Eesti Looduskaitse Seltsil on nüüd oma Youtube’i kanal, kuhu on üles pandud erinevate ettekannete ja ürituste salvestised: https://www.youtube.com/channel/UCcihyzZdwcGEjiE4jvqcTDg. Head vaatamist ja kuulamist!
14. augustil 2021 tähistatakse juba neljandat korda Eesti looduse päeva. Eesti looduse päeva eesmärgiks on meie loodushoiuühingute, muuseumite ja seltside eestvedamisel aidata kõigil Eesti loodust paremini väärtustada ja hoida. Päeva tunnuslauseks on „Tunne ja hoia kodumaa loodust ja kultuuri“.
Eesti looduse päeva pidulik kontsertaktus toimub Lahemaa rahvuspargis Viinistus kunstimuuseumi väljakul 14. augustil kell 14.00–16.00.
Päevakava
Tervitussõnadega esinevad:
- keskkonnaminister Tõnis Mölder;
- Eesti Looduskaitse Seltsi esimees Kalev Sepp;
- Lahemaa omavalitsuste esindajad.
Kõnelevad:
- akadeemik Tarmo Soomere arutleb loodushoiu rolli üle teel taasiseseisvumisele;
- Tartu Ülikooli õppejõud akadeemik Anu Raud kõneleb looduse ja kultuuri lahutamatuse teemadel.
Meie vanimast rahvuspargist Lahemaalt toovad muusikalisi tervitusi Villu Veski ja Balti dzässorkester. Päeva juhib Valdur Mikita.
Eesti looduse päeva pidulikku tähistamist Lahemaal korraldavad Eesti Looduskaitse Selts, Keskkonnaministeerium ja Looduse Omnibuss.
Eesti Looduskaitse Seltsi üleriigiline 54. kokkutulek-kongress toimub 31. juulist kuni 1. augustini 2021. aastal Setomaal. Selle aasta kahepäevane kokkutulek on pühendatud teemale „Maastikud, elurikkus ja kultuuripärand looduses” ja seltsi 55. tegevusaastale. Tutvume Setomaa looduse ja väärtuslike paikadega.
Ootame seltsi liikmeid ja loodussõpru Piusa Ürgoru Puhkekeskusesse alates 30. juuli õhtust ja Setomaa Turismitalosse 31. juulil. ELKS-i kongress toimub 31. juulil Setomaa Turismitalos.
Vaata ka kokkutuleku-kongressi KAVA.
ELKSi A. Kitzbergi nimeline osakond kutsub seitsmepäevasele retkele Lõuna-Rootsi rahvusparkidesse ja Ölandi saarele. Reis toimub 5.-11. augustil 2021. aastal. Huvilistel palume võtta ühendust Rein Mägiga: tel 5235102, reinmagi002@gmail.com.
Loe reisi kohta lisainfot siit: Rootsi 5.-11.08.2021.
Retk toimub koostöös OÜ-ga Tiit Reisid.
2021. aasta looduskaitsekuule „Looduskultuur ühendab“ pühendatud Eesti Looduskaitse Seltsi aastaseminar toimub reedel, 28. mail kell 14.00-16.30 videosilla vahendusel. Videosilla aadress on https://videosild.emu.ee/b/kal-73h-jmy. Videoruum avatakse kell 13.45. Tule kuulama!
Päevakava
- 14.00-14.30 Kalev Sepp. Ökosüsteemiteenuste kontseptsioon ja selle rakendamine. Eesti Maaülikool.
- 14.30-15.30 Madli Linder. Ökosüsteemide ja nende teenuste hindamine-kaardistamine Eestis. Keskkonnaagentuuri juhtivspetsialist, ELME projekti juht.
- 15.30-16.30 Kalev Sepp. Eesti Looduskaitse Seltsi tegemised. Arutelu.
Valminud on ligi sada videot Lahemaa rahvuspargi sünnist ja algusaegadest. Lahemaa rahvuspargi ajaloo huvilistel on võimalik kuulata ja vaadata lugusid Lahemaa rahvuspargi loomisest ja algusaastatest. Keskkonnaameti, Eesti Looduskaitse Seltsi ja Käsmu meremuuseumi toel on veebis meenutused Lahemaa loojatelt aastast 2016 ja Juhan Lepiku lindistused aastast 1976.
Lahemaa Rahvuspargi kunagine looduskaitseinspektor Juhan Lepik salvestas 1970. aastatel Lahemaa rahvuspargi konverentsiettekandeid ja jutuajamisi. Käsmu meremuuseumi (Aarne Vaik) ja Keskkonnaameti (Ave Paulus) toel on tollased lindistused digitaliseeritud ja toimetatud. Ettevõtmise eestvedaja on Tiit Lepik. Toimetajad on Anne Kurepalu ja Saima Gordejeva. Digitaliseeris Indrek Kristenbrun, restaureeris Elmar Sats, tehniline toimetamine Tiit Lepik. Produktsioon: Digikontor. Viide autorile – Juhan Lepik, Tiit Lepik. Kasutus: Creative Commons 4.0 BY-NC-ND.
Eesti Looduskaitse Selts koostöös partneritega (Keskkonnaamet, SA Virumaa Muuseumid jt) lindistas Lahemaa loomise lugusid aastal 2016. Videod tehti Lahemaa rahvuspargi loomise ja algusaastatega seotud inimestega. Filmiti nii eraldiseisvaid intervjuusid kui Palmse mõisas toimunud konverentsi „Lahemaa loomise lood“. Kõigil intervjueeritavatel paluti rääkida, mida tähendab nende jaoks Lahemaa rahvuspark, ning käsitleti rahvuspargi algusaastate võtmeküsimusi ja -isikuid. Videote autorid: Ave Paulus, Tiit Lepik, Artur Granström, Jaan Riis, rääkijad. Kasutus: Creative Commons 4.0 BY-NC-ND. Toetas Keskkonnainvesteeringute Keskus.
Lahemaa Rahvuspargi kunagine looduskaitseinspektor Juhan Lepik salvestas 1970. aastatel Lahemaa rahvuspargi konverentsiettekandeid ja jutuajamisi. Käsmu meremuuseumi (Aarne Vaik) ja Keskkonnaameti (Ave Paulus) toel on tollased lindistused digitaliseeritud ja toimetatud. Ettevõtmise eestvedaja on Tiit Lepik. Toimetajad on Anne Kurepalu ja Saima Gordejeva. Digitaliseeris Indrek Kristenbrun, restaureeris Elmar Sats, tehniline toimetamine Tiit Lepik. Produktsioon: Digikontor. Viide autorile – Juhan Lepik, Tiit Lepik. Kasutus: Creative Commons 4.0 BY-NC-ND.
Eesti Looduskaitse Selts koostöös partneritega (Keskkonnaamet, SA Virumaa Muuseumid jt) lindistas Lahemaa loomise lugusid aastal 2016. Videod tehti Lahemaa rahvuspargi loomise ja algusaastatega seotud inimestega. Filmiti nii eraldiseisvaid intervjuusid kui Palmse mõisas toimunud konverentsi „Lahemaa loomise lood“. Kõigil intervjueeritavatel paluti rääkida, mida tähendab nende jaoks Lahemaa rahvuspark, ning käsitleti rahvuspargi algusaastate võtmeküsimusi ja -isikuid. Videote autorid: Ave Paulus, Tiit Lepik, Artur Granström, Jaan Riis, rääkijad. Kasutus: Creative Commons 4.0 BY-NC-ND. Toetas Keskkonnainvesteeringute Keskus.
Lisainfo:
Tiit Lepik tiit@digikontor.ee 51992928
Ave Paulus ave.paulus@keskkonnaamet.ee 53327893
Vaata videoid siit:
- Lahemaa lood – Juhan Lepiku lindistused https://www.youtube.com/playlist?list=PLFW8aj9BiIoyeIT7qvugGAIOcvH-FvZ26
- Lahemaa loomise lood: https://www.youtube.com/playlist?list=PL7hgV2MKWhEY-qB6-OIshR5YI_1J0CLnT
Saabuval kevadel on ELKSi Koidu tänava maja ümber oodata rohkem tegutsemist, sest meie hoovi on kolinud Ameerika kogukonnaaed.
Ameerika kogukonnaaed rajati 2019. aastal ja see tegutses seni Väike-Ameerika tänaval endisel lastestaadionil, kuid maa-ala omaniku vahetumise tõttu tuli hakata uut kodu otsima.
MTÜ Ameerika Aed juhatuse liige Elisabeth Sinipalu sõnul osutus Koidu 80 krunt valituks hea asukoha ja soodsate ilmakaarte pärast, ent oluliseks peeti ka sõbralikke naabreid. „Loodetavasti õnnestub meil tänavu koos ELKSiga ka mõni ühine loeng või üritus korraldada,“ ütles Sinipalu. Tallinna linnaga on sõlmitud leping Koidu 80 krundi hoovialal tegutsemiseks esialgu üheks aastaks.
Tallinnas tegutseb üle kümne kogukonnaaia ja aktiivseid rohenäppe on üle viiesaja. Peale aiandustegevuse peenarde ümber korraldatakse kogukonnaaedades erinevaid keskkonnahariduslikke kultuurisündmusi: talguid, kontserte, töötubasid, loenguid ja jutuõhtuid.
Lisainfot Ameerika kogukonnaaia kohta saab siit: https://www.facebook.com/groups/ameerikaaed.
Eesti Vabariigi 103. aastapäeval andis SA Võrumaa Arenduskeskus üle Võru maakonna kõrgemad autasud ja tänukirjad. Tunnustuse pälvis ka Eesti Looduskaitse Seltsi auliige Hele Tulviste aastatepikkuse südamega tehtud töö eest Mõniste talurahvamuuseumi juhtimisel.
22. veebruarist kuni märtsi lõpuni on veebis üleval graafiku ja maalikunstniku Märt Laarmani 125. sünnipäeva näitus. Märt Laarman oli Eesti Looduskaitse Seltsi auliige.
Näitus on avatud aadressil http://Mart125.laarman.ee.
Alates 16. jaanuarist on Kuressaare Raegaleriis avatud Eesti Looduskaitse Seltsi (ELKS) kunstikogu valiknäitus „Jaan Eilarti hoitud maailm“, mille korraldajaks on ELKS-i Saaremaa osakond ja eestvedajaks Reet Viira.
ELKS asutati 4. novembril 1966. Seltsil on arvukas liikmeskond üle riigi ulatuvas osakondade võrgustikus.
„Suuri teeneid seltsi asutamisel ja selle kiirel tõusmisel massiliseks rahvaliikumiseks oli Jaan Eilartil (1933–2006), meie loodus- ja kultuuriloo suurmehel,“ ütles Reet Viira, kelle sõnul tänu Eilarti suurtele teadmistele, organisaatorivõimetele, suurepärasele kõne- ja kirjamehetalendile oli seltsi asutajate hulgas väljapaistvaid kultuuritegelasi, nagu Fr. Tuglas, G. Reindorff, M. Laarmann, L. Rummo, A. Lauter, V. Panso, D. Vaarandi, V. Tormis jpt, kelle innustusel kasvas selts eestimeelseks
23 000 liikmega rahvaühenduseks.
„Jaan Eilartit tunti nii botaanikuna, fenoloogina, taimegeograafina, bioloogina, looduskaitsjana, kultuuri- ja teadusloolasena, aga ka bibliofiilina, publitsistina, kodu-uurijana ja kunstihuvilisena,“ rääkis Reet Viira, lisades, et
Eilart sidus oskuslikult looduskaitse ja kultuuri kodumaa tundmisega. „Eesti Looduskaitse Selts koos muinsuskaitse liikumisega mõjus kaheksakümnendatel Eestis rahvuslikke protsesse käivitavalt.“
Jaan Kaplinski on Jaan Eilarti kohta kirjutanud: „Eestis on vähe inimesi, kes raskel ja keerulisel nõukogude ajal suutis nii palju teha meie rahvuskultuuri hoidmiseks, inimeste teadlikkuse tõstmiseks oma maast, ajaloost ja kultuurist. Jaan Eilart kuulub kahtlemata eesti suurmeeste ritta koos selliste inimestega nagu Jakob Hurt, Villem Reiman ja Jaan Tõnisson.“
Tänavu tähistab ELKS oma 55. sünnipäeva, mille üheks avaürituseks on kunstinäitus „Jaan Eilarti hoitud maailm“ Kuressaare Raegaleriis, millele järgnevad aasta jooksul näitused ja üritused Eesti eri paigus. Näitus baseerub ELKS-i kunstikogul, mille aluseks on Jaan Eilarti poolt seltsile pärandatud teosed.
ELKS-i kunstikogusse kuulub suurusjärgus 250 teost, sealhulgas ligi 200 graafilist lehte ja arvukalt eksliibriseid, mille autoriteks on Kaljo Põllu, Ilmar Torn, Vive Tolli, Herald Eelma jpt. ELKS-i maalikogust võib leida Aleksander Suumani, Juhan Muksi, Elmar Kitse, Hans Viidalepa ja paljude teiste eesti tuntud autorite teoseid.
Näituse korraldajad tänavad Eesti Looduskaitse Seltsi Tallinna osakonda ja ELKS-i juhatuse liiget Toomas Tiivelit märkimisväärse panuse eest kunstikogu korrastamisel ja süstematiseerimisel ning Saaremaa Vallavalitsust abi eest näituse ettevalmistamisel. Eriline tänu tehnilise abi eest kuulub Anti Roostale.
Näitus jääb avatuks kuni 13. veebruarini 2021.
Nädalajagu kultuurisündmusi on pühendatud teatrimees Voldemar Panso 100. sünniaastapäevale. Lähemalt: http://lavakas.ee/panso100/
Eesti Looduskaitse Seltsi asutaja- ja auliige Voldemar Panso oli aktiivne kaasalööja seltsi kokkutulekutel. Tema meeleolukad luulelugemised ja rahvapärane vestluslaad olid alati oodatud, seltsi väljasõitudelt kogutud tähelepanekuid kasutas Panso enda sõnul ka lavastajatöös.
Teatri- ja Muusikamuuseumis (Müürivahe 12, Tallinn) avatakse 26. novembril kell 14 fotonäitus „Loodusemees Panso“, mis kajastab ka Looduskaitse Seltsi üritusi. Näitus jääb avatuks 27. märtsini 2021.
Lähemalt: https://www.ajaloomuuseum.ee/naitused/ekspositsioonid/tulekul-loodusemees-panso