Valitsus vaeb Tõhela-Ermistu looduskaitseala moodustamist

18. jaan. 2021 Margo Pajuste loodusuudis, Uudis

Keskkonnaminister viis eelmisel nädalal valitsusse ettepaneku moodustada Tõhela-Ermistu looduskaitseala, mis plaanitakse luua Edela-Eestis ainulaadse märgalastiku kaitseks.

Kaitseala asub Pärnu maakonnas Pärnu linnas Tõstamaa alevikus ning Lääneranna vallas. See moodustatakse Tõhela-Ermistu hoiuala, Seliste ja Ermistu merikotka püsielupaikade, Tõhela-Ermistu kaljukotka püsielupaiga ning Seliste kassikaku püsielupaiga baasil.

„Ajal, mil inimesed tegelevad oluliste ühiskonnaelu küsimuste arutamisega, ei saa looduskeskkonna kaitset unustada. Tõhela-Ermistu kaitseala on elupaigaks rohkem kui 20 linnuliigile, kellest haruldasemad ja ohustatumad on kaljukotkas, merikotkas ja kassikakk. Keskkonnaministrina loodan, et valitsus kiidab mu ettepaneku heaks,“ ütles keskkonnaminister Rain Epler.

Tõhela-Ermistus kaitstava märgalakompleksi moodustavad kõrge looduskaitselise väärtusega Tõhela ja Ermistu järv, neid ümbritsevad eri arengustaadiumis sood, raba ja loodusliku ilmega metsad. Näiteks sellised kooslused nagu metsastunud luited, vanad loodusmetsad, soostuvad metsad ja mitmed soode elupaigatüübid on loodusdirektiivis kirjas kogu Euroopa Liidus kaitset vajavatena.

Lisaks olulisele linnuelupaikadele leidub kaitsealal ka mitmeid kaitsealuseid taimeliike, millest ohustatumad on nõtke näkirohi ja sookäpp. Lisaks elab alal veelendlasi, suurvidevlasi ja pargi-nahkhiiri. Tõhela järv on Eesti üks olulisemaid kiilide sigimisalasid ja Pärnumaa kiilide tähtsaim elupaik. Ala on valgelaup-rabakiili, hännak-rabakiili ja suur-rabakiili oluline elupaik.

Kaitseala pindala on ca 3234 ha, kaitstav ala suureneb 102 ha võrra. Piiranguvööndis on ca 127 ha ning sihtkaitsevööndis ca 3106 ha.

Võrreldes kehtiva kaitsekorraga on edaspidi piiranguvööndis hall-lepikutes lubatud lageraie kuni 1 ha ja turberaie 2 ha suuruse langina. Lubatakse jahipidamine, välja arvatud linnujaht. Lisanduvad piirangud ujuvvahendiga sõitmisele ja mootoriga ujuvvahendiga sõitmise kiirusele. Piirangud ehitamisele muutuvad konkreetsemaks ja kõik ehitustööd tuleb kokku leppida kaitseala valitsejaga.

Keskkonnaministeerium

Keskkonnainfot saab uuest aastast edastada riigiinfo telefonile 1247

29. dets. 2020 Margo Pajuste loodusuudis

Uuest aastast muutub keskkonnainfo edastamise number. Edaspidi saab keskkonnarikkumistest, reostustest ja abitutest loomadest teatada riigiinfo telefonile 1247.

Muudatus on seotud Häirekeskuse töö ümberkorraldamisega, mille käigus koondatakse kõik Häirekeskuse hallatavad abi- ja infotelefonid ühtse riigiinfo numbri 1247 alla. Ühtset numbrit on lihtne meeles hoida – see on 1 number, kuhu saab helistada 24/7. Numbrile 1247 helistamine on tasuta.

„Üleminek numbrile 1247 protseduuriliselt midagi ei muuda. Häirekeskuse operaator edastab teated kokkulepitud korra järgi vastava maakonna inspektoritele. Juhul, kui teade ei puuduta Keskkonnaametit (1. jaanuarist 2021 ühineb Keskkonnainspektsioon Keskkonnaametiga), siis suunatakse teade vastavale ametkonnale,“ selgitas Keskkonnainspektsiooni nõunik Himot Maran.

Riigiinfo telefoni number 1247 kantakse ajapikku ka looduses olevatele infotahvlitele. Praegu ongi käsil matkaradade ääres olevate infotahvlite uuendamine.

Kõigi vajalike muudatuste tegemine ja numbri tuttavaks saamine võtab aega. Sellepärast jääb esialgu paralleelselt kasutusele number 1313, millele laekuvad kõned suunatakse numbrile 1247.

Keskkonnaalaseid teateid saab edastada ka e-posti kaudu aadressile 1247@112.ee.

Häirekeskus avas ühtse riigiinfo telefoni 16. märtsil 2020 ja on tänaseks teenindanud üle 100 tuhande kõne. „Meil on hea meel, et see teenus on avalikkuse poolt nii hästi vastu võetud. Suur rõõm on ka sellest, et inimeste jaoks muutub riigi eri ametkondadega suhtlemine lihtsamaks, sest tulevikus ei pea enam teadma erinevaid lühinumbreid,“ rääkis Häirekeskuse peadirektor Kätlin Alvela. Lisaks keskkonnainfole on uuest aastast riigiinfo telefonilt 1247 võimalik saada ka maantee- ja päästeala infot.

Häirekeskuse peadirektori sõnul on abi- ja infoteenuse numbrite koondamine ühe lühinumbri alla esimene samm riigiinfo telefoni 1247 kujundamisel teenuseks, mis on esimene kontakt inimestele, kes vajavad riigilt infot. „2020. aasta on selgelt näidanud, et number 1247 on kujunenud hädaabinumbri 112 kõrval teiseks oluliseks teenuseks, mida inimesed riigilt vajavad ja ootavad. See aitab meil hoida hädaabinumbri liinid vabad neile, kelle elu, vara või tervis on ohus,“ sõnas Häirekeskuse peadirektor Kätlin Alvela.

Keskkonnainspektsioon

Eesti sookaitse häll, Alutaguse rahvuspark saab ühtse kaitse-eeskirja

18. dets. 2020 Margo Pajuste loodusuudis

Keskkonnaminister Rain Epler viis valitsusse kinnitamiseks Alutaguse rahvuspargi kaitse-eeskirja.

Alutagusel kaitstakse ohustatud ja haruldasi soo-, metsa-, niidu-, järve-, jõe- ja rannikukooslusi, eesmärk on tagada 91 liigi kaitse. Rahvuspargiga liidetakse 38 hektarit seni kaitseta laane-, salu- ja soovikumetsi ning Arvila ja Mustassaare metsise püsielupaik.

„Kui valitsus kaitse-eeskirja heaks kiidab, saab Eesti Vabariigi 100. sünnipäevaks loodud Alutaguse rahvuspark päris valmis,“ nentis keskkonnaminister Rain Epler. „Praegu kehtib rahvuspargi eri osades erinev kaitsekord. Ühtse kaitse-eeskirja kokkupanemisel lähtusime sellest, et kehtivaid kaitsekordasid võimalikult vähe muuta ning maaomanikele ning teistele huvigruppidele võimalikult vähe lisapiiranguid kehtestada.“

Lisaks on ministeeriumis arutlusel ELF-i ettepanek laiendada Alutaguse rahvusparki veel 28 000 ha võrra. Ettepanekule korraldab Keskkonnaamet ekspertiisi koostamise. Ekspertiisis hinnatakse kaitse alla võtmise põhjendatust ja otstarbekust ja see peaks valmima järgmise poolaasta lõpuks. Samas teame juba praegu, et ettepanekus ei ole hinnatud kaitseala moodustamise sotsiaalmajanduslikke mõjusid ja ei ole esitatud ka uut infot võimaliku kaitseala väärtuste kohta. „Kui taolisel viisil on võimalik väga suurele osale Eestimaast piiranguid rakendada, siis tekib küsimus, kas meie seadused on ikka kõiki arvestavalt koostatud,“ sõnas keskkonnaminister.

Keskkonnaministeeriumi looduskaitseosakonna juhataja Taimo Aasma selgitas Alutaguse rahvuspargi kaitse-eeskirja kommenteerides, et nii suure ala ja erineval ajal kehtestatud kaitsekordade ühtlustamisel pidi kaitseala piire natuke korrigeerima. Tsoneeringu muudatused puudutavad valdavalt riigimaid, kokku läheb piiranguvööndist sihtkaitsevööndisse 988 ha, sellest eramaad on 18,7 ha. Eramaa tsoneerimine on seotud 2020. aasta kevadel leitud lendorava uue elupaigaga.

Praegu on Alutaguse rahvuspargi territoorium kaitse all Agusalu, Muraka, Puhatu ja Selisoo looduskaitsealana, Iisaku, Jõuga, Kurtna, Mäetaguse, Smolnitsa ja Struuga maastikukaitsealana ning Narva jõe ülemjooksu hoiualana.

Kõige pikemat aega, alates 1930. aastatest on Alutagusel kaitse all olnud Ratva raba ja Iisaku Kirikumäe parkmets. Muraka soostikus asuvast Ratva rabast on alguse saanud Eesti sookaitse ajalugu, kui 1938. aastal loodi 1109,1 ha suurune Ratva rabareservaat, mille algne eesmärk oli kaljukotkaste pesapaiga kaitse. Ülejäänud osa rahvuspargist on esimest korda kaitse alla võetud eri õigusaktidega ja eri ajal, enamasti nõukogude perioodil. Üksnes Struuga ala ja Narva jõe ülemjooks on kaitse alla võetud sel sajandil.

Rahvuspargi ala on rikas ja tähelepanuväärne ka II maailmasõja aegse militaarpärandi poolest, mida leidub eriti rikkalikult Narva ja Poruni jõe äärsetes metsades, kus kunagised kaitseliinid, kaevikud, punkrijäänused ja plahvatuslehtrid ning Puhatu soos kulgev raudteetamm on looduses siiani märgatavad.

Alutaguse rahvuspark moodustati 24. novembril 2018. Pärast ühtse kaitse-eeskirja kehtestamist on rahvuspargi pindala 45 019 ha.

Envir.ee

Ilmus põhjalik ülevaade Eesti looduskaitse hetkeseisust

25. okt. 2020 Raul Savimaa loodusuudis

Eesti looduskaitse 110. aastapäevale pühendatud ülevaate eesmärgiks on muuhulgas looduskaitses seatud sihtide analüüs ning elurikkuse säilimiseks kavandatud tulevikusuundumiste kirjeldamine.

Hetkeseisuga on kaitse all Eesti maismaast ja siseveekogudest 20,5% ning territoriaalmerest ja mere majandusvööndist 18,7%.

Keskkonnaagentuuri direktori Taimar Ala sõnul on tegemist kõige põhjalikuma ülevaatega Eesti looduskaitse hetkeseisust. Ala sõnul on looduskaitse täna olulisem kui kunagi varem, sest ökosüsteemide tervis on seotud otseselt inimeste heaoluga.

„Loodus on tervik ja kui looma- ja taimeliikidel läheb kehvasti ning nende elupaigad kaovad, siis kaotame ka meie – elurikkusest sõltub inimese heaolu ja tervis,“ sõnas Ala lisades, et inimeste keskkonnateadlikkus on aastatega suurenenud ning järjest enam tuntakse ja jagatakse kogukondlikku muret ja rõõmu looduse tervisenäitajate osas.

Keskkonnaagentuuri eluslooduse juhtivspetsialisti ja väljaande ühe koostaja Reigo Roasto sõnul on Eesti loodus võrreldes Euroopa Liidu liikmesriikidega heas seisus. „Vaatamata sellele peame olema valvsad ja järjepidevalt monitoorima elurikkuse seisundit nii Eestis kui ka mujal maailmas. Üha olulisemaks muutub looduse hüvede ehk ökosüsteemiteenustega arvestamine nii otsustusprotsessides ning elurikkusega ja loodusega arvestamine kõikides muudes eluvaldkondades. Keskkonnateadlikkus ja keskkonnaseisund ei ole pelgalt keskkonna teemad. Tegemist on laiema tegevuste ja väärtuste ahelaga,“ sõnas Roasto.

Looduskaitse 2020 ülevaates kajastatakse peatükkide kaupa liikide ja elupaikade seisundit ning nende kaitse korraldamise olukorda.

Olulisemaid tähelepanekud ülevaatest on:

2020. aastal on Eesti maismaast kaitse all 19,4% (koos suurjärvedega koguni 20,5%).
EL-i loodusdirektiivi liikide ja elupaikade seisund on meil märgatavalt parem kui Euroopa Liidus keskmiselt. Siiski on direktiivi elupaikadest ja liikidest Eestis soodsas seisundis vaid natuke üle poole – 56%.
Värske Eesti liikide ohustatuse hindamise järgi on meil 928 ohustatud liiki.
Seni looduskaitset mitte vajavate nn tavaliste põllu- ja metsalindude arvukus on nii Euroopas kui Eestis langustrendis.
Viimasel kümnendil oleme palju panustanud loodus- ja keskkonnahariduse võimaldamisse üha suuremale hulgale elanikkonnast.
Eestis on läbi viidud mitmeid poollooduslike koosluste, soode ja siseveekogude taastamise projekte.
Loomisel on metoodika ökosüsteemide ja nende seisundi baastasemete (väärtused kokkulepitul ajahetkel) üle-eestiliseks hindamiseks ja kaardistamiseks. Ökosüsteemiteenuste hindamise ja kaardistamise tulemused on väärtuslik abivahend looduse hüvede kestliku kasutamise planeerimisel paljudes valdkondades (nt planeeringute koostamine, keskkonnamõju hindamine, keskkonnakasutuslubade andmine jt).

Põhjalikku ülevaadet Eesti looduskaitse olukorrast (2016-2020.a) saab lugeda Keskkonnaagentuuri uuest looduskaitse ülevaatest, mis on kõigile veebist leitav: https://www.keskkonnaagentuur.ee/sites/default/files/elk_2020_est.pdf

Lisaks on väljaandest ka kokkuvõttev kaardilugu – https://arcg.is/1yLnmL

Keskkonnaagentuur.ee

Nõval esitletakse Matsalu festivali paremikku

25. okt. 2020 Raul Savimaa loodusuudis

29. oktoobril näevad loodusehuvilised RMK Nõva külastuskeskuses Matsalu loodusfilmide festivalil auhinnatud filme.

Kuidas kohale saab?

Sõita Tallinnast läbi Keila 47 km Haapsalu poole ja keerata Määra teeristist paremale (viit “Nõva 29 km”). Sõita läbi Nõva 3,2 km Haapsalu poole, keerata Peraküla bussipeatusest paremale ja sõita 1,9 km edasi, kuni jõuate Perakülla.

Peraküla keskel näitab viit “RMK Nõva külastuskeskus” paremale.

Täpsem info enne sündmust siit: https://loodusegakoos.ee/sundmuste-kalender/sundmus#1616

Näitus „Pärandkultuur maastikus“

25. okt. 2020 Raul Savimaa loodusuudis

Kuni 31. oktoobrini saab RMK Aegviidu Aegviidu külastuskeskuses vaadata näitust „Pärandkultuur maastikus“.

Näitus kajastab erinevate objektide olemasolu ja äratundmist erinevates paikades.

Oleme välja kasvanud kiviaia hoolsasti valitud kividest, linaleotiikide madalast veest, kõvakstallatud metsaradadest, silmapiirini ulatuvatest põllumaadest. Kuid kas me oskame alati märgata ning hinnata kõike seda, millest me pärineme? Esivanemate toimetused, tööd ja tegemised – igast liigutusest, otsusest ja valikust jääb maha märk. Märk, mis on iseloomulik just antud ajahetkele, kandes endas emotsioone ning talletades tundeid. Need aegadetagused märgid on sageli meie endi mõistmise mõõdupuuks.

Vt lähemalt https://loodusegakoos.ee/sundmuste-kalender/sundmus#1677

Uuenenud eeskiri kaitseb Abruka vanu loodusmetsi senisest rohkem

25. okt. 2020 Raul Savimaa loodusuudis

Vabariigi Valitsus kiitis heaks Abruka looduskaitseala kaitsekorra muudatused, et viia piirid tegelikkusele vastavaks ja suurendada puutumatute väärtuslike metsaalade pindala.

Määrusega korrigeeritakse kaitseala välispiiri. Kuna rannajoon on muutunud ja aluskaart täpsustunud, arvatakse kaitseala koosseisust välja munitsipaalmaale jääv surnuaed (ligi 0,9 ha). Looduskaitseala pindala on 408,1 ha, pindala väheneb piiri korrigeerimise tulemusena 6,2 ha võrra.

Muudetakse ka tsoneeringut, et kaitsta paremini kaitsealal asuvaid väärtuslikke vanu metsi. Kaitsekorra uuendamisega arvatakse piiranguvööndist sihtkaitsevööndisse juurde 79 ha riigimetsa, et nii paremini tagada vanade laialehiste metsade ning soostuvate ja soolehtmetsade puutumatust, sest sihtkaitsevööndis pole metsa majandamine lubatud. Lisaks asuvad kaitsealal haruldased ja ohustatud looduslikud ranniku- ja niidukooslused, mis säilivad vaid inimeste kaasabil. Ilma niitmise või karjatamiseta poollooduslikud kooslused võsastuvad ja nende liigirikkus kaob. Senise traditsioonilise niitmise ja karjatamise lakkamisele järgnev võsastumine ja roostumine on suurim oht niidukoosluste elurikkuse säilimisele.

Uue kaitse-eeskirjaga väheneb liikumispiiranguga ala. Merikotka kaitseks moodustatakse uus sihtkaitsevöönd ja teedel liikumine ei ole enam keelatud, kuna need jäävad liikumispiiranguga alast välja. Lisaks lühendatakse liikumispiirangu aega Kõrvemetsa sihtkaitsevööndis ning Kasselaiul ühe kuu võrra, 31. juulini.

Muudatustega väheneb kohalikule omavalitsusele maamaksust saadav tulu aastas ca 90 eurot. RMK saamata jääv puidutulu on ca 790 eurot aastas.

Saare maakonnas Abruka külas asuv Abruka kaitseala on osaliselt kaitse all juba 1937. aastast alates.

Allikas: Keskkonnaministeerium

Tulekul keskkonnahariduse konverents „Hoia, mida armastad!“

25. okt. 2020 Raul Savimaa loodusuudis

Keskkonnaamet ja Keskkonnaministeerium kutsuvad õpetajaid, loodus- ja keskkonnahariduskeskuste spetsialiste, loodusretkede juhendajaid ja kõiki teisi huvilisi osalema keskkonnahariduse virtuaalkonverentsil „Hoia, mida armastad!“

Konverents leiab aset kolmapäeval, 21. oktoobril 2020 kell 9-17.

Konverentsi teemad annavad teavet meid ümbritsevast elurikkusest, meie keskkonnateadlikkusest ja keskkonnahoidlikust tegevusest ning vahendavad praktikute soovitusi. Konverents toimub Worksup keskkonnas, selle ajal saab esitada küsimusi esinejatele, võtta osa küsitlustest ning suhelda teiste osalejatega.

Koostöös Loodusajakiri MTÜga saab iga konverentsi osaleja TASUTA lugemiseks kolme hariva ajakirja: Eesti Looduse, Eesti Metsa ja Horisondi värske digiväljaande.

Konverentsi päevakava on leitav SIIT

Konverentsi KUTSE printimiseks.

Konverentsil osalemine on tasuta, palume registreeruda hiljemalt 19. oktoobriks SIIN

Lisateave: Piret Valge keskkonnahariduse spetsialist | Keskkonnaamet 5273340; piret.valge@keskkonnaamet.ee

Allikas: Keskkonnaamet