Eesti Looduskaitse Selts võttis 17. juunil 2023 Jaan Eilarti 90. sünniaastapäevale pühendatud konverentsil Paides vastu pöördumise Tartu linnapea, Tartu Linnavolikogu esimehe ja Tartu Ülikooli rektori poole eesmärgiga kaitsta Tartu Ravila tänava kaskede alleed. Pöördumisele on alla kirjutanud Eesti Looduskaitse Seltsi esimees, Keskkonnakaitse ja maastikukorralduse professor Kalev Sepp.
Pöördumises rõhutatakse, et Tartus Ravila tänava ääres asuvat Tartu Ülikooli teaduslinnakut raamib ravila tänava poolt väärikas mastaapne kaseallee. Kahjuks on selgunud, et seoses Ravila tänava ja Viljandi maantee nurgale Tartu Ülikoolile kuuluvale maa-alale ehitatava COOP kauplusega on osalise hävitamise ohus suur osa selle Ravila tänava äärse kaseallee väärikatest varju pakkuvatest kaskedest.
Eesti suure loodusemehe, looduskaitsja ning looduse ja kultuuri suhete mõtestaja Jaan Eilarti 90. sünniaastapäeva tähistamisele kogunenud kõige erinevamate eluvaldkondade esindajad peavad seda kavatsust Tartu linnaruumi loome ja linnaplaneerimise suureks eksimuseks ja hoolimatuseks olemasoleva linnalooduse hoidmise ja kaitsmise suhtes. Pöördumises palutakse koheselt astuda samme kaseallee terviklikuks säilitamiseks.
Pöördumises peetakse oluliseks, et kaasaja kliima-, majandus- ja eetikakriisi oludes ilmutataks hoolivust linnalooduse suhtes.
Pöördumise täisteksti originaalkujul: Tartu allee 2023_06

Metsanduse arengukava juhtkogu tutvustas esmaspäeval avalikkusele seni tehtud tööd, millele ootab tagasisidet.
Arengukava peaeesmärk on tagada Eesti metsanduse kestlikkus. Selle saavutamine on kirjeldatud kolme alaeesmärgi kaudu:
- Metsandus arvestab kliimamuutuste ning metsade elurikkuse seisundiga
- Metsasektor on majanduslikult konkurentsivõimeline
- Metsandus on kaasav ning arvestab sotsiaalsete ja kultuuriliste väärtustega
„Hetkeolukorra analüüs näitab, et meil on vajadus tervikliku plaani järele, et metsamaad saaks ühiskonnale vajalike hüvede tagamiseks kasutada parimal moel,“ ütles keskkonnaminister Tõnis Mölder MAK2030 iseloomustades. „On oluline, et me leiaksime tasakaalustatud ning riigi ja huvirühmade huve arvestavad lahendused. Need ei pea olema ilmtingimata kompromissid, kus keegi võidab ja keegi kaotab, meil on vaja sünergiat metsanduse eri tahkude vahel viisil, mis võimaldab suurendada meie metsade kõiki väärtuseid ja hüvesid üheaegselt.“
Elurikkuse hoidmise nimel on vaja jätkuvalt tähelepanu pöörata sellele, et kaitse oleks tõhus ning metsaelupaikade kvaliteet ja seisund paraneks, pikas perspektiivis on oluline, et metsaökosüsteemi võrgustik toimiks terviklikuna. Ruumi planeerimises peavad inimesed saama praegusest parema võimaluse kaasa rääkimiseks oma elukeskkonna kujundamisel. Kliimamuutuste seisukohast on väga oluline, et meie metsad oleksid heas tervislikus seisundis ja vastupidavad. Oluline on edendada ja toetada meetmeid, mis aitavad meil liikuda suunas, kus iga tihumeeter metsast saadud puit leiab parima võimaliku kasutuse. Traditsioonilise puidukasutuse kõrval on oluline otsida võimalusi ka metsa teiste ökosüsteemiteenuste paremaks kasutamiseks ja turundamiseks.
Teadlaste esindaja juhtkogus, EMÜ professor Rein Drenkhan sõnas kava tutvustades, et arengukava kirjeldab ühelt poolt praegust olukorda ning teiselt poolt võimalikke suundi ja valikuid, mida on võimalik teha uuel arengukavaga perioodil. „Senisest rohkem rõhku tuleb pöörata metsakasvatuslikele tegevustele – uuendamine ja hooldamine ning propageerida ja selgitada erinevaid raieviise,“ üles Drenkhan.
Võimalikud raiemahud järgmiseks arengukava perioodiks on arutlusel järgmisel juhtkogu kohtumisel. „Võrreldes praeguse perioodi optimaalse keskmisega, milleks on 12–15 miljonit tihumeetrit aastas, raiemahud vähenevad,“ kinnitas keskkonnaminister Tõnis Mölder. „Meie eesmärk on liikuda samm sammult ühtlasema metsakasutuse suunas.“
MAK2030 kavand on leitav SIIT
Juhtkogu ootab tagasisidet 10. juuniks, et arutada saadud ettepanekuid oma 16. juuni arutelul.
Keskkonnaministeerium
Looduskaitse kõrgeima tunnustuse, Eerik Kumari nimelise preemia koos looduskaitse kuldmärgiga pälvis sel aastal tunnustatud looduskaitsja ja EMÜ keskkonnakaitse ja maastikukorralduse professor Kalev Sepp.
Ka kuulutas Keskkonnaministeerium välja looduskaitse hõbemärgi laureaadid, kelleks on Sirje Aher, Horst Freitag, Rein Järvekülg, Mart Külvik, Vladimir Mirotvortsev ja Kalev Raudsepp.
Kumari preemia laureaadi Kalev Sepa eriala on maastikukaitse. Mitmed tema tööd on leidnud praktilise väljundi, näiteks on ta uurinud inimeste ning looduse suhteid kaitsealadel. Lisaks sellele on Kalev Sepp aktiivselt löönud kaasa rahvusvahelises looduskaitselises tegevuses, ta on olnud maailma suurima looduskaitseliidu (IUCN) asepresident. Samuti on ta pikaaegne Eesti Looduskaitse Seltsi juhatuse liige ning möödunud suvest ka seltsi esimehe kohusetäitja.
Maastikud on oma subjektiivsuse mõõtme tõttu on looduskaitses üks keerulisemaid väljakutseid. „Nauditav maastik vajab sageli inimese kätt, aga millal on seda liiga vähe või liiga palju – arvamusi on väga erinevaid ja seetõttu oleme väga tänulikud, et seda on tehtud ja tehakse ka teaduslikus võtmes,“ ütles keskkonnaminister Tõnis Mölder tänavuse Kumari preemia laureaadi tööd iseloomustades.
Eerik Kumari looduskaitsepreemia on auhind, mida antakse välja alates 1989. aastast. Alates 2010. aastast antakse koos preemiaga üle ka looduskaitse kuldmärk. Preemia suurus on 5000 eurot.
Looduskaitsekuul kuulutatakse välja ka looduskaitse hõbemärgi laureaadid. Aasta 2021 Eesti looduskaitsemärgi laureaadid on:
Sirje Aher, kes on pikaajalise koolitajana jaganud tarkust lasteaia-, põhikooli- ja gümnaasiumi õpetajatele nii praktilise looduse tundmise kui ka laiemalt keskkonnahariduse ja säästvat arengut toetava hariduse valdkonnas.
Horst Freitag, sakslasest ettevõtja, kes on alates 90ndatest aastastest tegelenud aktiivselt Eesti kultuuri ja eriti Lahemaa Rahvuspargi tutvustamisega.
Rein Järvekülg, ihtüoloog ja hüdrobioloog, kel oli oluline roll Natura 2000 alade võrgustiku kujundamisel Eesti sisevetes ja rannikumeres. Ta on panustanud oma teadmiste ja kogemustega Sindi paisu likvideerimisse ning kalastiku kaitsemeetmetesse.
Mart Külvik, EMÜ elurikkuse ja keskkonnaplaneerimise professor, kes on lisaks teadustööle aktiivne rahvusvahelises looduskaitse koostöös, olles IUCN-i jt rahvusvaheliste organisatsioonide mitmete töörühmade ja komisjonide liige. Samuti Eesti-Soome looduskaitse koostöörühma asutaja, aktiivne Setomaa looduse tutvustaja ja kultuuri eestvedaja.
Vladimir Mirotvortsev on teinud enam kui 40 aastat koostööd Eesti Looduskaitse Seltsiga ja juhtinud Eesti Looduskaitse Seltsi Sillamäe osakonda. Tema eestvõtmisel loodi Sillamäe õhuseire programm, lisaks on ta seisnud Sillamäe ja Vaivara piirkonna negatiivsete keskkonnamõjude vähendamise eest.
Kalev Raudsepp on pikaajaline pärandniitude hooldaja ja kogukonnaelu eestvedaja. Poollooduslike koosluste hooldamisega on ta tegelenud juba üle 20 aasta ja kasvanud selle ajaga üheks suurimaks pärandniitude hooldajaks Eestis, suunates nii eeskuju kui otsese organiseerimisega inimesi pärandniite hooldama.
Allikas: Keskkonnaministeerium

Euroopa Komisjoni eestvedamisel vaadati läbi hiljuti avaldatud mereprügi uuringud ning leiti, et meredes leidub 281 liiki prügi. Seda on pea üheksa korda rohkem kui erinevaid kalaliike Läänemeres.
Mereprügi probleemiga võitlemiseks vaatasid teadlased ja riikide esindajad läbi viimaste aegade mereprügi uuringud, et kindlaks teha, millist prügi meres üldse leidub. Selgus, et meredes võib olla kuni 281 erinevat liiki prügi.
Mere puhtana hoidmine pole lihtne ülesanne ning üheks põletavamaks probleemiks nii maailmameres kui Eesti merealal on võitlus mereprügiga. Soome lahe kui Läänemere prügistatuima merepiirkonna randadelt võib kohati leida kuni 270 prügieset iga 100 meetri kohta.
Keskkonnaministeeriumi merekeskkonna osakonna juhataja Rene Reisneri sõnul on iga ökosüsteemi kirjeldamise üheks oluliseks näitajaks liikide arvukus, ent intensiivse reostamise taustal oleme jõudnud olukorda, kus peame ka meredes andma hinnanguid erinevate prügiliikide alusel. Reisneri sõnul on see on kahjuks paratamatu, ent siiski vajalik teadmine, sest aitab paika panna meetmed prügi vähendamiseks meres. „Teades erinevaid liike, saame luua otsesed seosed prügi tekkeallika ja levikuteedega ning sekkuda prügi tekke vähendamiseks ja leviku piiramiseks,“ lausus ta.
Mitmed globaalsed uuringud on hinnanud, et kui me ei suuda kohe ohjeldada prügi merre jõudmist, on meil mõnekümne aasta pärast meres koguseliselt plastikut rohkem kui kala. „Kurva tõdemusega peab nentima, et juba praegu on meil meredes erinevaid prügiliike rohkem kui kalaliike,“ lisas Reisner.
Merre võib sattuda igasugune prügi, alustades klaaspudelitest ning lõpetades tekstiili- ja meditsiinijäätmetega. Peamine prügi merre sattumise põhjus on halb jäätmekäitlus maismaal. Valdav osa mereprügist koosneb plastist, mis laguneb keskkonnas väga aeglaselt.
„Huvitaval kombel ei pruugi mõni uus biolagunev plast meres üldse laguneda. Need tooted on mõeldud lagunema komposteerimisjaamas, kus on selleks vajalik temperatuur. Jahedam merevesi pärsib nende toodete lagunemist ning need lagunevad vaid väikesteks mikroplasti osakesteks,“ selgitas Reisner. Mikroplasti mereveest kättesaamine on tema sõnul tohutu väljakutse. Suurema prügi eemaldamiseks mõeldud võrgud aga püüavad lisaks ka mereorganisme.
„Juba mere sattunud prügi sealt kättesaamise keerukuse tõttu tuleb keskenduda prügi mere sattumise vältimisele. Kõige tõhusam on juba eos vähendada prügi teket. Mida vähem prügi toodame, seda vähem jõuab seda keskkonda,“ lausus Reisner kokkuvõtteks.
Ülevaade meres leiduvatest prügiliikidest ja fotokataloog iga prügiliigi kohta on saadaval Euroopa Komisjoni kodulehel: https://mcc.jrc.ec.europa.eu/main/photocatalogue.py?N=41&O=457&cat=all

2027. aastaks on tegevuskavas seatud eesmärk hooldada pärandniite Eestis vähemalt 50 000 hektaril. Seega on eesmärgi saavutamiseks vaja täiendavalt taastada pärandkooslusi ligikaudu 12 000 hektaril.
Pärandniidud ehk poollooduslikud kooslused või pärandkooslused on liigirikkad rohumaad, mida on traditsiooniliselt kasutatud karja- või heinamaadena.
Selle pärandi ja niitudele iseloomulike taime- ja loomaliikide elupaikade säilimiseks tuleb inimestel pärandkooslusi järjepidevalt hooldada. Pärandniitude parema kaitse ja sidususe tagamiseks on soov hakata toetama nende hooldamist ka väljaspool kaitstavaid alasid.
Eestis hooldatakse praegu 38 000 ha pärandniite, eelmise sajandi alguses hooldati neid 1,8 milj ha. Pärandkoosluste säilitamiseks ja taastamiseks vajalike tegevuste planeeritud eelarve on 2027 aastani ligi 35,7 milj eurot.
Uue kava perioodi 2021–2027 eesmärgid on suurendada inimeste teadlikkust niitude väärtustest ja hooldamisest, tõhustada nende kaitset, majandada neid järjepidevalt, parandada hooldamise kvaliteeti ning korrastada andmete kogumist. „Kõige olulisem on jätkata tegevust juba hooldatavatel aladel, tagada parem sidusus erinevate alade vahel, luua maaomanikele ja hooldajatele nõustamissüsteem ning arendada andmekogusid,“ sõnab Keskkonnaameti maahoolduse büroo juhataja Kaidi Silm.
Pärandniitude kaitse ja sidususe tagamiseks tuleb hakata toetama nende hooldamist ka väljaspool kaitstavaid alasid. „Seetõttu on oluline suurendada huvigruppide teadlikkust niitude hooldamise vajalikkusest, teha investeeringuid niitude hoolduse jätkusuutlikkuse tagamiseks ja parandada hooldamise kvaliteeti. Ühtlasi soovime jätkata uuringute ja inventuuridega ajakohaste andmete saamiseks ning hinnata taastamise ja hooldamise tulemuslikkust,“ lisab Keskkonnaameti maahoolduse büroo peaspetsialist Gunnar Sein.
Aasta-aastalt suurenev pärandniitude võrgustik aitab tagada mitmekesisemat elukeskkonda. Võrgustiku kaudu saab luua paremad ja ohutumad võimalused looduse ja inimtegevuse kokku sobitumiseks. Nii aitavad näiteks hästi hooldatud lagedad niidualad leevendada haneliste survet teraviljakultuuridele.
Keskkonnaminister Tõnis Mölder tõdes, et kuna suur osa kogu Euroopa elurikkusest on seotud poollooduslike kooslustega, siis on Eestil nende hoidmisel suur roll. „Elurikkuse säilitamine ja suurendamine on kirjas ka koalitsioonileppes, kus plaanime koostöös teadlastega koostada elurikkuse arengukava, milles on olulisel kohal kindlasti ka pärandniidud,“ ütles Tõnis Mölder.
Pärandkoosluste loodusväärtused säilivad ainult meie pärandniitude hooldajate kaasabil. Kavas on seatud eesmärgiks, et nende arv praeguselt kaheksasajalt suureneks pea tuhandeni. Riik toetab nii taastamis- kui ka hooldustegevust erinevate toetustega.
Rohkem teavet pärandniitude, hoolduskavade ja toetuste taotlemise kohta leiab Keskkonnaameti kodulehelt.