Keskkonnainfot saab uuest aastast edastada riigiinfo telefonile 1247

29. dets. 2020 Margo Pajuste loodusuudis

Uuest aastast muutub keskkonnainfo edastamise number. Edaspidi saab keskkonnarikkumistest, reostustest ja abitutest loomadest teatada riigiinfo telefonile 1247.

Muudatus on seotud Häirekeskuse töö ümberkorraldamisega, mille käigus koondatakse kõik Häirekeskuse hallatavad abi- ja infotelefonid ühtse riigiinfo numbri 1247 alla. Ühtset numbrit on lihtne meeles hoida – see on 1 number, kuhu saab helistada 24/7. Numbrile 1247 helistamine on tasuta.

„Üleminek numbrile 1247 protseduuriliselt midagi ei muuda. Häirekeskuse operaator edastab teated kokkulepitud korra järgi vastava maakonna inspektoritele. Juhul, kui teade ei puuduta Keskkonnaametit (1. jaanuarist 2021 ühineb Keskkonnainspektsioon Keskkonnaametiga), siis suunatakse teade vastavale ametkonnale,“ selgitas Keskkonnainspektsiooni nõunik Himot Maran.

Riigiinfo telefoni number 1247 kantakse ajapikku ka looduses olevatele infotahvlitele. Praegu ongi käsil matkaradade ääres olevate infotahvlite uuendamine.

Kõigi vajalike muudatuste tegemine ja numbri tuttavaks saamine võtab aega. Sellepärast jääb esialgu paralleelselt kasutusele number 1313, millele laekuvad kõned suunatakse numbrile 1247.

Keskkonnaalaseid teateid saab edastada ka e-posti kaudu aadressile 1247@112.ee.

Häirekeskus avas ühtse riigiinfo telefoni 16. märtsil 2020 ja on tänaseks teenindanud üle 100 tuhande kõne. „Meil on hea meel, et see teenus on avalikkuse poolt nii hästi vastu võetud. Suur rõõm on ka sellest, et inimeste jaoks muutub riigi eri ametkondadega suhtlemine lihtsamaks, sest tulevikus ei pea enam teadma erinevaid lühinumbreid,“ rääkis Häirekeskuse peadirektor Kätlin Alvela. Lisaks keskkonnainfole on uuest aastast riigiinfo telefonilt 1247 võimalik saada ka maantee- ja päästeala infot.

Häirekeskuse peadirektori sõnul on abi- ja infoteenuse numbrite koondamine ühe lühinumbri alla esimene samm riigiinfo telefoni 1247 kujundamisel teenuseks, mis on esimene kontakt inimestele, kes vajavad riigilt infot. „2020. aasta on selgelt näidanud, et number 1247 on kujunenud hädaabinumbri 112 kõrval teiseks oluliseks teenuseks, mida inimesed riigilt vajavad ja ootavad. See aitab meil hoida hädaabinumbri liinid vabad neile, kelle elu, vara või tervis on ohus,“ sõnas Häirekeskuse peadirektor Kätlin Alvela.

Keskkonnainspektsioon

Eesti sookaitse häll, Alutaguse rahvuspark saab ühtse kaitse-eeskirja

18. dets. 2020 Margo Pajuste loodusuudis

Keskkonnaminister Rain Epler viis valitsusse kinnitamiseks Alutaguse rahvuspargi kaitse-eeskirja.

Alutagusel kaitstakse ohustatud ja haruldasi soo-, metsa-, niidu-, järve-, jõe- ja rannikukooslusi, eesmärk on tagada 91 liigi kaitse. Rahvuspargiga liidetakse 38 hektarit seni kaitseta laane-, salu- ja soovikumetsi ning Arvila ja Mustassaare metsise püsielupaik.

„Kui valitsus kaitse-eeskirja heaks kiidab, saab Eesti Vabariigi 100. sünnipäevaks loodud Alutaguse rahvuspark päris valmis,“ nentis keskkonnaminister Rain Epler. „Praegu kehtib rahvuspargi eri osades erinev kaitsekord. Ühtse kaitse-eeskirja kokkupanemisel lähtusime sellest, et kehtivaid kaitsekordasid võimalikult vähe muuta ning maaomanikele ning teistele huvigruppidele võimalikult vähe lisapiiranguid kehtestada.“

Lisaks on ministeeriumis arutlusel ELF-i ettepanek laiendada Alutaguse rahvusparki veel 28 000 ha võrra. Ettepanekule korraldab Keskkonnaamet ekspertiisi koostamise. Ekspertiisis hinnatakse kaitse alla võtmise põhjendatust ja otstarbekust ja see peaks valmima järgmise poolaasta lõpuks. Samas teame juba praegu, et ettepanekus ei ole hinnatud kaitseala moodustamise sotsiaalmajanduslikke mõjusid ja ei ole esitatud ka uut infot võimaliku kaitseala väärtuste kohta. „Kui taolisel viisil on võimalik väga suurele osale Eestimaast piiranguid rakendada, siis tekib küsimus, kas meie seadused on ikka kõiki arvestavalt koostatud,“ sõnas keskkonnaminister.

Keskkonnaministeeriumi looduskaitseosakonna juhataja Taimo Aasma selgitas Alutaguse rahvuspargi kaitse-eeskirja kommenteerides, et nii suure ala ja erineval ajal kehtestatud kaitsekordade ühtlustamisel pidi kaitseala piire natuke korrigeerima. Tsoneeringu muudatused puudutavad valdavalt riigimaid, kokku läheb piiranguvööndist sihtkaitsevööndisse 988 ha, sellest eramaad on 18,7 ha. Eramaa tsoneerimine on seotud 2020. aasta kevadel leitud lendorava uue elupaigaga.

Praegu on Alutaguse rahvuspargi territoorium kaitse all Agusalu, Muraka, Puhatu ja Selisoo looduskaitsealana, Iisaku, Jõuga, Kurtna, Mäetaguse, Smolnitsa ja Struuga maastikukaitsealana ning Narva jõe ülemjooksu hoiualana.

Kõige pikemat aega, alates 1930. aastatest on Alutagusel kaitse all olnud Ratva raba ja Iisaku Kirikumäe parkmets. Muraka soostikus asuvast Ratva rabast on alguse saanud Eesti sookaitse ajalugu, kui 1938. aastal loodi 1109,1 ha suurune Ratva rabareservaat, mille algne eesmärk oli kaljukotkaste pesapaiga kaitse. Ülejäänud osa rahvuspargist on esimest korda kaitse alla võetud eri õigusaktidega ja eri ajal, enamasti nõukogude perioodil. Üksnes Struuga ala ja Narva jõe ülemjooks on kaitse alla võetud sel sajandil.

Rahvuspargi ala on rikas ja tähelepanuväärne ka II maailmasõja aegse militaarpärandi poolest, mida leidub eriti rikkalikult Narva ja Poruni jõe äärsetes metsades, kus kunagised kaitseliinid, kaevikud, punkrijäänused ja plahvatuslehtrid ning Puhatu soos kulgev raudteetamm on looduses siiani märgatavad.

Alutaguse rahvuspark moodustati 24. novembril 2018. Pärast ühtse kaitse-eeskirja kehtestamist on rahvuspargi pindala 45 019 ha.

Envir.ee