ELKS 2024. aasta konverentsi ja kokkutuleku ettekanded veebis

27.-28. juulil 2024 toimus -Olustveres Eesti Looduskaitse Seltsi festival-konverents „Kodukohalähedased looduse õpperajad“ ja seltsi kokkutulek. 

Laupäevasel konverentsil rääkisid Kalev Sepp, Marika Šadeiko, Hanno Zingel, Arvo Iital, Helmut Hallemaa, Anri Kivil ja Raul Savimaa seltsi tegevusest, Olustverest, keskkonnast, kodulähedasest loodusest, õpperadadest ning nende olulisusest viimasel poolsajal aastal ja tänapäeval. Konverentsiga samal ajal oli õuesõppeprogramm lastele. Pealelõunal oli retkejuhtide Sandra Urvak, Leho Lahtvee, Andres Tõnisson, Heli Grosberg ja Tiit Jürisson, saatel praktiline tutvumine piirkonna looduse ja kultuuripärandiga. Õhtul andis suurepärase kontserdi ansambel Folkista.

Pühapäeval liikusime Pilistvere, Tääksi ja Parika kaudu Kolga-Jaani, kus oli tamme istutamine ja kokkutuleku lõpetamine. Teel tegi Kalev Rajangu ülevaate Pilistvere kirikust  ja kommunistliku genotsiidi ohvrite memoriaalist Pilistveres, Kalev Sepp ja Arvo Veskimets kirjeldasid Tääksi karjääri näitel liiva- ja kruusa kasutamist ning Ain Kull rääkis Parika turbamaardla põhjal turbatööstusest ja alade taastamisest Eestis. Kolga-Jaanis andsid õpetaja Peeter Parts ja Hovard Nurme ülevaate Kolga-Jaani kirikust, kogukonna ajaloost ning Villem Reimanist jt piirkonna suurkujudest. Ulvi Tatar tutvustas kogukonna tegevust Niilusoo kaitsel ning Leo Filippov Mõntu metsa kaitsel Saaremaal.

Aitäh Jaanika Madison, Anne Nurgamaa ja ELKS Suure-Jaani osakond korraldamise eest, Marika Šadeiko ja Olustvere Teenindus- ja Maamajanduskool, Silvi Rohesalu, Viljandi vald ja Kolga-Jaani rahvamaja, Kalev Rajangu, õp Peeter Parts ja Hovard Nurme sooja vastuvõtu ja tutvustuse eest! Samuti aitäh Koksvere Veski maitsvate mahetoodete – täistera kaerahelveste ja speltanisumanna eest!

Konverentsil esinejate lahkel loal on nende esitlused nüüd ka seltsi kodulehelt kättesaadavad:

Konverentsi „Kodukohalähedased looduse õpperajad“ läbiviimist toetas Keskkonnainvesteeringute Keskus.

Eesti Looduskaitse Seltsi pöördumine Tartu Ravila tänava kaskede kaitseks

Eesti Looduskaitse Selts võttis 17. juunil 2023 Jaan Eilarti 90. sünniaastapäevale pühendatud konverentsil Paides vastu pöördumise Tartu linnapea, Tartu Linnavolikogu esimehe ja Tartu Ülikooli rektori poole eesmärgiga kaitsta Tartu Ravila tänava kaskede alleed. Pöördumisele on alla kirjutanud Eesti Looduskaitse Seltsi esimees, Keskkonnakaitse ja maastikukorralduse professor Kalev Sepp.

Pöördumises rõhutatakse, et Tartus Ravila tänava ääres asuvat Tartu Ülikooli teaduslinnakut raamib ravila tänava poolt väärikas mastaapne kaseallee. Kahjuks on selgunud, et seoses Ravila tänava ja Viljandi maantee nurgale Tartu Ülikoolile kuuluvale maa-alale ehitatava COOP kauplusega on osalise hävitamise ohus suur osa selle Ravila tänava äärse kaseallee väärikatest varju pakkuvatest kaskedest.

Eesti suure loodusemehe, looduskaitsja ning looduse ja kultuuri suhete mõtestaja Jaan Eilarti 90. sünniaastapäeva tähistamisele kogunenud kõige erinevamate eluvaldkondade esindajad peavad seda kavatsust Tartu linnaruumi loome ja linnaplaneerimise suureks eksimuseks ja hoolimatuseks olemasoleva linnalooduse hoidmise ja kaitsmise suhtes. Pöördumises palutakse koheselt astuda samme kaseallee terviklikuks säilitamiseks.
Pöördumises peetakse oluliseks, et kaasaja kliima-, majandus- ja eetikakriisi oludes ilmutataks hoolivust linnalooduse suhtes.

Pöördumise täisteksti originaalkujul: Tartu allee 2023_06

Ilmus Eesti Looduskaitse Seltsi infokiri Nr 01/2022

Ilmus Eesti Looduskaitse Seltsi infokiri nr 01/2022. Infokiri annab teavet Eesti Looduskaitse Seltsi tegemistest ja ülevaate sündmustest seltsi osakondades.
Infokiri on mõeldud kõigile Eesti Looduskaitse Seltsi liikmetele, koostööpartneritele ja teistele loodushuvilistele. Lisaks saadame aeg-ajalt ka muid seltsi puudutavaid uudiseid.
 
Loe infokirja siin: https://elks.ee/infokiri/

Liitu meie infokirjaga!

Saadame Sulle infokirjaga teavet Eesti Looduskaitse Seltsi tegemistest ja ülevaateid sündmustest seltsi osakondades. Infokiri on mõeldud kõigile Eesti Looduskaitse Seltsi liikmetele, koostööpartneritele ja teistele loodushuvilistele. Lisaks saadame aegajalt ka muid seltsi puudutavaid uudiseid.

   

Ilmus põhjalik ülevaade Eesti looduskaitse hetkeseisust

Eesti looduskaitse 110. aastapäevale pühendatud ülevaate eesmärgiks on muuhulgas looduskaitses seatud sihtide analüüs ning elurikkuse säilimiseks kavandatud tulevikusuundumiste kirjeldamine.

Hetkeseisuga on kaitse all Eesti maismaast ja siseveekogudest 20,5% ning territoriaalmerest ja mere majandusvööndist 18,7%.

Keskkonnaagentuuri direktori Taimar Ala sõnul on tegemist kõige põhjalikuma ülevaatega Eesti looduskaitse hetkeseisust. Ala sõnul on looduskaitse täna olulisem kui kunagi varem, sest ökosüsteemide tervis on seotud otseselt inimeste heaoluga.

„Loodus on tervik ja kui looma- ja taimeliikidel läheb kehvasti ning nende elupaigad kaovad, siis kaotame ka meie – elurikkusest sõltub inimese heaolu ja tervis,“ sõnas Ala lisades, et inimeste keskkonnateadlikkus on aastatega suurenenud ning järjest enam tuntakse ja jagatakse kogukondlikku muret ja rõõmu looduse tervisenäitajate osas.

Keskkonnaagentuuri eluslooduse juhtivspetsialisti ja väljaande ühe koostaja Reigo Roasto sõnul on Eesti loodus võrreldes Euroopa Liidu liikmesriikidega heas seisus. „Vaatamata sellele peame olema valvsad ja järjepidevalt monitoorima elurikkuse seisundit nii Eestis kui ka mujal maailmas. Üha olulisemaks muutub looduse hüvede ehk ökosüsteemiteenustega arvestamine nii otsustusprotsessides ning elurikkusega ja loodusega arvestamine kõikides muudes eluvaldkondades. Keskkonnateadlikkus ja keskkonnaseisund ei ole pelgalt keskkonna teemad. Tegemist on laiema tegevuste ja väärtuste ahelaga,“ sõnas Roasto.

Looduskaitse 2020 ülevaates kajastatakse peatükkide kaupa liikide ja elupaikade seisundit ning nende kaitse korraldamise olukorda.

Olulisemaid tähelepanekud ülevaatest on:

  • 2020. aastal on Eesti maismaast kaitse all 19,4% (koos suurjärvedega koguni 20,5%).
  • EL-i loodusdirektiivi liikide ja elupaikade seisund on meil märgatavalt parem kui Euroopa Liidus keskmiselt. Siiski on direktiivi elupaikadest ja liikidest Eestis soodsas seisundis vaid natuke üle poole – 56%.
  • Värske Eesti liikide ohustatuse hindamise järgi on meil 928 ohustatud liiki.
  • Seni looduskaitset mitte vajavate nn tavaliste põllu- ja metsalindude arvukus on nii Euroopas kui Eestis langustrendis.
  • Viimasel kümnendil oleme palju panustanud loodus- ja keskkonnahariduse võimaldamisse üha suuremale hulgale elanikkonnast.
  • Eestis on läbi viidud mitmeid poollooduslike koosluste, soode ja siseveekogude taastamise projekte.
  • Loomisel on metoodika ökosüsteemide ja nende seisundi baastasemete (väärtused kokkulepitul ajahetkel) üle-eestiliseks hindamiseks ja kaardistamiseks. Ökosüsteemiteenuste hindamise ja kaardistamise tulemused on väärtuslik abivahend looduse hüvede kestliku kasutamise planeerimisel paljudes valdkondades (nt planeeringute koostamine, keskkonnamõju hindamine, keskkonnakasutuslubade andmine jt).

Põhjalikku ülevaadet Eesti looduskaitse olukorrast (2016-2020.a) saab lugeda Keskkonnaagentuuri uuest looduskaitse ülevaatest, mis on kõigile veebist leitav: https://www.keskkonnaagentuur.ee/sites/default/files/elk_2020_est.pdf

Lisaks on väljaandest ka kokkuvõttev kaardilugu – https://arcg.is/1yLnmL

Keskkonnaagentuur.ee

Nõval esitletakse Matsalu festivali paremikku

29. oktoobril näevad loodusehuvilised RMK Nõva külastuskeskuses Matsalu loodusfilmide festivalil auhinnatud filme.

Kuidas kohale saab?

Sõita Tallinnast läbi Keila 47 km Haapsalu poole ja keerata Määra teeristist paremale (viit “Nõva 29 km”). Sõita läbi Nõva 3,2 km Haapsalu poole, keerata Peraküla bussipeatusest paremale ja sõita 1,9 km edasi, kuni jõuate Perakülla.

Peraküla keskel näitab viit “RMK Nõva külastuskeskus” paremale.

Näitus „Pärandkultuur maastikus“

Kuni 31. oktoobrini saab RMK Aegviidu Aegviidu külastuskeskuses vaadata näitust „Pärandkultuur maastikus“.

Näitus kajastab erinevate objektide olemasolu ja äratundmist erinevates paikades.

Oleme välja kasvanud kiviaia hoolsasti valitud kividest, linaleotiikide madalast veest, kõvakstallatud metsaradadest, silmapiirini ulatuvatest põllumaadest. Kuid kas me oskame alati märgata ning hinnata kõike seda, millest me pärineme? Esivanemate toimetused, tööd ja tegemised – igast liigutusest, otsusest ja valikust jääb maha märk. Märk, mis on iseloomulik just antud ajahetkele, kandes endas emotsioone ning talletades tundeid. Need aegadetagused märgid on sageli meie endi mõistmise mõõdupuuks.

Vt lähemalt https://loodusegakoos.ee/sundmuste-kalender/sundmus#1677

Uuenenud eeskiri kaitseb Abruka vanu loodusmetsi senisest rohkem

Vabariigi Valitsus kiitis heaks Abruka looduskaitseala kaitsekorra muudatused, et viia piirid tegelikkusele vastavaks ja suurendada puutumatute väärtuslike metsaalade pindala.

Määrusega korrigeeritakse kaitseala välispiiri. Kuna rannajoon on muutunud ja aluskaart täpsustunud, arvatakse kaitseala koosseisust välja munitsipaalmaale jääv surnuaed (ligi 0,9 ha). Looduskaitseala pindala on 408,1 ha, pindala väheneb piiri korrigeerimise tulemusena 6,2 ha võrra.

Muudetakse ka tsoneeringut, et kaitsta paremini kaitsealal asuvaid väärtuslikke vanu metsi. Kaitsekorra uuendamisega arvatakse piiranguvööndist sihtkaitsevööndisse juurde 79 ha riigimetsa, et nii paremini tagada vanade laialehiste metsade ning soostuvate ja soolehtmetsade puutumatust, sest sihtkaitsevööndis pole metsa majandamine lubatud. Lisaks asuvad kaitsealal haruldased ja ohustatud looduslikud ranniku- ja niidukooslused, mis säilivad vaid inimeste kaasabil. Ilma niitmise või karjatamiseta poollooduslikud kooslused võsastuvad ja nende liigirikkus kaob. Senise traditsioonilise niitmise ja karjatamise lakkamisele järgnev võsastumine ja roostumine on suurim oht niidukoosluste elurikkuse säilimisele.

Uue kaitse-eeskirjaga väheneb liikumispiiranguga ala. Merikotka kaitseks moodustatakse uus sihtkaitsevöönd ja teedel liikumine ei ole enam keelatud, kuna need jäävad liikumispiiranguga alast välja. Lisaks lühendatakse liikumispiirangu aega Kõrvemetsa sihtkaitsevööndis ning Kasselaiul ühe kuu võrra, 31. juulini.

Muudatustega väheneb kohalikule omavalitsusele maamaksust saadav tulu aastas ca 90 eurot. RMK saamata jääv puidutulu on ca 790 eurot aastas.

Saare maakonnas Abruka külas asuv Abruka kaitseala on osaliselt kaitse all juba 1937. aastast alates.

Allikas: Keskkonnaministeerium

Tulekul keskkonnahariduse konverents „Hoia, mida armastad!“

Keskkonnaamet ja Keskkonnaministeerium kutsuvad õpetajaid, loodus- ja keskkonnahariduskeskuste spetsialiste, loodusretkede juhendajaid ja kõiki teisi huvilisi osalema keskkonnahariduse virtuaalkonverentsil „Hoia, mida armastad!“

Konverents leiab aset kolmapäeval, 21. oktoobril 2020 kell 9-17.

Konverentsi teemad annavad teavet meid ümbritsevast elurikkusest, meie keskkonnateadlikkusest ja keskkonnahoidlikust tegevusest ning vahendavad praktikute soovitusi. Konverents toimub Worksup keskkonnas, selle ajal saab esitada küsimusi esinejatele, võtta osa küsitlustest ning suhelda teiste osalejatega.

Koostöös Loodusajakiri MTÜga saab iga konverentsi osaleja TASUTA lugemiseks kolme hariva ajakirja: Eesti Looduse, Eesti Metsa ja Horisondi  värske digiväljaande.

Konverentsi päevakava on leitav SIIT

Konverentsi KUTSE printimiseks.

Konverentsil osalemine on tasuta, palume registreeruda hiljemalt 19. oktoobriks SIIN

Lisateave: Piret Valge keskkonnahariduse spetsialist | Keskkonnaamet 5273340; piret.valge@keskkonnaamet.ee

Allikas: Keskkonnaamet