Looduskaitse kõrgeima tunnustuse, Eerik Kumari nimelise preemia koos looduskaitse kuldmärgiga pälvis sel aastal tunnustatud looduskaitsja ja EMÜ keskkonnakaitse ja maastikukorralduse professor Kalev Sepp.

Ka kuulutas Keskkonnaministeerium välja looduskaitse hõbemärgi laureaadid, kelleks on Sirje Aher, Horst Freitag, Rein Järvekülg, Mart Külvik, Vladimir Mirotvortsev ja Kalev Raudsepp.

Kumari preemia laureaadi Kalev Sepa eriala on maastikukaitse. Mitmed tema tööd on leidnud praktilise väljundi, näiteks on ta uurinud inimeste ning looduse suhteid kaitsealadel. Lisaks sellele on Kalev Sepp aktiivselt löönud kaasa rahvusvahelises looduskaitselises tegevuses, ta on olnud maailma suurima looduskaitseliidu (IUCN) asepresident. Samuti on ta pikaaegne Eesti Looduskaitse Seltsi juhatuse liige ning möödunud suvest ka seltsi esimehe kohusetäitja.

Maastikud on oma subjektiivsuse mõõtme tõttu on looduskaitses üks keerulisemaid väljakutseid. „Nauditav maastik vajab sageli inimese kätt, aga millal on seda liiga vähe või liiga palju – arvamusi on väga erinevaid ja seetõttu oleme väga tänulikud, et seda on tehtud ja tehakse ka teaduslikus võtmes,“ ütles keskkonnaminister Tõnis Mölder tänavuse Kumari preemia laureaadi tööd iseloomustades.

Eerik Kumari looduskaitsepreemia on auhind, mida antakse välja alates 1989. aastast. Alates 2010. aastast antakse koos preemiaga üle ka looduskaitse kuldmärk. Preemia suurus on 5000 eurot.

Looduskaitsekuul kuulutatakse välja ka looduskaitse hõbemärgi laureaadid. Aasta 2021 Eesti looduskaitsemärgi laureaadid on:

Sirje Aher, kes on pikaajalise koolitajana jaganud tarkust lasteaia-, põhikooli- ja gümnaasiumi õpetajatele nii praktilise looduse tundmise kui ka laiemalt keskkonnahariduse ja säästvat arengut toetava hariduse valdkonnas.

Horst Freitag, sakslasest ettevõtja, kes on alates 90ndatest aastastest tegelenud aktiivselt Eesti kultuuri ja eriti Lahemaa Rahvuspargi tutvustamisega.

Rein Järvekülg, ihtüoloog ja hüdrobioloog, kel oli oluline roll  Natura 2000 alade võrgustiku kujundamisel Eesti sisevetes ja rannikumeres. Ta on panustanud oma teadmiste ja kogemustega Sindi paisu likvideerimisse ning kalastiku kaitsemeetmetesse.

Mart Külvik, EMÜ elurikkuse ja keskkonnaplaneerimise professor, kes on lisaks teadustööle  aktiivne rahvusvahelises looduskaitse koostöös, olles IUCN-i jt rahvusvaheliste organisatsioonide mitmete töörühmade ja komisjonide liige. Samuti Eesti-Soome looduskaitse koostöörühma asutaja, aktiivne Setomaa looduse tutvustaja ja kultuuri eestvedaja.

Vladimir Mirotvortsev on teinud enam kui 40 aastat koostööd Eesti Looduskaitse Seltsiga ja juhtinud Eesti Looduskaitse Seltsi Sillamäe osakonda.  Tema eestvõtmisel loodi Sillamäe õhuseire programm, lisaks on ta seisnud Sillamäe ja Vaivara piirkonna negatiivsete keskkonnamõjude vähendamise eest.

Kalev Raudsepp on pikaajaline pärandniitude hooldaja ja kogukonnaelu eestvedaja. Poollooduslike koosluste hooldamisega on ta tegelenud juba üle 20 aasta ja kasvanud selle ajaga üheks suurimaks pärandniitude hooldajaks Eestis, suunates nii eeskuju kui otsese organiseerimisega inimesi pärandniite hooldama.

Allikas: Keskkonnaministeerium

Euroopa Komisjoni eestvedamisel vaadati läbi hiljuti avaldatud mereprügi uuringud ning leiti, et meredes leidub 281 liiki prügi. Seda on pea üheksa korda rohkem kui erinevaid kalaliike Läänemeres.

Mereprügi probleemiga võitlemiseks vaatasid teadlased ja riikide esindajad läbi viimaste aegade mereprügi uuringud, et kindlaks teha, millist prügi meres üldse leidub. Selgus, et meredes võib olla kuni 281 erinevat liiki prügi.

Mere puhtana hoidmine pole lihtne ülesanne ning üheks põletavamaks probleemiks nii maailmameres kui Eesti merealal on võitlus mereprügiga. Soome lahe kui Läänemere prügistatuima merepiirkonna randadelt võib kohati leida kuni 270 prügieset iga 100 meetri kohta.

Keskkonnaministeeriumi merekeskkonna osakonna juhataja Rene Reisneri sõnul on iga ökosüsteemi kirjeldamise üheks oluliseks näitajaks liikide arvukus, ent intensiivse reostamise taustal oleme jõudnud olukorda, kus peame ka meredes andma hinnanguid erinevate prügiliikide alusel. Reisneri sõnul on see on kahjuks paratamatu, ent siiski vajalik teadmine, sest aitab paika panna meetmed prügi vähendamiseks meres. „Teades erinevaid liike, saame luua otsesed seosed prügi tekkeallika ja levikuteedega ning sekkuda prügi tekke vähendamiseks ja leviku piiramiseks,“ lausus ta.

Mitmed globaalsed uuringud on hinnanud, et kui me ei suuda kohe ohjeldada prügi merre jõudmist, on meil mõnekümne aasta pärast meres koguseliselt plastikut rohkem kui kala. „Kurva tõdemusega peab nentima, et juba praegu on meil meredes erinevaid prügiliike rohkem kui kalaliike,“ lisas Reisner.
Merre võib sattuda igasugune prügi, alustades klaaspudelitest ning lõpetades tekstiili- ja meditsiinijäätmetega. Peamine prügi merre sattumise põhjus on halb jäätmekäitlus maismaal. Valdav osa mereprügist koosneb plastist, mis laguneb keskkonnas väga aeglaselt.

„Huvitaval kombel ei pruugi mõni uus biolagunev plast meres üldse laguneda. Need tooted on mõeldud lagunema komposteerimisjaamas, kus on selleks vajalik temperatuur. Jahedam merevesi pärsib nende toodete lagunemist ning need lagunevad vaid väikesteks mikroplasti osakesteks,“ selgitas Reisner. Mikroplasti mereveest kättesaamine on tema sõnul tohutu väljakutse. Suurema prügi eemaldamiseks mõeldud võrgud aga püüavad lisaks ka mereorganisme.

„Juba mere sattunud prügi sealt kättesaamise keerukuse tõttu tuleb keskenduda prügi mere sattumise vältimisele. Kõige tõhusam on juba eos vähendada prügi teket. Mida vähem prügi toodame, seda vähem jõuab seda keskkonda,“ lausus Reisner kokkuvõtteks.
Ülevaade meres leiduvatest prügiliikidest ja fotokataloog iga prügiliigi kohta on saadaval Euroopa Komisjoni kodulehel: https://mcc.jrc.ec.europa.eu/main/photocatalogue.py?N=41&O=457&cat=all