Vaata RMK hirvekaamerat!

Hirvi ahvatlev söödaplats meelitab vaataja rõõmuks ilmade külmenedes loomi kaamera ette õhtustama.

Hirvekaamera asub Lääne-Saaremaal, mis on Eesti üks hirverikkamaid piirkondi.

Kaamera pannakse söödaplatsile igal hilissügisel ja nii juba alates 2014. aastast. „Sügiseks on loomadel jooksuaeg ammu lõppenud ja metsadelt- põldudelt kaob maitsev rohi, mistõttu hirved hakkavad nüüd põllumeeste meelehärmiks huvi tundma silo- ja heinapallide ning muidugi porgandite vastu, millest nad loobuda ei suuda. Loomupoolest on küll hirvede talvine toit puude ja põõsaste koor ning võrsed, aga ahvatlevast ja kergesti kättesaadavast söödast ei ütle ära ükski hirveke,“ ütleb zooloog ja loodusfotograaf Tiit Hunt.

Talve süvenedes koonduvad loomad suurematesse karjadesse, päeval konutavad kuskil metsas ja õhtuhämaruses suunduvad toiduotsingule. Söödaplatsile jõuavad hirved kaamoseajal ikka õhtul pimedas ja lahkuvad sealt varahommikul enne päikesetõusu. Päevasel ajal võib aga kaamera ees poseerimas näha hoopis rebast, metskitse või mõnd lindu.

Varasematel aastatel on hirvekaamera jäädvustanud mitmeid koomilisena tunduvaid seiku. Näiteks jalutas kord söödaplatsile “turbaniga” häbelik ja häiritud hirvepull, kelle sarvede ümber oli takerdunud paras pahmakas lehvivaid silopalli-kile tükke. Teine kord sai aga otse-eetris vaadata, kuidas üks hirv lõi teisel jalaga sarve peast.

Hirvede seiklustele saab kodust lahkumata kaasa elada Riigimetsa YouTube kanalil. Samal kanalil taaskäivitub peagi ka Keila jõe kalade rännakuid näitav kalakaamera.

Looduskaameraid haldab ja seal toimuvat vahendab Tiit Hunt, kelle pikemaid postitusi looduses toimuvast saab lugeda RMK loodusblogist.

RMK

Avaldati Euroopa looduse seisundi raport

European Enviromental Agency avalikustas raporti Euroopa looduse seisundi kohta (State of Nature in EU, 2020). Raport ilmub iga  kuue aasta tagant ning on seni ilmunutest põhjalikuim ülevaade looduskeskkonna kohta.

Raport keskendub loodusdirektiividega hinnatavatele näitajatele: linnud, kaitstavad elupaigad ja kaitsealused liigid. Raporti üldine hinnang on, et senised meetmed looduse kaitsmisel ei ole tõhusad ning kõik trendid on pigem negatiivsed. Samal viisil jätkates on looduslik mitmekesisus hävimisohus.

Raportis antakse ülevaade erinevate loodusdirektiivi eesmärkide täitmisest.  Hinnang antakse lindude, kaitstavate elupaikade ja kaitsealuste liikide osas. Ühtegi eesmärki  paraku saavutatud pole, kõige olulisem lünk puudutab lindusid. Eesmärgiks on seatud näiteks, et 78% lindude arvukus vastaks hinnangule „hea“, kuid saavutatud on vaid 58% sellest. Välja on toodud, et 54% põllulindude puhul on arvukus vähenemas. Väikese positiivse kõrvalepõikena – heas seisundis liikide arv on 4% kõrgem kui eelmise hindamise ajal.

Peamised survetegurid, mis probleeme põhjustavad, on linnastumine, intensiivne põllumajandus ja metsamajandamine. Lisanduvad veel õhu, vee ja pinnase saastatus ning liigne ja ebaseaduslik jahipidamine ning kalapüük. Raportis kajastatakse ka iga eesmärgi osas riigipõhist infot, mis võimaldab jälgida ka Eesti kohta käivaid trende ja näitajaid.

Raportit saad pikemalt lugeda siit: https://www.eea.europa.eu/highlights/latest-evaluation-shows-europes-nature/