Eesti Looduskaitse Seltsist

Vormiliselt on Eesti looduskaitse seltsi asutamisaeg 1966. aasta 4. november. Sai teoks see, milleks oldi valmis ja mille nimel tegutseti juba aastakümneid. Tähistab ju aasta 1910 kokkuleppeliselt Eesti looduskaitse algust, mil moodustati Vaika saarte linnukaitseala. Vahepeale jääb palju – Loodusuurijate seltsi juurde loodi 1920 looduskaitse sektsioon, Eestis asutati mitmed kaitsealad, Eesti NSV TA juures tegutses looduskaitse komisjon, aktiivne oli ülikooli looduskaitse ringi tegevus ja väga palju muud.

Aastaks 1966 olid ilmselt olud küpsenud ja leidus ka piisavalt karismaatilisi ning avalikkuse hulgas lugupeetud tegijaid nii loodusteadlaste, kultuuri- kui ka riigitegelaste hulgas. ELKS muutus kiiresti üle-eestiliseks organisatsiooniks tuhandete liikmetega. Aeg oli küll selline, et taolise organisatsiooni loomine käis nö ülalt alla, erinevalt kakskümmend aastat hiljem asutatud Eesti muinsuskaitse seltsist. Aated mõlemi tekkeks olid seevastu ilmselt samad. Soov midagi koos ära teha Eestimaa heaks.

Selts pakkus tegevust ja väljundit Eesti looduse ja kultuuripärandi säilimisest ja edenemisest hoolivale teadus- ja kultuurieliidile, samas oli ülimalt oluline ka lai kandepind üle terve maa, kus loodi seltsi osakonnad. Väärtustati kõike kohalikku – eks seegi aja märk ja võimalused. Selts koondas väga erinevatel aladel tegutsevaid tipptegijaid, mis tegi temast ka arvestatava ja lugupeetava partneri teadusasutustele, loomeliitudele ja ka riigivalitsejatele, olles samas ka massiorganisatsioon laia osakondade võrgustikuga üle terve Eestimaa.

Seltsi hiilgeaastad jäävad ilmselt seitsmekümnendatesse – kaheksakümnendatesse, kui võimude poolt oli väga range kontrolli alla igasugune kodanikuinitsiatiiv. Tegutsesid vaid mõned üle-eestilised seltsid, nagu Eesti loodusuurijate selts, Emakeele selts jt., mis sarnaselt Eesti LKSiga tegutsevad siiani. Paljud vahepeal varjusurmas olnud seltsid taastati üheksakümnendatel koos Eesti Vabariigi taasiseseisvumisega. Ka tekkis hulgaliselt uusi looduse uurimise ja kaitsega tegelevaid ühendusi.

Läbi aastate on Eesti LKS kui klassikalise üleriigilise kodanike looduhoiuühenduse üheks peamiseks fookuseks olnud Eesti maastikud ja kõik nendega seonduv, nende uurimine ning kaitse. Seltsi ning ka selle osakondade tegevus on endiselt kantud looduse ja kultuuripärandi väärtustamise ja hoidmise aatest. Meetodiks on teadmistepõhisus, paljudes loodushoiu küsimustes suudavad seltsi osakonnad, töögrupid ja liikmed pakkuda väärtuslikku teaduspõhist ja kaalutletud ekspertiisi nii kohalike kui üleriigiliste otsuste tegemisel. Nendest põhimõtetest on kantud ka seltsi igaaastased kokkutulekud, konverentsid, seminarid, ekskursioonid, loodusõhtud, rahvusvaheline töö ning ka tegevus tunnustuste jagamisel Eestimaa looduse kaitse eest – auhind „Eesti looduse sõber“.
Aastal 2020. on ELKSil 25 tegutsevat osakonda üle Eesti ja enam kui 1000 liiget. Seltsil on suur erialane raamatukogu enam kui 10 000 raamatuga ning ka silmapaistev seltsi hiilgeajal tekkinud kunstikogu – mitmed tunnustatud Eesti kunstnikud olid Eesti LKS liikmeteks.

Toomas Tiivel, bioloog, ELKS juhatuse esimees 2019-2020.

Tekst on kirjutatud ELKS kunstikogu tutvustava trükise tarvis, aprill 2020.