Ott Luuk on Pärandkoosluste Kaitse Ühingu juhatuse kauaaegne liige ja tegeleb mitmete koosluste kaardistamise ning taimede uurimisega. Äsja ilmus Oti ning teiste botaanikute põhjaliku ja pikaajalise töö tulemusel uus Eesti taimede levikuatlas.
“Ott on suurepärane loodusuurija ja -kaitsja ning tema pühendumine nakatab inimesi ta ümber. Kõlava tiitliga saame Otti tunnustada vaid korra, ent tänulikkust tunneme tema tegevuse üle iga päev, sest tema ja temasuguste õlgadele toetub teadmistepõhine looduskaitse,” ütles auhinna üle andnud ELFi juhatuse liige Siim Kuresoo.
Ott Luugi auhinna kandidaadiks esitanud Eesti Looduse peatoimetaja ja Eesti Looduseuurijate Seltsi juhatuse liige Toomas Kukk tõdes, et Ott Luuk on ilmselt üks kaasaja parimaid Eesti taimede ja taimestiku tundjaid. “Ta pole üksnes väärt ekspert. Tema tõelist pühendumust näitab see, et ta panustab mitmetesse algatustesse ennastunustavalt ja õhinapõhiselt,” rääkis Kukk.
Botaanikute välitöödel osales Ott esimest korda juba keskkooli ajal. Seejärel asus ta Tartu Ülikooli bioloogiat õppima. Praegu toimetab ta Pärandkoosluste Kaitse Ühingus botaanikuna, kus oli pikka aega organisatsioonis juhatuse liige. Samuti on ta seal mitmeid projekte juhtinud ning vabatahtlikuna panustanud. 2014–2020 osales ta värskelt ilmunud mahuka “Eesti taimede levikuatlas 2020” koostamistöös. Lisaks lööb värske laureaat aktiivselt kaasa Eesti Looduseuurijate Seltsi tegevustes.
Suurepärase looduse tundjana on ta viimase aastakümne jooksul osalenud mitmetel laialdastel loodusväärtuste kaardistustel, näiteks on ta inventeerinud mitmesuguseid puis- ja aruniite, märgalasid, kaitsealuseid taimi. Samuti on Ott eestikeelse botaanika terminoloogia komisjoni liige ning andnud tabavaid eestipäraseid nimesid mitmetele taimedele. Lisaks tegeleb Ott fotograafiaga ja tema pilte võib kohata mitmetes taimeraamatutes.
Auhind anti üle matkal
Noore looduskaitsja auhinda antakse välja alates 2005. aastast eesmärgiga toetada elujõulise ja aatelise looduskaitse püsimist Eestis läbi põlvkondade. Auhinna pälvija otsustab ELFi kokku kutsutav žürii, kuhu tänavu kuulusid Peep Männil, Pille Tomson, Madis Leivits, Siim Kuresoo ning Kaja ja Aleksei Lotman. Tänavuse auhinnaga kaasneb 1000-eurone stipendium ning ehtekunstnik Kertu Tubergi loodud rinnamärk. Auhinnafondi on sel aastal välja pannudMATKaSPORT.
Varasematel aastatel on auhinna pälvinud Madis Leivits, Lennart Lennuk, Virve Sõber, Annely Esko, Riho Kinks, Aveliina Helm, Renno Nellis, Indrek Tammekänd, Ulvar Käärt, Murel Truu, Tarvo Valker, Marek Sammul, Peep Mardiste ning Asko Lõhmus.
Auhind anti üle 6. veebruaril Eestimaa Looduse Fondi 30. sünnipäeva ja märgalade päeva puhul toimunud matkal Ohepalu soo taastamisalal.
Eestimaa Looduse Fond
Mullu alanud ja kümme aastat kestev Euroopa Liidu LIFE’i projekt „Loodusrikas Eesti“ teeb siinsete maastike ja ökosüsteemide kaitsesse ning metsades ja põllumaadel elavate liikide ja nende elupaikade seisundi parandamisse rekordilise rahasüsti – ligi 19,6 miljonit eurot.
Aktiivse looduskaitse projekt on märgiline ka seetõttu, et paljud erinevate huvide ja arusaamadega organisatsioonid on tulnud kokku, et panustada Eesti loodusesse, jättes erimeelsused selle missiooni täitmiseks selja taha. Projektis löövad Keskkonnaministeeriumi kõrval kaasa olulised tegijad nii ülikoolidest, metsandus- ja looduskaitsevaldkonnast kui ka vabaühendustest.
Lisaks laiaulatuslikele looduskaitsetöödele (näiteks pärandkoosluste taastamine, tiikide kaevamine ohustatud kahapaiksete jaoks, märgade metsade taastamiseks kraavide kinni ajamine) uuendatakse aastate jooksul looduskaitse juhtimis- ja infosüsteemi, looduskaitsealade kohta infot pakkuvat veebilehte (www.kaitsealad.ee), edendatakse inimeste üldist keskkonnateadlikkust ning igaühe ja kogukonnapõhist keskkonnahoidu.
Keskkonnaministeeriumi kantsleri Meelis Mündi hinnangul on projekti pingutused Euroopa Liidu roheleppe tingimuste täitmiseks ülivajalikud. Münt ütles täna peetud projekti tutvustaval pressikonverentsil, et olulised on ka projekti käigus tekkivad praktilised juhendid.
„„Loodusrikas Eesti“ katsetab ühes teadlaste, metsa- ja põllumeeste, maahooldajate ja kohalike kogukondadega erinevaid – nii traditsioonilisemaid kui ka innovaatilisemaid – looduskaitselisi tegevusi ja meetodeid ning annab praktilisi juhendeid, kuidas igaüks meist võiks tegutseda nii, et ei teeks oma käitumisega loodusele liiga, vaid – vastupidi – aitaks kaasa elurikkuse hoidmisele ja taastamisele, “ ütles kantsler Meelis Münt.
Projekti „Loodusrikas Eesti“ juht Voldemar Rannap rääkis eelseisvaid töid tutvustades, et kaasa lööb kümme partnerit ja erinevaid tegevusi on palju – tervelt 66. „Nende hulgas on nii väiksemaid kui ka suuremaid, aga üldjoontes saab need jagada kuueks valdkonnaks: metsad, pool-looduslikud kooslused, loodushoidlik põllumajandus, liigid, keskkonnateadlikkus ja looduskaitse juhtimis- ja infosüsteem,“ kirjeldas Voldemar Rannap.
Rannap võttis projekti eesmärgid kokku: „Et ka tulevastel põlvedel oleks võimalus käia metsikutes metsades ja liigirikastel niitudel, näha põnevaid loomi ja erilisi taimi. Et säiliks oluline osa meie kultuurist – loodus ja side sellega.“
2029. aastani kestva projekti „Loodusrikas Eesti (rahvusvahelise publiku jaoks “ForEst&FarmLand“) kogumaksumus on 19 561 784 eurot, mida EL keskkonnaprojektide LIFE-programm rahastab 11 611 434 euro ulatuses.
LIFE’i projekti „Loodusrikas Eesti“ tutvustavat pressikonverentsi saab vaadata SIIT

Euroopa Kaitsealade Liit omistas Matsalu ja Soomaa rahvusparkidele kvaliteedimärgi, millega tunnustatakse piirkondade loodusturismi säästlikku arendamist.
Soomaa rahvuspargi piirkond sai tunnustuse esimest korda, Matsalu rahvuspargi säästva turismi sertifikaati uuendati teist korda.
Kvaliteedimärk näitab, et rahvusparkide piirkondades arendavad matkakorraldajad, majutus- ja toitlustusettevõtjad ning arendus- ja looduskaitseorganisatsioonid kohalikku turismi loodust hoidvate põhimõtete järgi. „Tunnustus on rahvusparkide kogukondadele suur au. See näitab, et kaitsealadel ja nende lähipiirkonnas pingutavad kõik koos kvaliteetse ja jätkusuutliku loodusturismi nimel,“ sõnas Keskkonnaameti looduskaitse korraldamise osakonna projektijuht Nele Sõber.
Nüüdseks on rahvusvahelise säästva turismi tunnustuse pälvinud kolm Eesti rahvuspargi piirkonda – Matsalu, Soomaa ja Lahemaa.
Tunnustus võrdub kohustusega
Loodusturism ja elurikkus on omavahel tihedalt seotud, kuna turismiettevõtluse edukus sõltub otseselt ökosüsteemide heast seisundist. „Euroopa Kaitsealade Liidu tunnustus on ka kohustus nii turismiettevõtjatele, kogukondadele kui ka looduskaitseasutustele, et hoida tänaseid loodusväärtusi vähemalt sama heal tasemel nagu praegu ja isegi aidata aktiivselt kaasa nende parendamisele,“ lausus Soomaa loodusgiid Aivar Ruukel. Nii Soomaa, Matsalu kui ka teiste piirkondade loodusväärtustega saab lähemalt tutvuda talvistel märgalade päeva matkadel, mis toimuvad 2021. aasta jaanuarikuu viimasel ja veebruari esimesel nädalal üle Eesti.
Säästva turismi sertifikaadi kõige olulisemad kriteeriumid on loodus- ja kultuuripärandi väärtuste hoidmine, huvirühmade kaasamine, sotsiaalmajanduslike mõjude hindamine ja säästva turismi strateegia koostamine ning elluviimine. Turismistrateegia aitab tehtud ja plaanitud tegevusi süsteemselt arendada nii, et see on kooskõlas nii kaitseala kaitsekorraldus- kui ka külastuskorralduskavaga.
Euroopa Kaitsealade Liit on välja töötanud säästva turismi printsiibid, mille eesmärk on kvaliteetse ja jätkusuutliku turismi edendamine kaitsealadel ning nende lähipiirkondades. Liidult kvaliteedimärgi pälvinud sihtkohad moodustavad üleeuroopalise kogukonna, mis aitab hoida turismi head kvaliteeti ning loob ühise võrgustiku vastutustundlike sihtkohtade, nende külastajate ja oma kaitsealast hoolivate elanike vahel.
Eestis asub Baltimaadest enim tunnustatud kaitsealasid
Tunnustused võtab vastu Keskkonnaamet, kes on kaitsealade valitseja Eestis. Keskkonnaamet tänab Matsalu ja Soomaa rahvusparkide kohalikke kogukondi, turismiettevõtjaid ja arendusorganisatsioone MTÜ Terra Maritima, MTÜ Rohelise Jõemaa Koostöökogu ja MTÜ Tipu Looduskool.
- Praeguseks on säästva turismi sertifikaadi saanud 120 kaitseala sihtkohta 15 riigist. Baltimaade seas on tunnustuse saanud kolm sihtkohta Eestis, üks Lätis ja üks Leedus.
- Euroopa Kaitsealade Liidul on üle 400 liikme rohkem kui 40 Euroopa riigist, nende seas kaitsealade administratsioonid, looduskaitse organisatsioonid ja mittetulundusühingud. Keskkonnaamet kuulub liitu alates 1991. aastast.
- Euroopa Kaitsealade Liidu eesmärk on olemasolevate kaitsealade edendamine ja uute kaitsealade loomisele kaasa aitamine. Liidu võrgustik teeb tööd inimeste teadlikkuse suurendamiseks ja mõjutab Euroopa Liidu poliitikat, et kindlustada loodusväärtuste säilimine.
Keskkonnaamet
Keskkonnaminister viis eelmisel nädalal valitsusse ettepaneku moodustada Tõhela-Ermistu looduskaitseala, mis plaanitakse luua Edela-Eestis ainulaadse märgalastiku kaitseks.
Kaitseala asub Pärnu maakonnas Pärnu linnas Tõstamaa alevikus ning Lääneranna vallas. See moodustatakse Tõhela-Ermistu hoiuala, Seliste ja Ermistu merikotka püsielupaikade, Tõhela-Ermistu kaljukotka püsielupaiga ning Seliste kassikaku püsielupaiga baasil.
„Ajal, mil inimesed tegelevad oluliste ühiskonnaelu küsimuste arutamisega, ei saa looduskeskkonna kaitset unustada. Tõhela-Ermistu kaitseala on elupaigaks rohkem kui 20 linnuliigile, kellest haruldasemad ja ohustatumad on kaljukotkas, merikotkas ja kassikakk. Keskkonnaministrina loodan, et valitsus kiidab mu ettepaneku heaks,“ ütles keskkonnaminister Rain Epler.
Tõhela-Ermistus kaitstava märgalakompleksi moodustavad kõrge looduskaitselise väärtusega Tõhela ja Ermistu järv, neid ümbritsevad eri arengustaadiumis sood, raba ja loodusliku ilmega metsad. Näiteks sellised kooslused nagu metsastunud luited, vanad loodusmetsad, soostuvad metsad ja mitmed soode elupaigatüübid on loodusdirektiivis kirjas kogu Euroopa Liidus kaitset vajavatena.
Lisaks olulisele linnuelupaikadele leidub kaitsealal ka mitmeid kaitsealuseid taimeliike, millest ohustatumad on nõtke näkirohi ja sookäpp. Lisaks elab alal veelendlasi, suurvidevlasi ja pargi-nahkhiiri. Tõhela järv on Eesti üks olulisemaid kiilide sigimisalasid ja Pärnumaa kiilide tähtsaim elupaik. Ala on valgelaup-rabakiili, hännak-rabakiili ja suur-rabakiili oluline elupaik.
Kaitseala pindala on ca 3234 ha, kaitstav ala suureneb 102 ha võrra. Piiranguvööndis on ca 127 ha ning sihtkaitsevööndis ca 3106 ha.
Võrreldes kehtiva kaitsekorraga on edaspidi piiranguvööndis hall-lepikutes lubatud lageraie kuni 1 ha ja turberaie 2 ha suuruse langina. Lubatakse jahipidamine, välja arvatud linnujaht. Lisanduvad piirangud ujuvvahendiga sõitmisele ja mootoriga ujuvvahendiga sõitmise kiirusele. Piirangud ehitamisele muutuvad konkreetsemaks ja kõik ehitustööd tuleb kokku leppida kaitseala valitsejaga.
Keskkonnaministeerium

Keskkonnaminister Rain Epler viis valitsusse kinnitamiseks Alutaguse rahvuspargi kaitse-eeskirja.
Alutagusel kaitstakse ohustatud ja haruldasi soo-, metsa-, niidu-, järve-, jõe- ja rannikukooslusi, eesmärk on tagada 91 liigi kaitse. Rahvuspargiga liidetakse 38 hektarit seni kaitseta laane-, salu- ja soovikumetsi ning Arvila ja Mustassaare metsise püsielupaik.
„Kui valitsus kaitse-eeskirja heaks kiidab, saab Eesti Vabariigi 100. sünnipäevaks loodud Alutaguse rahvuspark päris valmis,“ nentis keskkonnaminister Rain Epler. „Praegu kehtib rahvuspargi eri osades erinev kaitsekord. Ühtse kaitse-eeskirja kokkupanemisel lähtusime sellest, et kehtivaid kaitsekordasid võimalikult vähe muuta ning maaomanikele ning teistele huvigruppidele võimalikult vähe lisapiiranguid kehtestada.“
Lisaks on ministeeriumis arutlusel ELF-i ettepanek laiendada Alutaguse rahvusparki veel 28 000 ha võrra. Ettepanekule korraldab Keskkonnaamet ekspertiisi koostamise. Ekspertiisis hinnatakse kaitse alla võtmise põhjendatust ja otstarbekust ja see peaks valmima järgmise poolaasta lõpuks. Samas teame juba praegu, et ettepanekus ei ole hinnatud kaitseala moodustamise sotsiaalmajanduslikke mõjusid ja ei ole esitatud ka uut infot võimaliku kaitseala väärtuste kohta. „Kui taolisel viisil on võimalik väga suurele osale Eestimaast piiranguid rakendada, siis tekib küsimus, kas meie seadused on ikka kõiki arvestavalt koostatud,“ sõnas keskkonnaminister.
Keskkonnaministeeriumi looduskaitseosakonna juhataja Taimo Aasma selgitas Alutaguse rahvuspargi kaitse-eeskirja kommenteerides, et nii suure ala ja erineval ajal kehtestatud kaitsekordade ühtlustamisel pidi kaitseala piire natuke korrigeerima. Tsoneeringu muudatused puudutavad valdavalt riigimaid, kokku läheb piiranguvööndist sihtkaitsevööndisse 988 ha, sellest eramaad on 18,7 ha. Eramaa tsoneerimine on seotud 2020. aasta kevadel leitud lendorava uue elupaigaga.
Praegu on Alutaguse rahvuspargi territoorium kaitse all Agusalu, Muraka, Puhatu ja Selisoo looduskaitsealana, Iisaku, Jõuga, Kurtna, Mäetaguse, Smolnitsa ja Struuga maastikukaitsealana ning Narva jõe ülemjooksu hoiualana.
Kõige pikemat aega, alates 1930. aastatest on Alutagusel kaitse all olnud Ratva raba ja Iisaku Kirikumäe parkmets. Muraka soostikus asuvast Ratva rabast on alguse saanud Eesti sookaitse ajalugu, kui 1938. aastal loodi 1109,1 ha suurune Ratva rabareservaat, mille algne eesmärk oli kaljukotkaste pesapaiga kaitse. Ülejäänud osa rahvuspargist on esimest korda kaitse alla võetud eri õigusaktidega ja eri ajal, enamasti nõukogude perioodil. Üksnes Struuga ala ja Narva jõe ülemjooks on kaitse alla võetud sel sajandil.
Rahvuspargi ala on rikas ja tähelepanuväärne ka II maailmasõja aegse militaarpärandi poolest, mida leidub eriti rikkalikult Narva ja Poruni jõe äärsetes metsades, kus kunagised kaitseliinid, kaevikud, punkrijäänused ja plahvatuslehtrid ning Puhatu soos kulgev raudteetamm on looduses siiani märgatavad.
Alutaguse rahvuspark moodustati 24. novembril 2018. Pärast ühtse kaitse-eeskirja kehtestamist on rahvuspargi pindala 45 019 ha.
Envir.ee
Hirvi ahvatlev söödaplats meelitab vaataja rõõmuks ilmade külmenedes loomi kaamera ette õhtustama.
Hirvekaamera asub Lääne-Saaremaal, mis on Eesti üks hirverikkamaid piirkondi.
Kaamera pannakse söödaplatsile igal hilissügisel ja nii juba alates 2014. aastast. „Sügiseks on loomadel jooksuaeg ammu lõppenud ja metsadelt- põldudelt kaob maitsev rohi, mistõttu hirved hakkavad nüüd põllumeeste meelehärmiks huvi tundma silo- ja heinapallide ning muidugi porgandite vastu, millest nad loobuda ei suuda. Loomupoolest on küll hirvede talvine toit puude ja põõsaste koor ning võrsed, aga ahvatlevast ja kergesti kättesaadavast söödast ei ütle ära ükski hirveke,“ ütleb zooloog ja loodusfotograaf Tiit Hunt.
Talve süvenedes koonduvad loomad suurematesse karjadesse, päeval konutavad kuskil metsas ja õhtuhämaruses suunduvad toiduotsingule. Söödaplatsile jõuavad hirved kaamoseajal ikka õhtul pimedas ja lahkuvad sealt varahommikul enne päikesetõusu. Päevasel ajal võib aga kaamera ees poseerimas näha hoopis rebast, metskitse või mõnd lindu.
Varasematel aastatel on hirvekaamera jäädvustanud mitmeid koomilisena tunduvaid seiku. Näiteks jalutas kord söödaplatsile “turbaniga” häbelik ja häiritud hirvepull, kelle sarvede ümber oli takerdunud paras pahmakas lehvivaid silopalli-kile tükke. Teine kord sai aga otse-eetris vaadata, kuidas üks hirv lõi teisel jalaga sarve peast.
Hirvede seiklustele saab kodust lahkumata kaasa elada Riigimetsa YouTube kanalil. Samal kanalil taaskäivitub peagi ka Keila jõe kalade rännakuid näitav kalakaamera.
Looduskaameraid haldab ja seal toimuvat vahendab Tiit Hunt, kelle pikemaid postitusi looduses toimuvast saab lugeda RMK loodusblogist.
RMK

European Enviromental Agency avalikustas raporti Euroopa looduse seisundi kohta (State of Nature in EU, 2020). Raport ilmub iga kuue aasta tagant ning on seni ilmunutest põhjalikuim ülevaade looduskeskkonna kohta.
Raport keskendub loodusdirektiividega hinnatavatele näitajatele: linnud, kaitstavad elupaigad ja kaitsealused liigid. Raporti üldine hinnang on, et senised meetmed looduse kaitsmisel ei ole tõhusad ning kõik trendid on pigem negatiivsed. Samal viisil jätkates on looduslik mitmekesisus hävimisohus.
Raportis antakse ülevaade erinevate loodusdirektiivi eesmärkide täitmisest. Hinnang antakse lindude, kaitstavate elupaikade ja kaitsealuste liikide osas. Ühtegi eesmärki paraku saavutatud pole, kõige olulisem lünk puudutab lindusid. Eesmärgiks on seatud näiteks, et 78% lindude arvukus vastaks hinnangule „hea“, kuid saavutatud on vaid 58% sellest. Välja on toodud, et 54% põllulindude puhul on arvukus vähenemas. Väikese positiivse kõrvalepõikena – heas seisundis liikide arv on 4% kõrgem kui eelmise hindamise ajal.
Peamised survetegurid, mis probleeme põhjustavad, on linnastumine, intensiivne põllumajandus ja metsamajandamine. Lisanduvad veel õhu, vee ja pinnase saastatus ning liigne ja ebaseaduslik jahipidamine ning kalapüük. Raportis kajastatakse ka iga eesmärgi osas riigipõhist infot, mis võimaldab jälgida ka Eesti kohta käivaid trende ja näitajaid.
Raportit saad pikemalt lugeda siit: https://www.eea.europa.eu/highlights/latest-evaluation-shows-europes-nature/