Eesti Vabariigi 103. aastapäeval andis SA Võrumaa Arenduskeskus üle Võru maakonna kõrgemad autasud ja tänukirjad. Tunnustuse pälvis ka Eesti Looduskaitse Seltsi auliige Hele Tulviste aastatepikkuse südamega tehtud töö eest Mõniste talurahvamuuseumi juhtimisel.
22. veebruarist kuni märtsi lõpuni on veebis üleval graafiku ja maalikunstniku Märt Laarmani 125. sünnipäeva näitus. Märt Laarman oli Eesti Looduskaitse Seltsi auliige.
Näitus on avatud aadressil http://Mart125.laarman.ee.
Ott L
uuk on Pärandkoosluste Kaitse Ühingu juhatuse kauaaegne liige ja tegeleb mitmete koosluste kaardistamise ning taimede uurimisega. Äsja ilmus Oti ning teiste botaanikute põhjaliku ja pikaajalise töö tulemusel uus Eesti taimede levikuatlas.
“Ott on suurepärane loodusuurija ja -kaitsja ning tema pühendumine nakatab inimesi ta ümber. Kõlava tiitliga saame Otti tunnustada vaid korra, ent tänulikkust tunneme tema tegevuse üle iga päev, sest tema ja temasuguste õlgadele toetub teadmistepõhine looduskaitse,” ütles auhinna üle andnud ELFi juhatuse liige Siim Kuresoo.
Ott Luugi auhinna kandidaadiks esitanud Eesti Looduse peatoimetaja ja Eesti Looduseuurijate Seltsi juhatuse liige Toomas Kukk tõdes, et Ott Luuk on ilmselt üks kaasaja parimaid Eesti taimede ja taimestiku tundjaid. “Ta pole üksnes väärt ekspert. Tema tõelist pühendumust näitab see, et ta panustab mitmetesse algatustesse ennastunustavalt ja õhinapõhiselt,” rääkis Kukk.
Botaanikute välitöödel osales Ott esimest korda juba keskkooli ajal. Seejärel asus ta Tartu Ülikooli bioloogiat õppima. Praegu toimetab ta Pärandkoosluste Kaitse Ühingus botaanikuna, kus oli pikka aega organisatsioonis juhatuse liige. Samuti on ta seal mitmeid projekte juhtinud ning vabatahtlikuna panustanud. 2014–2020 osales ta värskelt ilmunud mahuka “Eesti taimede levikuatlas 2020” koostamistöös. Lisaks lööb värske laureaat aktiivselt kaasa Eesti Looduseuurijate Seltsi tegevustes.
Suurepärase looduse tundjana on ta viimase aastakümne jooksul osalenud mitmetel laialdastel loodusväärtuste kaardistustel, näiteks on ta inventeerinud mitmesuguseid puis- ja aruniite, märgalasid, kaitsealuseid taimi. Samuti on Ott eestikeelse botaanika terminoloogia komisjoni liige ning andnud tabavaid eestipäraseid nimesid mitmetele taimedele. Lisaks tegeleb Ott fotograafiaga ja tema pilte võib kohata mitmetes taimeraamatutes.
Auhind anti üle matkal
Noore looduskaitsja auhinda antakse välja alates 2005. aastast eesmärgiga toetada elujõulise ja aatelise looduskaitse püsimist Eestis läbi põlvkondade. Auhinna pälvija otsustab ELFi kokku kutsutav žürii, kuhu tänavu kuulusid Peep Männil, Pille Tomson, Madis Leivits, Siim Kuresoo ning Kaja ja Aleksei Lotman. Tänavuse auhinnaga kaasneb 1000-eurone stipendium ning ehtekunstnik Kertu Tubergi loodud rinnamärk. Auhinnafondi on sel aastal välja pannudMATKaSPORT.
Varasematel aastatel on auhinna pälvinud Madis Leivits, Lennart Lennuk, Virve Sõber, Annely Esko, Riho Kinks, Aveliina Helm, Renno Nellis, Indrek Tammekänd, Ulvar Käärt, Murel Truu, Tarvo Valker, Marek Sammul, Peep Mardiste ning Asko Lõhmus.
Auhind anti üle 6. veebruaril Eestimaa Looduse Fondi 30. sünnipäeva ja märgalade päeva puhul toimunud matkal Ohepalu soo taastamisalal.
Eestimaa Looduse Fond
Mullu alanud j
a kümme aastat kestev Euroopa Liidu LIFE’i projekt „Loodusrikas Eesti“ teeb siinsete maastike ja ökosüsteemide kaitsesse ning metsades ja põllumaadel elavate liikide ja nende elupaikade seisundi parandamisse rekordilise rahasüsti – ligi 19,6 miljonit eurot.
Aktiivse looduskaitse projekt on märgiline ka seetõttu, et paljud erinevate huvide ja arusaamadega organisatsioonid on tulnud kokku, et panustada Eesti loodusesse, jättes erimeelsused selle missiooni täitmiseks selja taha. Projektis löövad Keskkonnaministeeriumi kõrval kaasa olulised tegijad nii ülikoolidest, metsandus- ja looduskaitsevaldkonnast kui ka vabaühendustest.
Lisaks laiaulatuslikele looduskaitsetöödele (näiteks pärandkoosluste taastamine, tiikide kaevamine ohustatud kahapaiksete jaoks, märgade metsade taastamiseks kraavide kinni ajamine) uuendatakse aastate jooksul looduskaitse juhtimis- ja infosüsteemi, looduskaitsealade kohta infot pakkuvat veebilehte (www.kaitsealad.ee), edendatakse inimeste üldist keskkonnateadlikkust ning igaühe ja kogukonnapõhist keskkonnahoidu.
Keskkonnaministeeriumi kantsleri Meelis Mündi hinnangul on projekti pingutused Euroopa Liidu roheleppe tingimuste täitmiseks ülivajalikud. Münt ütles täna peetud projekti tutvustaval pressikonverentsil, et olulised on ka projekti käigus tekkivad praktilised juhendid.
„„Loodusrikas Eesti“ katsetab ühes teadlaste, metsa- ja põllumeeste, maahooldajate ja kohalike kogukondadega erinevaid – nii traditsioonilisemaid kui ka innovaatilisemaid – looduskaitselisi tegevusi ja meetodeid ning annab praktilisi juhendeid, kuidas igaüks meist võiks tegutseda nii, et ei teeks oma käitumisega loodusele liiga, vaid – vastupidi – aitaks kaasa elurikkuse hoidmisele ja taastamisele, “ ütles kantsler Meelis Münt.
Projekti „Loodusrikas Eesti“ juht Voldemar Rannap rääkis eelseisvaid töid tutvustades, et kaasa lööb kümme partnerit ja erinevaid tegevusi on palju – tervelt 66. „Nende hulgas on nii väiksemaid kui ka suuremaid, aga üldjoontes saab need jagada kuueks valdkonnaks: metsad, pool-looduslikud kooslused, loodushoidlik põllumajandus, liigid, keskkonnateadlikkus ja looduskaitse juhtimis- ja infosüsteem,“ kirjeldas Voldemar Rannap.
Rannap võttis projekti eesmärgid kokku: „Et ka tulevastel põlvedel oleks võimalus käia metsikutes metsades ja liigirikastel niitudel, näha põnevaid loomi ja erilisi taimi. Et säiliks oluline osa meie kultuurist – loodus ja side sellega.“
2029. aastani kestva projekti „Loodusrikas Eesti (rahvusvahelise publiku jaoks “ForEst&FarmLand“) kogumaksumus on 19 561 784 eurot, mida EL keskkonnaprojektide LIFE-programm rahastab 11 611 434 euro ulatuses.
LIFE’i projekti „Loodusrikas Eesti“ tutvustavat pressikonverentsi saab vaadata SIIT
Alates 16. jaanuarist on Kuressaare Raegaleriis avatud Eesti Looduskaitse Seltsi (ELKS) kunstikogu valiknäitus „Jaan Eilarti hoitud maailm“, mille korraldajaks on ELKS-i Saaremaa osakond ja eestvedajaks Reet Viira.
ELKS asutati 4. novembril 1966. Seltsil on arvukas liikmeskond üle riigi ulatuvas osakondade võrgustikus.
„Suuri teeneid seltsi asutamisel ja selle kiirel tõusmisel massiliseks rahvaliikumiseks oli Jaan Eilartil (1933–2006), meie loodus- ja kultuuriloo suurmehel,“ ütles Reet Viira, kelle sõnul tänu Eilarti suurtele teadmistele, organisaatorivõimetele, suurepärasele kõne- ja kirjamehetalendile oli seltsi asutajate hulgas väljapaistvaid kultuuritegelasi, nagu Fr. Tuglas, G. Reindorff, M. Laarmann, L. Rummo, A. Lauter, V. Panso, D. Vaarandi, V. Tormis jpt, kelle innustusel kasvas selts eestimeelseks
23 000 liikmega rahvaühenduseks.
„Jaan Eilartit tunti nii botaanikuna, fenoloogina, taimegeograafina, bioloogina, looduskaitsjana, kultuuri- ja teadusloolasena, aga ka bibliofiilina, publitsistina, kodu-uurijana ja kunstihuvilisena,“ rääkis Reet Viira, lisades, et
Eilart sidus oskuslikult looduskaitse ja kultuuri kodumaa tundmisega. „Eesti Looduskaitse Selts koos muinsuskaitse liikumisega mõjus kaheksakümnendatel Eestis rahvuslikke protsesse käivitavalt.“
Jaan Kaplinski on Jaan Eilarti kohta kirjutanud: „Eestis on vähe inimesi, kes raskel ja keerulisel nõukogude ajal suutis nii palju teha meie rahvuskultuuri hoidmiseks, inimeste teadlikkuse tõstmiseks oma maast, ajaloost ja kultuurist. Jaan Eilart kuulub kahtlemata eesti suurmeeste ritta koos selliste inimestega nagu Jakob Hurt, Villem Reiman ja Jaan Tõnisson.“
Tänavu tähistab ELKS oma 55. sünnipäeva, mille üheks avaürituseks on kunstinäitus „Jaan Eilarti hoitud maailm“ Kuressaare Raegaleriis, millele järgnevad aasta jooksul näitused ja üritused Eesti eri paigus. Näitus baseerub ELKS-i kunstikogul, mille aluseks on Jaan Eilarti poolt seltsile pärandatud teosed.
ELKS-i kunstikogusse kuulub suurusjärgus 250 teost, sealhulgas ligi 200 graafilist lehte ja arvukalt eksliibriseid, mille autoriteks on Kaljo Põllu, Ilmar Torn, Vive Tolli, Herald Eelma jpt. ELKS-i maalikogust võib leida Aleksander Suumani, Juhan Muksi, Elmar Kitse, Hans Viidalepa ja paljude teiste eesti tuntud autorite teoseid.
Näituse korraldajad tänavad Eesti Looduskaitse Seltsi Tallinna osakonda ja ELKS-i juhatuse liiget Toomas Tiivelit märkimisväärse panuse eest kunstikogu korrastamisel ja süstematiseerimisel ning Saaremaa Vallavalitsust abi eest näituse ettevalmistamisel. Eriline tänu tehnilise abi eest kuulub Anti Roostale.
Näitus jääb avatuks kuni 13. veebruarini 2021.
Euroopa Kaitsealade Liit omistas Matsalu ja Soomaa rahvusparkidele kvaliteedimärgi, millega tunnustatakse piirkondade loodusturismi säästlikku arendamist.
Soomaa rahvuspargi piirkond sai tunnustuse esimest korda, Matsalu rahvuspargi säästva turismi sertifikaati uuendati teist korda.
Kvaliteedimärk näitab, et rahvusparkide piirkondades arendavad matkakorraldajad, majutus- ja toitlustusettevõtjad ning arendus- ja looduskaitseorganisatsioonid kohalikku turismi loodust hoidvate põhimõtete järgi. „Tunnustus on rahvusparkide kogukondadele suur au. See näitab, et kaitsealadel ja nende lähipiirkonnas pingutavad kõik koos kvaliteetse ja jätkusuutliku loodusturismi nimel,“ sõnas Keskkonnaameti looduskaitse korraldamise osakonna projektijuht Nele Sõber.
Nüüdseks on rahvusvahelise säästva turismi tunnustuse pälvinud kolm Eesti rahvuspargi piirkonda – Matsalu, Soomaa ja Lahemaa.
Tunnustus võrdub kohustusega
Loodusturism ja elurikkus on omavahel tihedalt seotud, kuna turismiettevõtluse edukus sõltub otseselt ökosüsteemide heast seisundist. „Euroopa Kaitsealade Liidu tunnustus on ka kohustus nii turismiettevõtjatele, kogukondadele kui ka looduskaitseasutustele, et hoida tänaseid loodusväärtusi vähemalt sama heal tasemel nagu praegu ja isegi aidata aktiivselt kaasa nende parendamisele,“ lausus Soomaa loodusgiid Aivar Ruukel. Nii Soomaa, Matsalu kui ka teiste piirkondade loodusväärtustega saab lähemalt tutvuda talvistel märgalade päeva matkadel, mis toimuvad 2021. aasta jaanuarikuu viimasel ja veebruari esimesel nädalal üle Eesti.
Säästva turismi sertifikaadi kõige olulisemad kriteeriumid on loodus- ja kultuuripärandi väärtuste hoidmine, huvirühmade kaasamine, sotsiaalmajanduslike mõjude hindamine ja säästva turismi strateegia koostamine ning elluviimine. Turismistrateegia aitab tehtud ja plaanitud tegevusi süsteemselt arendada nii, et see on kooskõlas nii kaitseala kaitsekorraldus- kui ka külastuskorralduskavaga.
Euroopa Kaitsealade Liit on välja töötanud säästva turismi printsiibid, mille eesmärk on kvaliteetse ja jätkusuutliku turismi edendamine kaitsealadel ning nende lähipiirkondades. Liidult kvaliteedimärgi pälvinud sihtkohad moodustavad üleeuroopalise kogukonna, mis aitab hoida turismi head kvaliteeti ning loob ühise võrgustiku vastutustundlike sihtkohtade, nende külastajate ja oma kaitsealast hoolivate elanike vahel.
Eestis asub Baltimaadest enim tunnustatud kaitsealasid
Tunnustused võtab vastu Keskkonnaamet, kes on kaitsealade valitseja Eestis. Keskkonnaamet tänab Matsalu ja Soomaa rahvusparkide kohalikke kogukondi, turismiettevõtjaid ja arendusorganisatsioone MTÜ Terra Maritima, MTÜ Rohelise Jõemaa Koostöökogu ja MTÜ Tipu Looduskool.
- Praeguseks on säästva turismi sertifikaadi saanud 120 kaitseala sihtkohta 15 riigist. Baltimaade seas on tunnustuse saanud kolm sihtkohta Eestis, üks Lätis ja üks Leedus.
- Euroopa Kaitsealade Liidul on üle 400 liikme rohkem kui 40 Euroopa riigist, nende seas kaitsealade administratsioonid, looduskaitse organisatsioonid ja mittetulundusühingud. Keskkonnaamet kuulub liitu alates 1991. aastast.
- Euroopa Kaitsealade Liidu eesmärk on olemasolevate kaitsealade edendamine ja uute kaitsealade loomisele kaasa aitamine. Liidu võrgustik teeb tööd inimeste teadlikkuse suurendamiseks ja mõjutab Euroopa Liidu poliitikat, et kindlustada loodusväärtuste säilimine.
Keskkonnaamet
Keskkonnaminister viis eelmisel nädalal valitsusse ettepaneku moodustada Tõhela-Ermistu looduskaitseala, mis plaanitakse luua Edela-Eestis ainulaadse märgalastiku kaitseks.
Kaitseala asub Pärnu maakonnas Pärnu linnas Tõstamaa alevikus ning Lääneranna vallas. See moodustatakse Tõhela-Ermistu hoiuala, Seliste ja Ermistu merikotka püsielupaikade, Tõhela-Ermistu kaljukotka püsielupaiga ning Seliste kassikaku püsielupaiga baasil.
„Ajal, mil inimesed tegelevad oluliste ühiskonnaelu küsimuste arutamisega, ei saa looduskeskkonna kaitset unustada. Tõhela-Ermistu kaitseala on elupaigaks rohkem kui 20 linnuliigile, kellest haruldasemad ja ohustatumad on kaljukotkas, merikotkas ja kassikakk. Keskkonnaministrina loodan, et valitsus kiidab mu ettepaneku heaks,“ ütles keskkonnaminister Rain Epler.
Tõhela-Ermistus kaitstava märgalakompleksi moodustavad kõrge looduskaitselise väärtusega Tõhela ja Ermistu järv, neid ümbritsevad eri arengustaadiumis sood, raba ja loodusliku ilmega metsad. Näiteks sellised kooslused nagu metsastunud luited, vanad loodusmetsad, soostuvad metsad ja mitmed soode elupaigatüübid on loodusdirektiivis kirjas kogu Euroopa Liidus kaitset vajavatena.
Lisaks olulisele linnuelupaikadele leidub kaitsealal ka mitmeid kaitsealuseid taimeliike, millest ohustatumad on nõtke näkirohi ja sookäpp. Lisaks elab alal veelendlasi, suurvidevlasi ja pargi-nahkhiiri. Tõhela järv on Eesti üks olulisemaid kiilide sigimisalasid ja Pärnumaa kiilide tähtsaim elupaik. Ala on valgelaup-rabakiili, hännak-rabakiili ja suur-rabakiili oluline elupaik.
Kaitseala pindala on ca 3234 ha, kaitstav ala suureneb 102 ha võrra. Piiranguvööndis on ca 127 ha ning sihtkaitsevööndis ca 3106 ha.
Võrreldes kehtiva kaitsekorraga on edaspidi piiranguvööndis hall-lepikutes lubatud lageraie kuni 1 ha ja turberaie 2 ha suuruse langina. Lubatakse jahipidamine, välja arvatud linnujaht. Lisanduvad piirangud ujuvvahendiga sõitmisele ja mootoriga ujuvvahendiga sõitmise kiirusele. Piirangud ehitamisele muutuvad konkreetsemaks ja kõik ehitustööd tuleb kokku leppida kaitseala valitsejaga.
Keskkonnaministeerium
Hirvi ahvatlev söödaplats meelitab vaataja rõõmuks ilmade külmenedes loomi kaamera ette õhtustama.
Hirvekaamera asub Lääne-Saaremaal, mis on Eesti üks hirverikkamaid piirkondi.
Kaamera pannakse söödaplatsile igal hilissügisel ja nii juba alates 2014. aastast. „Sügiseks on loomadel jooksuaeg ammu lõppenud ja metsadelt- põldudelt kaob maitsev rohi, mistõttu hirved hakkavad nüüd põllumeeste meelehärmiks huvi tundma silo- ja heinapallide ning muidugi porgandite vastu, millest nad loobuda ei suuda. Loomupoolest on küll hirvede talvine toit puude ja põõsaste koor ning võrsed, aga ahvatlevast ja kergesti kättesaadavast söödast ei ütle ära ükski hirveke,“ ütleb zooloog ja loodusfotograaf Tiit Hunt.
Talve süvenedes koonduvad loomad suurematesse karjadesse, päeval konutavad kuskil metsas ja õhtuhämaruses suunduvad toiduotsingule. Söödaplatsile jõuavad hirved kaamoseajal ikka õhtul pimedas ja lahkuvad sealt varahommikul enne päikesetõusu. Päevasel ajal võib aga kaamera ees poseerimas näha hoopis rebast, metskitse või mõnd lindu.
Varasematel aastatel on hirvekaamera jäädvustanud mitmeid koomilisena tunduvaid seiku. Näiteks jalutas kord söödaplatsile “turbaniga” häbelik ja häiritud hirvepull, kelle sarvede ümber oli takerdunud paras pahmakas lehvivaid silopalli-kile tükke. Teine kord sai aga otse-eetris vaadata, kuidas üks hirv lõi teisel jalaga sarve peast.
Hirvede seiklustele saab kodust lahkumata kaasa elada Riigimetsa YouTube kanalil. Samal kanalil taaskäivitub peagi ka Keila jõe kalade rännakuid näitav kalakaamera.
Looduskaameraid haldab ja seal toimuvat vahendab Tiit Hunt, kelle pikemaid postitusi looduses toimuvast saab lugeda RMK loodusblogist.
RMK
Nädalajagu kultuurisündmusi on pühendatud teatrimees Voldemar Panso 100. sünniaastapäevale. Lähemalt: http://lavakas.ee/panso100/
Eesti Looduskaitse Seltsi asutaja- ja auliige Voldemar Panso oli aktiivne kaasalööja seltsi kokkutulekutel. Tema meeleolukad luulelugemised ja rahvapärane vestluslaad olid alati oodatud, seltsi väljasõitudelt kogutud tähelepanekuid kasutas Panso enda sõnul ka lavastajatöös.
Teatri- ja Muusikamuuseumis (Müürivahe 12, Tallinn) avatakse 26. novembril kell 14 fotonäitus „Loodusemees Panso“, mis kajastab ka Looduskaitse Seltsi üritusi. Näitus jääb avatuks 27. märtsini 2021.
Lähemalt: https://www.ajaloomuuseum.ee/naitused/ekspositsioonid/tulekul-loodusemees-panso
European Enviromental Agency avalikustas raporti Euroopa looduse seisundi kohta (State of Nature in EU, 2020). Raport ilmub iga kuue aasta tagant ning on seni ilmunutest põhjalikuim ülevaade looduskeskkonna kohta.
Raport keskendub loodusdirektiividega hinnatavatele näitajatele: linnud, kaitstavad elupaigad ja kaitsealused liigid. Raporti üldine hinnang on, et senised meetmed looduse kaitsmisel ei ole tõhusad ning kõik trendid on pigem negatiivsed. Samal viisil jätkates on looduslik mitmekesisus hävimisohus.
Raportis antakse ülevaade erinevate loodusdirektiivi eesmärkide täitmisest. Hinnang antakse lindude, kaitstavate elupaikade ja kaitsealuste liikide osas. Ühtegi eesmärki paraku saavutatud pole, kõige olulisem lünk puudutab lindusid. Eesmärgiks on seatud näiteks, et 78% lindude arvukus vastaks hinnangule „hea“, kuid saavutatud on vaid 58% sellest. Välja on toodud, et 54% põllulindude puhul on arvukus vähenemas. Väikese positiivse kõrvalepõikena – heas seisundis liikide arv on 4% kõrgem kui eelmise hindamise ajal.
Peamised survetegurid, mis probleeme põhjustavad, on linnastumine, intensiivne põllumajandus ja metsamajandamine. Lisanduvad veel õhu, vee ja pinnase saastatus ning liigne ja ebaseaduslik jahipidamine ning kalapüük. Raportis kajastatakse ka iga eesmärgi osas riigipõhist infot, mis võimaldab jälgida ka Eesti kohta käivaid trende ja näitajaid.
Raportit saad pikemalt lugeda siit: https://www.eea.europa.eu/highlights/latest-evaluation-shows-europes-nature/