Metsanduse arengukava juhtkogu tutvustas esmaspäeval avalikkusele seni tehtud tööd, millele ootab tagasisidet.
Arengukava peaeesmärk on tagada Eesti metsanduse kestlikkus. Selle saavutamine on kirjeldatud kolme alaeesmärgi kaudu:
- Metsandus arvestab kliimamuutuste ning metsade elurikkuse seisundiga
- Metsasektor on majanduslikult konkurentsivõimeline
- Metsandus on kaasav ning arvestab sotsiaalsete ja kultuuriliste väärtustega
„Hetkeolukorra analüüs näitab, et meil on vajadus tervikliku plaani järele, et metsamaad saaks ühiskonnale vajalike hüvede tagamiseks kasutada parimal moel,“ ütles keskkonnaminister Tõnis Mölder MAK2030 iseloomustades. „On oluline, et me leiaksime tasakaalustatud ning riigi ja huvirühmade huve arvestavad lahendused. Need ei pea olema ilmtingimata kompromissid, kus keegi võidab ja keegi kaotab, meil on vaja sünergiat metsanduse eri tahkude vahel viisil, mis võimaldab suurendada meie metsade kõiki väärtuseid ja hüvesid üheaegselt.“
Elurikkuse hoidmise nimel on vaja jätkuvalt tähelepanu pöörata sellele, et kaitse oleks tõhus ning metsaelupaikade kvaliteet ja seisund paraneks, pikas perspektiivis on oluline, et metsaökosüsteemi võrgustik toimiks terviklikuna. Ruumi planeerimises peavad inimesed saama praegusest parema võimaluse kaasa rääkimiseks oma elukeskkonna kujundamisel. Kliimamuutuste seisukohast on väga oluline, et meie metsad oleksid heas tervislikus seisundis ja vastupidavad. Oluline on edendada ja toetada meetmeid, mis aitavad meil liikuda suunas, kus iga tihumeeter metsast saadud puit leiab parima võimaliku kasutuse. Traditsioonilise puidukasutuse kõrval on oluline otsida võimalusi ka metsa teiste ökosüsteemiteenuste paremaks kasutamiseks ja turundamiseks.
Teadlaste esindaja juhtkogus, EMÜ professor Rein Drenkhan sõnas kava tutvustades, et arengukava kirjeldab ühelt poolt praegust olukorda ning teiselt poolt võimalikke suundi ja valikuid, mida on võimalik teha uuel arengukavaga perioodil. „Senisest rohkem rõhku tuleb pöörata metsakasvatuslikele tegevustele – uuendamine ja hooldamine ning propageerida ja selgitada erinevaid raieviise,“ üles Drenkhan.
Võimalikud raiemahud järgmiseks arengukava perioodiks on arutlusel järgmisel juhtkogu kohtumisel. „Võrreldes praeguse perioodi optimaalse keskmisega, milleks on 12–15 miljonit tihumeetrit aastas, raiemahud vähenevad,“ kinnitas keskkonnaminister Tõnis Mölder. „Meie eesmärk on liikuda samm sammult ühtlasema metsakasutuse suunas.“
MAK2030 kavand on leitav SIIT
Juhtkogu ootab tagasisidet 10. juuniks, et arutada saadud ettepanekuid oma 16. juuni arutelul.
Keskkonnaministeerium