Euroopa Komisjoni eestvedamisel vaadati läbi hiljuti avaldatud mereprügi uuringud ning leiti, et meredes leidub 281 liiki prügi. Seda on pea üheksa korda rohkem kui erinevaid kalaliike Läänemeres.

Mereprügi probleemiga võitlemiseks vaatasid teadlased ja riikide esindajad läbi viimaste aegade mereprügi uuringud, et kindlaks teha, millist prügi meres üldse leidub. Selgus, et meredes võib olla kuni 281 erinevat liiki prügi.

Mere puhtana hoidmine pole lihtne ülesanne ning üheks põletavamaks probleemiks nii maailmameres kui Eesti merealal on võitlus mereprügiga. Soome lahe kui Läänemere prügistatuima merepiirkonna randadelt võib kohati leida kuni 270 prügieset iga 100 meetri kohta.

Keskkonnaministeeriumi merekeskkonna osakonna juhataja Rene Reisneri sõnul on iga ökosüsteemi kirjeldamise üheks oluliseks näitajaks liikide arvukus, ent intensiivse reostamise taustal oleme jõudnud olukorda, kus peame ka meredes andma hinnanguid erinevate prügiliikide alusel. Reisneri sõnul on see on kahjuks paratamatu, ent siiski vajalik teadmine, sest aitab paika panna meetmed prügi vähendamiseks meres. „Teades erinevaid liike, saame luua otsesed seosed prügi tekkeallika ja levikuteedega ning sekkuda prügi tekke vähendamiseks ja leviku piiramiseks,“ lausus ta.

Mitmed globaalsed uuringud on hinnanud, et kui me ei suuda kohe ohjeldada prügi merre jõudmist, on meil mõnekümne aasta pärast meres koguseliselt plastikut rohkem kui kala. „Kurva tõdemusega peab nentima, et juba praegu on meil meredes erinevaid prügiliike rohkem kui kalaliike,“ lisas Reisner.
Merre võib sattuda igasugune prügi, alustades klaaspudelitest ning lõpetades tekstiili- ja meditsiinijäätmetega. Peamine prügi merre sattumise põhjus on halb jäätmekäitlus maismaal. Valdav osa mereprügist koosneb plastist, mis laguneb keskkonnas väga aeglaselt.

„Huvitaval kombel ei pruugi mõni uus biolagunev plast meres üldse laguneda. Need tooted on mõeldud lagunema komposteerimisjaamas, kus on selleks vajalik temperatuur. Jahedam merevesi pärsib nende toodete lagunemist ning need lagunevad vaid väikesteks mikroplasti osakesteks,“ selgitas Reisner. Mikroplasti mereveest kättesaamine on tema sõnul tohutu väljakutse. Suurema prügi eemaldamiseks mõeldud võrgud aga püüavad lisaks ka mereorganisme.

„Juba mere sattunud prügi sealt kättesaamise keerukuse tõttu tuleb keskenduda prügi mere sattumise vältimisele. Kõige tõhusam on juba eos vähendada prügi teket. Mida vähem prügi toodame, seda vähem jõuab seda keskkonda,“ lausus Reisner kokkuvõtteks.
Ülevaade meres leiduvatest prügiliikidest ja fotokataloog iga prügiliigi kohta on saadaval Euroopa Komisjoni kodulehel: https://mcc.jrc.ec.europa.eu/main/photocatalogue.py?N=41&O=457&cat=all

2027. aastaks on tegevuskavas seatud eesmärk hooldada pärandniite Eestis vähemalt 50 000 hektaril. Seega on eesmärgi saavutamiseks vaja täiendavalt taastada pärandkooslusi ligikaudu 12 000 hektaril.

Pärandniidud ehk poollooduslikud kooslused või pärandkooslused on liigirikkad rohumaad, mida on traditsiooniliselt kasutatud karja- või heinamaadena.

Selle pärandi ja niitudele iseloomulike taime- ja loomaliikide elupaikade säilimiseks tuleb inimestel pärandkooslusi järjepidevalt hooldada. Pärandniitude parema kaitse ja sidususe tagamiseks on soov hakata toetama nende hooldamist ka väljaspool kaitstavaid alasid.

Eestis hooldatakse praegu 38 000 ha pärandniite, eelmise sajandi alguses hooldati neid 1,8 milj ha. Pärandkoosluste säilitamiseks ja taastamiseks vajalike tegevuste planeeritud eelarve on 2027 aastani ligi 35,7 milj eurot.

Uue kava perioodi 2021–2027 eesmärgid on suurendada inimeste teadlikkust niitude väärtustest ja hooldamisest, tõhustada nende kaitset, majandada neid järjepidevalt, parandada hooldamise kvaliteeti ning korrastada andmete kogumist. „Kõige olulisem on jätkata tegevust juba hooldatavatel aladel, tagada parem sidusus erinevate alade vahel, luua maaomanikele ja hooldajatele nõustamissüsteem ning arendada andmekogusid,“ sõnab Keskkonnaameti maahoolduse büroo juhataja Kaidi Silm.

Pärandniitude kaitse ja sidususe tagamiseks tuleb hakata toetama nende hooldamist ka väljaspool kaitstavaid alasid. „Seetõttu on oluline suurendada huvigruppide teadlikkust niitude hooldamise vajalikkusest, teha investeeringuid niitude hoolduse jätkusuutlikkuse tagamiseks ja parandada hooldamise kvaliteeti. Ühtlasi soovime jätkata uuringute ja inventuuridega ajakohaste andmete saamiseks ning hinnata taastamise ja hooldamise tulemuslikkust,“ lisab Keskkonnaameti maahoolduse büroo peaspetsialist Gunnar Sein.

Aasta-aastalt suurenev pärandniitude võrgustik aitab tagada mitmekesisemat elukeskkonda. Võrgustiku kaudu saab luua paremad ja ohutumad võimalused looduse ja inimtegevuse kokku sobitumiseks. Nii aitavad näiteks hästi hooldatud lagedad niidualad leevendada haneliste survet teraviljakultuuridele.

Keskkonnaminister Tõnis Mölder tõdes, et kuna suur osa kogu Euroopa elurikkusest on seotud poollooduslike kooslustega, siis on Eestil nende hoidmisel suur roll. „Elurikkuse säilitamine ja suurendamine on kirjas ka koalitsioonileppes, kus plaanime koostöös teadlastega koostada elurikkuse arengukava, milles on olulisel kohal kindlasti ka pärandniidud,“ ütles Tõnis Mölder.

Pärandkoosluste loodusväärtused säilivad ainult meie pärandniitude hooldajate kaasabil. Kavas on seatud eesmärgiks, et nende arv praeguselt kaheksasajalt suureneks pea tuhandeni. Riik toetab nii taastamis- kui ka hooldustegevust erinevate toetustega.

Rohkem teavet pärandniitude, hoolduskavade ja toetuste taotlemise kohta leiab Keskkonnaameti kodulehelt.

Ott Luuk on Pärandkoosluste Kaitse Ühingu juhatuse kauaaegne liige ja tegeleb mitmete koosluste kaardistamise ning taimede uurimisega. Äsja ilmus Oti ning teiste botaanikute põhjaliku ja pikaajalise töö tulemusel uus Eesti taimede levikuatlas.

“Ott on suurepärane loodusuurija ja -kaitsja ning tema pühendumine nakatab inimesi ta ümber. Kõlava tiitliga saame Otti tunnustada vaid korra, ent tänulikkust tunneme tema tegevuse üle iga päev, sest tema ja temasuguste õlgadele toetub teadmistepõhine looduskaitse,” ütles auhinna üle andnud ELFi juhatuse liige Siim Kuresoo.

Ott Luugi auhinna kandidaadiks esitanud Eesti Looduse peatoimetaja ja Eesti Looduseuurijate Seltsi juhatuse liige Toomas Kukk tõdes, et Ott Luuk on ilmselt üks kaasaja parimaid Eesti taimede ja taimestiku tundjaid. “Ta pole üksnes väärt ekspert. Tema tõelist pühendumust näitab see, et ta panustab mitmetesse algatustesse ennastunustavalt ja õhinapõhiselt,” rääkis Kukk.

Botaanikute välitöödel osales Ott esimest korda juba keskkooli ajal. Seejärel asus ta Tartu Ülikooli bioloogiat õppima. Praegu toimetab ta Pärandkoosluste Kaitse Ühingus botaanikuna, kus oli pikka aega organisatsioonis juhatuse liige. Samuti on ta seal mitmeid projekte juhtinud ning vabatahtlikuna panustanud. 2014–2020 osales ta värskelt ilmunud mahuka “Eesti taimede levikuatlas 2020” koostamistöös. Lisaks lööb värske laureaat aktiivselt kaasa Eesti Looduseuurijate Seltsi tegevustes.

Suurepärase looduse tundjana on ta viimase aastakümne jooksul osalenud mitmetel laialdastel loodusväärtuste kaardistustel, näiteks on ta inventeerinud mitmesuguseid puis- ja aruniite, märgalasid, kaitsealuseid taimi. Samuti on Ott eestikeelse botaanika terminoloogia komisjoni liige ning andnud tabavaid eestipäraseid nimesid mitmetele taimedele. Lisaks tegeleb Ott fotograafiaga ja tema pilte võib kohata mitmetes taimeraamatutes.

Auhind anti üle matkal

Noore looduskaitsja auhinda antakse välja alates 2005. aastast eesmärgiga toetada elujõulise ja aatelise looduskaitse püsimist Eestis läbi põlvkondade. Auhinna pälvija otsustab ELFi kokku kutsutav žürii, kuhu tänavu kuulusid Peep Männil, Pille Tomson, Madis Leivits, Siim Kuresoo ning Kaja ja Aleksei Lotman. Tänavuse auhinnaga kaasneb 1000-eurone stipendium ning ehtekunstnik Kertu Tubergi loodud rinnamärk. Auhinnafondi on sel aastal välja pannudMATKaSPORT.

Varasematel aastatel on auhinna pälvinud Madis Leivits, Lennart Lennuk, Virve Sõber, Annely Esko, Riho Kinks, Aveliina Helm, Renno Nellis, Indrek Tammekänd, Ulvar Käärt, Murel Truu, Tarvo Valker, Marek Sammul, Peep Mardiste ning Asko Lõhmus.

Auhind anti üle 6. veebruaril Eestimaa Looduse Fondi 30. sünnipäeva ja märgalade päeva puhul toimunud matkal Ohepalu soo taastamisalal.

Eestimaa Looduse Fond

Mullu alanud ja kümme aastat kestev Euroopa Liidu LIFE’i projekt „Loodusrikas Eesti“ teeb siinsete maastike ja ökosüsteemide kaitsesse ning metsades ja põllumaadel elavate liikide ja nende elupaikade seisundi parandamisse rekordilise rahasüsti – ligi 19,6 miljonit eurot.

Aktiivse looduskaitse projekt on märgiline ka seetõttu, et paljud erinevate huvide ja arusaamadega organisatsioonid on tulnud kokku, et panustada Eesti loodusesse, jättes erimeelsused selle missiooni täitmiseks selja taha.  Projektis löövad Keskkonnaministeeriumi kõrval kaasa olulised tegijad nii ülikoolidest, metsandus- ja looduskaitsevaldkonnast kui ka vabaühendustest.

Lisaks laiaulatuslikele looduskaitsetöödele (näiteks pärandkoosluste taastamine, tiikide kaevamine ohustatud kahapaiksete jaoks, märgade metsade taastamiseks kraavide kinni ajamine) uuendatakse aastate jooksul looduskaitse juhtimis- ja infosüsteemi, looduskaitsealade kohta infot pakkuvat veebilehte (www.kaitsealad.ee), edendatakse inimeste üldist keskkonnateadlikkust ning igaühe ja kogukonnapõhist keskkonnahoidu.

Keskkonnaministeeriumi kantsleri Meelis Mündi hinnangul on projekti pingutused Euroopa Liidu roheleppe tingimuste täitmiseks ülivajalikud. Münt ütles täna peetud projekti tutvustaval pressikonverentsil, et olulised on ka projekti käigus tekkivad praktilised juhendid.

„„Loodusrikas Eesti“ katsetab ühes teadlaste, metsa- ja põllumeeste, maahooldajate ja kohalike kogukondadega erinevaid – nii traditsioonilisemaid kui ka innovaatilisemaid – looduskaitselisi tegevusi ja meetodeid ning annab praktilisi juhendeid, kuidas igaüks meist võiks tegutseda nii, et ei teeks oma käitumisega loodusele liiga, vaid – vastupidi – aitaks kaasa elurikkuse hoidmisele ja taastamisele, “ ütles kantsler Meelis Münt.

Projekti „Loodusrikas Eesti“ juht Voldemar Rannap rääkis eelseisvaid töid tutvustades, et kaasa lööb kümme partnerit ja erinevaid tegevusi on palju – tervelt 66. „Nende hulgas on nii väiksemaid kui ka suuremaid, aga üldjoontes saab need jagada kuueks valdkonnaks: metsad, pool-looduslikud kooslused, loodushoidlik põllumajandus, liigid, keskkonnateadlikkus ja looduskaitse juhtimis- ja infosüsteem,“ kirjeldas Voldemar Rannap.

Rannap võttis projekti eesmärgid kokku: „Et ka tulevastel põlvedel oleks võimalus käia metsikutes metsades ja liigirikastel niitudel, näha põnevaid loomi ja erilisi taimi. Et säiliks oluline osa meie kultuurist – loodus ja side sellega.“

2029. aastani kestva projekti „Loodusrikas Eesti (rahvusvahelise publiku jaoks “ForEst&FarmLand“) kogumaksumus on 19 561 784 eurot, mida EL keskkonnaprojektide LIFE-programm rahastab 11 611 434 euro ulatuses.

LIFE’i projekti „Loodusrikas Eesti“ tutvustavat pressikonverentsi saab vaadata SIIT

Euroopa Kaitsealade Liit omistas Matsalu ja Soomaa rahvusparkidele kvaliteedimärgi, millega tunnustatakse piirkondade loodusturismi säästlikku arendamist.

Soomaa rahvuspargi piirkond sai tunnustuse esimest korda, Matsalu rahvuspargi säästva turismi sertifikaati uuendati teist korda.

Kvaliteedimärk näitab, et rahvusparkide piirkondades arendavad matkakorraldajad, majutus- ja toitlustusettevõtjad ning arendus- ja looduskaitseorganisatsioonid kohalikku turismi loodust hoidvate põhimõtete järgi. „Tunnustus on rahvusparkide kogukondadele suur au. See näitab, et kaitsealadel ja nende lähipiirkonnas pingutavad kõik koos kvaliteetse ja jätkusuutliku loodusturismi nimel,“ sõnas Keskkonnaameti looduskaitse korraldamise osakonna projektijuht Nele Sõber.
Nüüdseks on rahvusvahelise säästva turismi tunnustuse pälvinud kolm Eesti rahvuspargi piirkonda – Matsalu, Soomaa ja Lahemaa.

Tunnustus võrdub kohustusega

Loodusturism ja elurikkus on omavahel tihedalt seotud, kuna turismiettevõtluse edukus sõltub otseselt ökosüsteemide heast seisundist. „Euroopa Kaitsealade Liidu tunnustus on ka kohustus nii turismiettevõtjatele, kogukondadele kui ka looduskaitseasutustele, et hoida tänaseid loodusväärtusi vähemalt sama heal tasemel nagu praegu ja isegi aidata aktiivselt kaasa nende parendamisele,“ lausus Soomaa loodusgiid Aivar Ruukel. Nii Soomaa, Matsalu kui ka teiste piirkondade loodusväärtustega saab lähemalt tutvuda talvistel märgalade päeva matkadel, mis toimuvad 2021. aasta jaanuarikuu viimasel ja veebruari esimesel nädalal üle Eesti.

Säästva turismi sertifikaadi kõige olulisemad kriteeriumid on loodus- ja kultuuripärandi väärtuste hoidmine, huvirühmade kaasamine, sotsiaalmajanduslike mõjude hindamine ja säästva turismi strateegia koostamine ning elluviimine. Turismistrateegia aitab tehtud ja plaanitud tegevusi süsteemselt arendada nii, et see on kooskõlas nii kaitseala kaitsekorraldus- kui ka külastuskorralduskavaga.

Euroopa Kaitsealade Liit on välja töötanud säästva turismi printsiibid, mille eesmärk on kvaliteetse ja jätkusuutliku turismi edendamine kaitsealadel ning nende lähipiirkondades. Liidult kvaliteedimärgi pälvinud sihtkohad moodustavad üleeuroopalise kogukonna, mis aitab hoida turismi head kvaliteeti ning loob ühise võrgustiku vastutustundlike sihtkohtade, nende külastajate ja oma kaitsealast hoolivate elanike vahel.

Eestis asub Baltimaadest enim tunnustatud kaitsealasid

Tunnustused võtab vastu Keskkonnaamet, kes on kaitsealade valitseja Eestis. Keskkonnaamet tänab Matsalu ja Soomaa rahvusparkide kohalikke kogukondi, turismiettevõtjaid ja arendusorganisatsioone MTÜ Terra Maritima, MTÜ Rohelise Jõemaa Koostöökogu ja MTÜ Tipu Looduskool.

• Praeguseks on säästva turismi sertifikaadi saanud 120 kaitseala sihtkohta 15 riigist. Baltimaade seas on tunnustuse saanud kolm sihtkohta Eestis, üks Lätis ja üks Leedus.
• Euroopa Kaitsealade Liidul on üle 400 liikme rohkem kui 40 Euroopa riigist, nende seas kaitsealade administratsioonid, looduskaitse organisatsioonid ja mittetulundusühingud. Keskkonnaamet kuulub liitu alates 1991. aastast.
• Euroopa Kaitsealade Liidu eesmärk on olemasolevate kaitsealade edendamine ja uute kaitsealade loomisele kaasa aitamine. Liidu võrgustik teeb tööd inimeste teadlikkuse suurendamiseks ja mõjutab Euroopa Liidu poliitikat, et kindlustada loodusväärtuste säilimine.

Keskkonnaamet

Hirvi ahvatlev söödaplats meelitab vaataja rõõmuks ilmade külmenedes loomi kaamera ette õhtustama.

Hirvekaamera asub Lääne-Saaremaal, mis on Eesti üks hirverikkamaid piirkondi.

Kaamera pannakse söödaplatsile igal hilissügisel ja nii juba alates 2014. aastast. „Sügiseks on loomadel jooksuaeg ammu lõppenud ja metsadelt- põldudelt kaob maitsev rohi, mistõttu hirved hakkavad nüüd põllumeeste meelehärmiks huvi tundma silo- ja heinapallide ning muidugi porgandite vastu, millest nad loobuda ei suuda. Loomupoolest on küll hirvede talvine toit puude ja põõsaste koor ning võrsed, aga ahvatlevast ja kergesti kättesaadavast söödast ei ütle ära ükski hirveke,“ ütleb zooloog ja loodusfotograaf Tiit Hunt.