Läbi Eestimaa looduse ja kultuuri 60 – anna hoogu

Selts tähistab 4. novembril 60. sünnipäeva. Raamat „Läbi Eestimaa looduse ja kultuuri“  on rännakud Eestimaa paikades, kus on toimunud igasuvised seltsi kahepäevased kokkutulekud aastail 1967 – 2025. Kokkutulekute algatajaks oli Järvamaa juurtega loodusemees Jaan Eilart. Kokkutulekute päevakavad, sisu ja muljed on raamatuks kokku seadnud seltsi kauaaegne liige Tiiu Saarist. Trükises on üle 300 lk ja umbes 1000 fotot. Trükikuludest on veel veidi puudu. Panustada saad Hooandjas, sealt leiad ka rohkem teavet  https://www.hooandja.ee/campaigns/labi-eestimaa-looduse-ja-kultuuri-eesti-looduskaitse-selts-60/view/general Abiks on ka väike summa. Aitäh! 

Päevast, 24. juuni 2026, mis põlistas Jaan Eilarti mälestuse Tartu maastikus

Just sel päeval, Jaan Eilarti sünniaastapäeval, istutasid Eesti Looduskaitse Seltsi Tartu osakonna liikmed tihedas vihmasajus Hurda parki Jaani mälestust põlistama hariliku tamme. Austatud ja armastatud Jaan Eilart sündis 24. juunil 1933. aastal Reeglas, Järvamaal ning lahkus meie hulgast 18. juunil 2006. aastal.
Tänavune, 2026 aasta on looduskaitsjatele – seltsile ja tema liikmetele eriliselt oluline, sest 60 aastat tagasi asutati Jaan Eilarti algatusel 124 otsustusjulge ja Eestile taas paremat tulevikku sooviva inimese poolt Eesti Looduskaitse Selts. Asutamise täpse kuupäeva üritused on alles ees, sest 4. novembrini on veel veidi aega.
Eesti Looduskaitse Seltsi Tartu osakonnal on 2026. aastal aktiivseid liikmeid ligi 100.
Piduliku istutamise tseremoonia juhatas avasõnadega sisse Eve Uibopuu, ELKS Tartu osakonna juhatuse esimees. Seltsi liikmeid ja külalisi oli kohal 20. Noorim nendest oli 22 aastane Kaarup Öövel, Tartu Üliõpilaste Looduskaitseringi president. Esimese labidatäie mulda Jaan Eilarti tammele pani seltsi asutajaliige Ann Marvet. Oma panuse said anda kõik kohal olnud, kes seda soovisid. Tamm sai toestatud, kastetud ja mälestussildi, millel on pühenduse tekst: „Jaan Eilart. Kasvagu see tamm läbi aegade, kestku sinu töö üle põlvede. Eesti Looduskaitse Selts, 24.06.2024”
Tervitused olid saatnud Mall Hiiemäe ja Reet Hiiremäe, Heino Mardiste, Tartu linnapea Urmas Klaas. Kohapeal võtsid sõna Ott Kurs, Kaarup Öövel ja Irja Alakivi, kes luges ette saadetud tervitused.
Lõpusõnad lausus ELKSi juhatuse esimees Kalev Sepp: “Väga väärikas üritus ja jälg tulevikku”.

Irja Alakivi Eesti Looduskaitse Seltsi Tartu osakonna juhatuse liige
Foto: Irja Alakivi

Jaan Eilati tamm_ Irja _Alakivi

Eesti Looduse päev 15. augustil 2026 Ebavere lauluväljakul

Olete oodatud Eesti looduse päevale 15. augustil 2026. a.
kell 13.00 Väike-Maarja vallas Ebavere lauluväljakul

Päevakava
Tervitussõnad
Ettekanded:

  • Keskkonnaprobleemidest vallas – Indrek Keskküla, Väike-Maarja vallavanem
  • Virumaa voolavad veed – kuidas neil läheb? – Hanno Zingel, Kliimaministeeriumi Elurikkuse kaitse osakonna nõunik
  • Põhjavee olukorrast Pandiveres – Andres Marandi,  Eesti Geoloogiateenistuse Hüdroloogia ja Keskkonnageoloogia osakonna juhataja
  • Allikates on algus – Kristel Vilbaste, allikate uurija
  • Fosforiidi perspektiividest Virumaal –   Kalle-Mart Suuroja,  ELKS, Eesti Geoloogiateenistuse Geoinformaatika osakonna vanemteadur. 

Muusikalisi vahepalasid pakub Väike-Maarja kapell Sirili.
Pärast ettekandeid saavad soovijad minna väikesele giidiga ringsõidule Pandiveres.

Eesti looduse päeva korraldab Eesti Looduskaitse Selts koostöös Kliimaministeeriumiga.

Ettekannete läbiviimist toetab SA Keskkonnainvesteeringute Keskus

Lisainfo: Anne Nurgamaa, Eesti Looduskaitse Selts, tel 5664 3602,
Hanno Zingel, Kliimaministeerium, tel 513 9079

ELKS kokkutulek Saaremaal 18.-19. juuli 2026

Eesti Looduskaitse Seltsi festival-konverents „Saaremaa loodus ja kultuur: pärand, taastamine ja tulevik. Eesti Looduskaitse Selts 60 ja Saaremaa looduskaitse 116

Eesti Looduskaitse Seltsi kokkutulek
Suure Töllu Puhkekülas Saaremaal, 18.-19.07.2026

Reede, 17. juuli
20.00         Saabumine ja majutus, söömine omal käel

Laupäev, 18. juuli
8.00 – 9.00 Hommikusöök reede õhtul tulijatele
9.30 – 10.15 Saabumine, registreerimine, majutus
10.15        Kogunemine, festivali avamine
10.30        Festivali avamine Kalev Sepp, Eesti Looduskaitse Seltsi esimees, Eesti Maaülikooli professor
10.35        Saaremaa: kena lugu – Koit Voojärv, Saaremaa vallavolikogu esimees
10.50        Saaremaa biosfääri programm – Liina Tabri, Tallinna Tehnikaülikooli Kuressaare kolledži lektor
11.10        ELKS 1966 – 2026 – Kalev Sepp, Eesti Looduskaitse Seltsi esimees, Eesti Maaülikooli professor
11.30        Looduse taastamise määrus – Mart Kiis, Kliimaministeeriumi looduskaitse strateegia valdkonna
juht
11.50 – 12.00   Paus
12.00         Loopealsed – Triin Reitalu, Tartu Ülikooli ajaloolise taimeökoloogia kaasprofessor
12.20        Muld ja mulladirektiiv – Priit Penu, Maaelu Teadmuskeskuse mullastiku valdkonna nõunik
12.40        Keskkonnaharidus: looduse märkamisest looduse hoidmiseni – Tiina Talvi, Viidumäe
Looduskeskus MTÜ
13.00       Saaremaa pärandkultuur ja kultuuripärand – Ülo Tuulik, kirjanik
13.20        Konverentsi lõpp
13.30        Lõuna
15.00        Õppeekskursioonid:
1) Tagamõisa poolsaar – matkajuht Tiina Ojala;
2) Elurikas Kuressaare linna loodus – matkajuht Maie Meius;
3) Üks ja ainus Viidumäe – matkajuht Triin Reitalu;
4) Kuressaare ümbruse loodus-ja kultuuriretk – matkajuhid
Sirje Azarov ja Hillar Lipp. Kaasa binokkel!
5) Jaan Eilari lemmikpaigad: Laimjala-Pöide loodus-ja kultuuriretk  –
matkajuht Kairid Toomsalu;
6)  Säärane Sõrvemaa – matkajuht Leo Filippov;
7) Tagamõisa idaranniku vaated – matkajuht Anni Filippov

20.00   Õhtusöök
21.00   Õhtune programm: Sõrve naiste regilauluansambel Ammuker, Lembit Uustulnd,
karmoškaansambel „Meite moodi“

Pühapäev 19. juuli
8.00     Hommikusöök
9.30     Ärasõit Suure Töllu Puhkekülast:  Kaarma maalinn – Kuigu keldrid – Panga pank  Maasi maalinn. Lõpetamine.
15.00   Kojusõit

Üritusel osalemiseks ei pea olema ELKS-i liige – oodatud on kõik huvilised!
Konverentsi ettekannete läbiviimist toetab SA Keskkonnainvesteeringute Keskus
Konverentsil osalemine (laupäeva ennelõuna) on tasuta.

Lisainfo ja registreerimine: Anne Nurgamaa, tel 5664 3602, annenurgamaa@gmail.com

17.-19. juuli 2026 FESTIVAL-KONVERENTS SAAREMAAL SUURE TÖLLU PUHKEKÜLAS

  1. juuli Saabumine kaugemalt tulijaile, toitlustamine omal käel
  2. juuli

9.00                     Registreerimine
10.30                   Festivali avamine, konverents
13.30                   Lõuna
15.00                   Õppekäigud (marsruudid selgumisel)
20.00                   Õhtusöök
21.00                   Õhtune programm

  1. juuli

8.00                     Hommikusöök
9.30                      Ärasõit Suure Töllu Puhkekülast, ekskursioon
14.00                   Lõpetamine Maasilinnas (Maasi maalinnas)

Täpsem info lähiajal.

 

Meenutades Vootele Hansenit

Meenutades Vootele Hansenit

Vootele Hansen

19.01.1962 – 10.04.2026

Lahkunud on Vootele Hansen, suur mees suure südamega. Inimesena oli ta hea kuulaja, nõuandja, toetaja, lepitaja. Kristlane. Õpetaja. Tema kodust kaasa saadud hoiakud ja arusaamad lähtusid otseselt sõjaeelse Eesti Vabariigi tavadest ja traditsioonidest. Ta oli järjepidevuse kandja kõige laiemas mõttes.

Loodushoiu juurde jõudis Vootele tasapisi, pigem kutsetele järele andes kui ise esiplaanile kippudes. Ta soovis asju esmalt endale selgeks teha – olles selles äärmiselt põhjalik – enne kui teiste ette astuda. Geograafiat õppides oli ta ühtlasi Tartu üliõpilaste looduskaitseringi liige, töötas pärast ülikooli lõpetamist veekaitsega seotud instituudis Tallinna tehnikaülikooli juures.

Taasiseseisvumise perioodil sai hoo sisse Vootele (loomupärane) huvi ajaloo- ja õigusküsimuste vastu, põhjasette mõju väikejõgede vee kvaliteedile uurimine nihkus tahaplaanile. Tundlik ühiskondlik närv viis ta poliitiliste sõpruskondade juurde, sealt juba (1992) saadikuna Riigikogusse. Olles asjatundjaks ka loodusega seotud teemade juures, tuli tal poole aasta vältel täita keskkonnaministri ülesandeid. Edasi järgnes töö veel kahes Riigikogu koosseisus (kuni 2003).

Looduskaitse seltsi tegemistes lõi Vootele kaasa juba 1990. aastatel, hiljem on tema osalus üha kasvanud. Kui vaja, aitas ta kaasa ettekande või sõnavõtuga, rääkimata heast nõuandest. Arhiivitöö-huvilisena panustas ta raamatu „Esimene Eesti Looduskaitse seadus“ (2006) koostamisse.

Keerulistel aastatel oli Vootele Looduskaitse seltsi juhatuse liige, aastail 2017–2019 seltsi esimees. Need olid rasked aastad, muret rohkem kui rõõmu. Just sellest perioodist aga meenub üks sündmus, mis Vootelele (ilmselt) vägagi hingekosutavaks võis osutuda. See oli Päästekomitee tegevuse 100. aastapäeva riiklik tähistamine (19. veebruaril 2018) kunagise kunstikooli hoovimaja asukohas. Ja Vootele, seltsi esimehena, sai muuhulgas rääkida ka seltsi osalemisest sarnase sündmuse korraldamisel juba 1989. aastal, veel tegutseva kunstiinstituudi hoone ruumis, seda koos mälestustahvli paigutamise ja tamme istutamisega. Taaskord – järjepidevus.

Oma esivanemate hävinud kodukohas Haaklas (tänane Kehtna vald) oli Vootele peremeheks, kes hoolitses metsa ja seal pesitseva hiireviu eest. Ta tundis rõõmu, et lind seal pesa pidas ja elas talle kaasa.

Kaasaelamine ja -mõtlemine jäävad Vootelest meelde. Seltsi auliikmeks valimine ei tasanda võlga, mida Sa oled ühendusele andnud.

Andres Tõnisson

Aasta vabatahtliku tunnustus Leo Filippovile

19. jaanuaril 2026 a. andsid Vabaühenduste Liit ja president Alar Karis üle tunnustused lõppenud aastal oma tegevuste ja tulemustega silma paistnud kodanikuühiskonna tegijatele. Aasta tegijad valis ekspertidest koosnev komisjon sajakonna kandidaadi hulgast. Tänavu toimus tunnustamine juba 30. korda. Aasta vabatahtlikuna tunnustati teenekat looduskaitsjat ja ELKS liiget Leo Filippovit. PALJU ÕNNE!