Hirvi ahvatlev söödaplats meelitab vaataja rõõmuks ilmade külmenedes loomi kaamera ette õhtustama.
Hirvekaamera asub Lääne-Saaremaal, mis on Eesti üks hirverikkamaid piirkondi.
Kaamera pannakse söödaplatsile igal hilissügisel ja nii juba alates 2014. aastast. „Sügiseks on loomadel jooksuaeg ammu lõppenud ja metsadelt- põldudelt kaob maitsev rohi, mistõttu hirved hakkavad nüüd põllumeeste meelehärmiks huvi tundma silo- ja heinapallide ning muidugi porgandite vastu, millest nad loobuda ei suuda. Loomupoolest on küll hirvede talvine toit puude ja põõsaste koor ning võrsed, aga ahvatlevast ja kergesti kättesaadavast söödast ei ütle ära ükski hirveke,“ ütleb zooloog ja loodusfotograaf Tiit Hunt.
Talve süvenedes koonduvad loomad suurematesse karjadesse, päeval konutavad kuskil metsas ja õhtuhämaruses suunduvad toiduotsingule. Söödaplatsile jõuavad hirved kaamoseajal ikka õhtul pimedas ja lahkuvad sealt varahommikul enne päikesetõusu. Päevasel ajal võib aga kaamera ees poseerimas näha hoopis rebast, metskitse või mõnd lindu.
Varasematel aastatel on hirvekaamera jäädvustanud mitmeid koomilisena tunduvaid seiku. Näiteks jalutas kord söödaplatsile “turbaniga” häbelik ja häiritud hirvepull, kelle sarvede ümber oli takerdunud paras pahmakas lehvivaid silopalli-kile tükke. Teine kord sai aga otse-eetris vaadata, kuidas üks hirv lõi teisel jalaga sarve peast.
Hirvede seiklustele saab kodust lahkumata kaasa elada Riigimetsa YouTube kanalil. Samal kanalil taaskäivitub peagi ka Keila jõe kalade rännakuid näitav kalakaamera.
Looduskaameraid haldab ja seal toimuvat vahendab Tiit Hunt, kelle pikemaid postitusi looduses toimuvast saab lugeda RMK loodusblogist.
RMK