid sündmustest seltsi osakondades. Infokiri on mõeldud kõigile Eesti Looduskaitse Seltsi liikmetele, koostööpartneritele ja teistele loodushuvilistele. Lisaks saadame aegajalt ka muid seltsi puudutavaid uudiseid.

   

Seltsi 2021. a kokkutulek-kongress Setomaal

Eesti Looduskaitse Seltsi üleriigiline 54. kokkutulek-kongress toimub 31. juulist kuni 1. augustini 2021. aastal Setomaal. Selle aasta kahepäevane kokkutulek on pühendatud teemale „Maastikud, elurikkus ja kultuuripärand looduses” ja seltsi 55. tegevusaastale. Tutvume Setomaa looduse ja väärtuslike paikadega.

Ootame seltsi liikmeid ja loodussõpru Piusa Ürgoru Puhkekeskusesse alates 30. juuli õhtust ja Setomaa Turismitalosse 31. juulil. ELKS-i kongress toimub 31. juulil Setomaa Turismitalos.

Vaata ka kokkutuleku-kongressi KAVA.

Kutse ELKSi veebiseminarile 28. mail

2021. aasta looduskaitsekuule „Looduskultuur ühendab“ pühendatud Eesti Looduskaitse Seltsi aastaseminar toimub reedel, 28. mail kell 14.00-16.30 videosilla vahendusel. Videosilla aadress on https://videosild.emu.ee/b/kal-73h-jmy. Videoruum avatakse kell 13.45. Tule kuulama!

Päevakava

  • 14.00-14.30 Kalev Sepp. Ökosüsteemiteenuste kontseptsioon ja selle rakendamine. Eesti Maaülikool.
  • 14.30-15.30 Madli Linder. Ökosüsteemide ja nende teenuste hindamine-kaardistamine Eestis. Keskkonnaagentuuri juhtivspetsialist, ELME projekti juht.
  • 15.30-16.30 Kalev Sepp. Eesti Looduskaitse Seltsi tegemised. Arutelu.

Kuressaare Raegaleriis toimub Eesti Looduskaitse Seltsi kunstikogu valiknäitus

Alates 16. jaanuarist on Kuressaare Raegaleriis avatud Eesti Looduskaitse Seltsi (ELKS) kunstikogu valiknäitus „Jaan Eilarti hoitud maailm“, mille korraldajaks on ELKS-i Saaremaa osakond ja eestvedajaks Reet Viira.

ELKS asutati 4. novembril 1966. Seltsil on arvukas liikmeskond üle riigi ulatuvas osakondade võrgustikus.

„Suuri teeneid seltsi asutamisel ja selle kiirel tõusmisel massiliseks rahvaliikumiseks oli Jaan Eilartil (1933–2006), meie loodus- ja kultuuriloo suurmehel,“ ütles Reet Viira, kelle sõnul tänu Eilarti suurtele teadmistele, organisaatorivõimetele, suurepärasele kõne- ja kirjamehetalendile oli seltsi asutajate hulgas väljapaistvaid kultuuritegelasi, nagu Fr. Tuglas, G. Reindorff, M. Laarmann, L. Rummo, A. Lauter, V. Panso, D. Vaarandi, V. Tormis jpt, kelle innustusel kasvas selts eestimeelseks
23 000 liikmega rahvaühenduseks.

„Jaan Eilartit tunti nii botaanikuna, fenoloogina, taimegeograafina, bioloogina, looduskaitsjana, kultuuri- ja teadusloolasena, aga ka bibliofiilina, publitsistina, kodu-uurijana ja kunstihuvilisena,“ rääkis Reet Viira, lisades, et
Eilart sidus oskuslikult looduskaitse ja kultuuri kodumaa tundmisega. „Eesti Looduskaitse Selts koos muinsuskaitse liikumisega mõjus kaheksakümnendatel Eestis rahvuslikke protsesse käivitavalt.“

Jaan Kaplinski on Jaan Eilarti kohta kirjutanud: „Eestis on vähe inimesi, kes raskel ja keerulisel nõukogude ajal suutis nii palju teha meie rahvuskultuuri hoidmiseks, inimeste teadlikkuse tõstmiseks oma maast, ajaloost ja kultuurist. Jaan Eilart kuulub kahtlemata eesti suurmeeste ritta koos selliste inimestega nagu Jakob Hurt, Villem Reiman ja Jaan Tõnisson.“

Tänavu tähistab ELKS oma 55. sünnipäeva, mille üheks avaürituseks on kunstinäitus „Jaan Eilarti hoitud maailm“ Kuressaare Raegaleriis, millele järgnevad aasta jooksul näitused ja üritused Eesti eri paigus. Näitus baseerub ELKS-i kunstikogul, mille aluseks on Jaan Eilarti poolt seltsile pärandatud teosed.

ELKS-i kunstikogusse kuulub suurusjärgus 250 teost, sealhulgas ligi 200 graafilist lehte ja arvukalt eksliibriseid, mille autoriteks on Kaljo Põllu, Ilmar Torn, Vive Tolli, Herald Eelma jpt. ELKS-i maalikogust võib leida Aleksander Suumani, Juhan Muksi, Elmar Kitse, Hans Viidalepa ja paljude teiste eesti tuntud autorite teoseid.

Näituse korraldajad tänavad Eesti Looduskaitse Seltsi Tallinna osakonda ja ELKS-i juhatuse liiget Toomas Tiivelit märkimisväärse panuse eest kunstikogu korrastamisel ja süstematiseerimisel ning Saaremaa Vallavalitsust abi eest näituse ettevalmistamisel. Eriline tänu tehnilise abi eest kuulub Anti Roostale.

Näitus jääb avatuks kuni 13. veebruarini 2021.