6. oktoobril 2021 toimunud ELKSi Tartu osakonna sügiskonverentsi ettekanded on nüüd veebis: https://www.youtube.com/watch?v=5Z6kXrfawxE&list=PLHmV6MaFckO3JrvC-h-b8J3lWgcs2LzXr.
6. oktoobril 2021 toimub Tartus Rahvusarhiivi saalis Eesti Looduskaitse Seltsi Tartu osakonna sügiskonverents. Osalemine on kõigile tasuta. Konverentsi kavaga saab tutvuda siin: 2021 ELKS Tartu sügiskonverentsi kava_lõplik.
Eesti Looduskaitse Seltsil on nüüd oma Youtube’i kanal, kuhu on üles pandud erinevate ettekannete ja ürituste salvestised: https://www.youtube.com/channel/UCcihyzZdwcGEjiE4jvqcTDg. Head vaatamist ja kuulamist!
14. augustil 2021 tähistatakse juba neljandat korda Eesti looduse päeva. Eesti looduse päeva eesmärgiks on meie loodushoiuühingute, muuseumite ja seltside eestvedamisel aidata kõigil Eesti loodust paremini väärtustada ja hoida. Päeva tunnuslauseks on „Tunne ja hoia kodumaa loodust ja kultuuri“.
Eesti looduse päeva pidulik kontsertaktus toimub Lahemaa rahvuspargis Viinistus kunstimuuseumi väljakul 14. augustil kell 14.00–16.00.
Päevakava
Tervitussõnadega esinevad:
- keskkonnaminister Tõnis Mölder;
- Eesti Looduskaitse Seltsi esimees Kalev Sepp;
- Lahemaa omavalitsuste esindajad.
Kõnelevad:
- akadeemik Tarmo Soomere arutleb loodushoiu rolli üle teel taasiseseisvumisele;
- Tartu Ülikooli õppejõud akadeemik Anu Raud kõneleb looduse ja kultuuri lahutamatuse teemadel.
Meie vanimast rahvuspargist Lahemaalt toovad muusikalisi tervitusi Villu Veski ja Balti dzässorkester. Päeva juhib Valdur Mikita.
Eesti looduse päeva pidulikku tähistamist Lahemaal korraldavad Eesti Looduskaitse Selts, Keskkonnaministeerium ja Looduse Omnibuss.
Eesti Looduskaitse Seltsi üleriigiline 54. kokkutulek-kongress toimub 31. juulist kuni 1. augustini 2021. aastal Setomaal. Selle aasta kahepäevane kokkutulek on pühendatud teemale „Maastikud, elurikkus ja kultuuripärand looduses” ja seltsi 55. tegevusaastale. Tutvume Setomaa looduse ja väärtuslike paikadega.
Ootame seltsi liikmeid ja loodussõpru Piusa Ürgoru Puhkekeskusesse alates 30. juuli õhtust ja Setomaa Turismitalosse 31. juulil. ELKS-i kongress toimub 31. juulil Setomaa Turismitalos.
Vaata ka kokkutuleku-kongressi KAVA.
ELKSi A. Kitzbergi nimeline osakond kutsub seitsmepäevasele retkele Lõuna-Rootsi rahvusparkidesse ja Ölandi saarele. Reis toimub 5.-11. augustil 2021. aastal. Huvilistel palume võtta ühendust Rein Mägiga: tel 5235102, reinmagi002@gmail.com.
Loe reisi kohta lisainfot siit: Rootsi 5.-11.08.2021.
Retk toimub koostöös OÜ-ga Tiit Reisid.
Metsanduse arengukava juhtkogu tutvustas esmaspäeval avalikkusele seni tehtud tööd, millele ootab tagasisidet.
Arengukava peaeesmärk on tagada Eesti metsanduse kestlikkus. Selle saavutamine on kirjeldatud kolme alaeesmärgi kaudu:
- Metsandus arvestab kliimamuutuste ning metsade elurikkuse seisundiga
- Metsasektor on majanduslikult konkurentsivõimeline
- Metsandus on kaasav ning arvestab sotsiaalsete ja kultuuriliste väärtustega
„Hetkeolukorra analüüs näitab, et meil on vajadus tervikliku plaani järele, et metsamaad saaks ühiskonnale vajalike hüvede tagamiseks kasutada parimal moel,“ ütles keskkonnaminister Tõnis Mölder MAK2030 iseloomustades. „On oluline, et me leiaksime tasakaalustatud ning riigi ja huvirühmade huve arvestavad lahendused. Need ei pea olema ilmtingimata kompromissid, kus keegi võidab ja keegi kaotab, meil on vaja sünergiat metsanduse eri tahkude vahel viisil, mis võimaldab suurendada meie metsade kõiki väärtuseid ja hüvesid üheaegselt.“
Elurikkuse hoidmise nimel on vaja jätkuvalt tähelepanu pöörata sellele, et kaitse oleks tõhus ning metsaelupaikade kvaliteet ja seisund paraneks, pikas perspektiivis on oluline, et metsaökosüsteemi võrgustik toimiks terviklikuna. Ruumi planeerimises peavad inimesed saama praegusest parema võimaluse kaasa rääkimiseks oma elukeskkonna kujundamisel. Kliimamuutuste seisukohast on väga oluline, et meie metsad oleksid heas tervislikus seisundis ja vastupidavad. Oluline on edendada ja toetada meetmeid, mis aitavad meil liikuda suunas, kus iga tihumeeter metsast saadud puit leiab parima võimaliku kasutuse. Traditsioonilise puidukasutuse kõrval on oluline otsida võimalusi ka metsa teiste ökosüsteemiteenuste paremaks kasutamiseks ja turundamiseks.
Teadlaste esindaja juhtkogus, EMÜ professor Rein Drenkhan sõnas kava tutvustades, et arengukava kirjeldab ühelt poolt praegust olukorda ning teiselt poolt võimalikke suundi ja valikuid, mida on võimalik teha uuel arengukavaga perioodil. „Senisest rohkem rõhku tuleb pöörata metsakasvatuslikele tegevustele – uuendamine ja hooldamine ning propageerida ja selgitada erinevaid raieviise,“ üles Drenkhan.
Võimalikud raiemahud järgmiseks arengukava perioodiks on arutlusel järgmisel juhtkogu kohtumisel. „Võrreldes praeguse perioodi optimaalse keskmisega, milleks on 12–15 miljonit tihumeetrit aastas, raiemahud vähenevad,“ kinnitas keskkonnaminister Tõnis Mölder. „Meie eesmärk on liikuda samm sammult ühtlasema metsakasutuse suunas.“
MAK2030 kavand on leitav SIIT
Juhtkogu ootab tagasisidet 10. juuniks, et arutada saadud ettepanekuid oma 16. juuni arutelul.
Keskkonnaministeerium
2021. aasta looduskaitsekuule „Looduskultuur ühendab“ pühendatud Eesti Looduskaitse Seltsi aastaseminar toimub reedel, 28. mail kell 14.00-16.30 videosilla vahendusel. Videosilla aadress on https://videosild.emu.ee/b/kal-73h-jmy. Videoruum avatakse kell 13.45. Tule kuulama!
Päevakava
- 14.00-14.30 Kalev Sepp. Ökosüsteemiteenuste kontseptsioon ja selle rakendamine. Eesti Maaülikool.
- 14.30-15.30 Madli Linder. Ökosüsteemide ja nende teenuste hindamine-kaardistamine Eestis. Keskkonnaagentuuri juhtivspetsialist, ELME projekti juht.
- 15.30-16.30 Kalev Sepp. Eesti Looduskaitse Seltsi tegemised. Arutelu.
Lahemaa Rahvuspargi kunagine looduskaitseinspektor Juhan Lepik salvestas 1970. aastatel Lahemaa rahvuspargi konverentsiettekandeid ja jutuajamisi. Käsmu meremuuseumi (Aarne Vaik) ja Keskkonnaameti (Ave Paulus) toel on tollased lindistused digitaliseeritud ja toimetatud. Ettevõtmise eestvedaja on Tiit Lepik. Toimetajad on Anne Kurepalu ja Saima Gordejeva. Digitaliseeris Indrek Kristenbrun, restaureeris Elmar Sats, tehniline toimetamine Tiit Lepik. Produktsioon: Digikontor. Viide autorile – Juhan Lepik, Tiit Lepik. Kasutus: Creative Commons 4.0 BY-NC-ND.
Eesti Looduskaitse Selts koostöös partneritega (Keskkonnaamet, SA Virumaa Muuseumid jt) lindistas Lahemaa loomise lugusid aastal 2016. Videod tehti Lahemaa rahvuspargi loomise ja algusaastatega seotud inimestega. Filmiti nii eraldiseisvaid intervjuusid kui Palmse mõisas toimunud konverentsi „Lahemaa loomise lood“. Kõigil intervjueeritavatel paluti rääkida, mida tähendab nende jaoks Lahemaa rahvuspark, ning käsitleti rahvuspargi algusaastate võtmeküsimusi ja -isikuid. Videote autorid: Ave Paulus, Tiit Lepik, Artur Granström, Jaan Riis, rääkijad. Kasutus: Creative Commons 4.0 BY-NC-ND. Toetas Keskkonnainvesteeringute Keskus.
Lisainfo:
- Lahemaa lood – Juhan Lepiku lindistused https://www.youtube.com/playlist?list=PLFW8aj9BiIoyeIT7qvugGAIOcvH-FvZ26
- Lahemaa loomise lood: https://www.youtube.com/playlist?list=PL7hgV2MKWhEY-qB6-OIshR5YI_1J0CLnT
Looduskaitse kõrgeima tunnustuse, Eerik Kumari nimelise preemia koos looduskaitse kuldmärgiga pälvis sel aastal tunnustatud looduskaitsja ja EMÜ keskkonnakaitse ja maastikukorralduse professor Kalev Sepp.
Ka kuulutas Keskkonnaministeerium välja looduskaitse hõbemärgi laureaadid, kelleks on Sirje Aher, Horst Freitag, Rein Järvekülg, Mart Külvik, Vladimir Mirotvortsev ja Kalev Raudsepp.
Kumari preemia laureaadi Kalev Sepa eriala on maastikukaitse. Mitmed tema tööd on leidnud praktilise väljundi, näiteks on ta uurinud inimeste ning looduse suhteid kaitsealadel. Lisaks sellele on Kalev Sepp aktiivselt löönud kaasa rahvusvahelises looduskaitselises tegevuses, ta on olnud maailma suurima looduskaitseliidu (IUCN) asepresident. Samuti on ta pikaaegne Eesti Looduskaitse Seltsi juhatuse liige ning möödunud suvest ka seltsi esimehe kohusetäitja.
Maastikud on oma subjektiivsuse mõõtme tõttu on looduskaitses üks keerulisemaid väljakutseid. „Nauditav maastik vajab sageli inimese kätt, aga millal on seda liiga vähe või liiga palju – arvamusi on väga erinevaid ja seetõttu oleme väga tänulikud, et seda on tehtud ja tehakse ka teaduslikus võtmes,“ ütles keskkonnaminister Tõnis Mölder tänavuse Kumari preemia laureaadi tööd iseloomustades.
Eerik Kumari looduskaitsepreemia on auhind, mida antakse välja alates 1989. aastast. Alates 2010. aastast antakse koos preemiaga üle ka looduskaitse kuldmärk. Preemia suurus on 5000 eurot.
Looduskaitsekuul kuulutatakse välja ka looduskaitse hõbemärgi laureaadid. Aasta 2021 Eesti looduskaitsemärgi laureaadid on:
Sirje Aher, kes on pikaajalise koolitajana jaganud tarkust lasteaia-, põhikooli- ja gümnaasiumi õpetajatele nii praktilise looduse tundmise kui ka laiemalt keskkonnahariduse ja säästvat arengut toetava hariduse valdkonnas.
Horst Freitag, sakslasest ettevõtja, kes on alates 90ndatest aastastest tegelenud aktiivselt Eesti kultuuri ja eriti Lahemaa Rahvuspargi tutvustamisega.
Rein Järvekülg, ihtüoloog ja hüdrobioloog, kel oli oluline roll Natura 2000 alade võrgustiku kujundamisel Eesti sisevetes ja rannikumeres. Ta on panustanud oma teadmiste ja kogemustega Sindi paisu likvideerimisse ning kalastiku kaitsemeetmetesse.
Mart Külvik, EMÜ elurikkuse ja keskkonnaplaneerimise professor, kes on lisaks teadustööle aktiivne rahvusvahelises looduskaitse koostöös, olles IUCN-i jt rahvusvaheliste organisatsioonide mitmete töörühmade ja komisjonide liige. Samuti Eesti-Soome looduskaitse koostöörühma asutaja, aktiivne Setomaa looduse tutvustaja ja kultuuri eestvedaja.
Vladimir Mirotvortsev on teinud enam kui 40 aastat koostööd Eesti Looduskaitse Seltsiga ja juhtinud Eesti Looduskaitse Seltsi Sillamäe osakonda. Tema eestvõtmisel loodi Sillamäe õhuseire programm, lisaks on ta seisnud Sillamäe ja Vaivara piirkonna negatiivsete keskkonnamõjude vähendamise eest.
Kalev Raudsepp on pikaajaline pärandniitude hooldaja ja kogukonnaelu eestvedaja. Poollooduslike koosluste hooldamisega on ta tegelenud juba üle 20 aasta ja kasvanud selle ajaga üheks suurimaks pärandniitude hooldajaks Eestis, suunates nii eeskuju kui otsese organiseerimisega inimesi pärandniite hooldama.
Allikas: Keskkonnaministeerium
Euroopa Komisjoni eestvedamisel vaadati läbi hiljuti avaldatud mereprügi uuringud ning leiti, et meredes leidub 281 liiki prügi. Seda on pea üheksa korda rohkem kui erinevaid kalaliike Läänemeres.
Mereprügi probleemiga võitlemiseks vaatasid teadlased ja riikide esindajad läbi viimaste aegade mereprügi uuringud, et kindlaks teha, millist prügi meres üldse leidub. Selgus, et meredes võib olla kuni 281 erinevat liiki prügi.
Mere puhtana hoidmine pole lihtne ülesanne ning üheks põletavamaks probleemiks nii maailmameres kui Eesti merealal on võitlus mereprügiga. Soome lahe kui Läänemere prügistatuima merepiirkonna randadelt võib kohati leida kuni 270 prügieset iga 100 meetri kohta.
Keskkonnaministeeriumi merekeskkonna osakonna juhataja Rene Reisneri sõnul on iga ökosüsteemi kirjeldamise üheks oluliseks näitajaks liikide arvukus, ent intensiivse reostamise taustal oleme jõudnud olukorda, kus peame ka meredes andma hinnanguid erinevate prügiliikide alusel. Reisneri sõnul on see on kahjuks paratamatu, ent siiski vajalik teadmine, sest aitab paika panna meetmed prügi vähendamiseks meres. „Teades erinevaid liike, saame luua otsesed seosed prügi tekkeallika ja levikuteedega ning sekkuda prügi tekke vähendamiseks ja leviku piiramiseks,“ lausus ta.
Mitmed globaalsed uuringud on hinnanud, et kui me ei suuda kohe ohjeldada prügi merre jõudmist, on meil mõnekümne aasta pärast meres koguseliselt plastikut rohkem kui kala. „Kurva tõdemusega peab nentima, et juba praegu on meil meredes erinevaid prügiliike rohkem kui kalaliike,“ lisas Reisner.
Merre võib sattuda igasugune prügi, alustades klaaspudelitest ning lõpetades tekstiili- ja meditsiinijäätmetega. Peamine prügi merre sattumise põhjus on halb jäätmekäitlus maismaal. Valdav osa mereprügist koosneb plastist, mis laguneb keskkonnas väga aeglaselt.
„Huvitaval kombel ei pruugi mõni uus biolagunev plast meres üldse laguneda. Need tooted on mõeldud lagunema komposteerimisjaamas, kus on selleks vajalik temperatuur. Jahedam merevesi pärsib nende toodete lagunemist ning need lagunevad vaid väikesteks mikroplasti osakesteks,“ selgitas Reisner. Mikroplasti mereveest kättesaamine on tema sõnul tohutu väljakutse. Suurema prügi eemaldamiseks mõeldud võrgud aga püüavad lisaks ka mereorganisme.
„Juba mere sattunud prügi sealt kättesaamise keerukuse tõttu tuleb keskenduda prügi mere sattumise vältimisele. Kõige tõhusam on juba eos vähendada prügi teket. Mida vähem prügi toodame, seda vähem jõuab seda keskkonda,“ lausus Reisner kokkuvõtteks.
Ülevaade meres leiduvatest prügiliikidest ja fotokataloog iga prügiliigi kohta on saadaval Euroopa Komisjoni kodulehel: https://mcc.jrc.ec.europa.eu/main/photocatalogue.py?N=41&O=457&cat=all
Keskkonnasõbralikku haridust tunnustav Keskkonnakäpa konkurss ning kuni 26-aastaste aktiivsete looduskaitsjate tegevuse ausse tõstmiseks mõeldud noore looduskaitsja märgi konkurss otsivad taas väärikaid kandidaate.
Keskkonnakäpa konkursile sobivad esitamiseks kõik algatused, mis aitavad kujundada inimesi keskkonnasõbralikumaks ja -teadlikumaks ning mis muudavad meie ümbrust paremaks. Oodatud on projektid, mis on uudsed, ressursisäästlikud ning avaldavad head mõju keskkonnale ja suurendavad osalejate keskkonnateadlikkust.
Keskkonnaminister Tõnis Mölder avaldas lootust, et koroonakriisist hoolimata on koolides ja lasteaedades keskkonnahoidlik tegevus jätkuvalt au sees. „Ehk on eriline aeg pannud meid looduse peale teistmoodi mõtlema ja see avaldub ka Keskkonnakäpa konkursile jõudvates põnevates ideedes ja tegudes,“ ütles keskkonnaminister. „Keskkonnahoid algab küll kodust, aga lasteaiad, koolid ja huviharidusasutused saavad anda olulise tõuke noore inimese rohelise mõtlemise teel.“
Konkursil on viis kandideerimise rühma: lasteaed, õpilasrühm/klass, õpetaja, kool ning keskkonnaharidust pakkuv organisatsioon. Kandideerida saab järgmistes kategooriates: „Tubli tegutseja“, „Tark tarbija“, „Õnnelik õpe“, „Kogukonna kaasamine“ ja „Innukas innovaator“. Viimane on eriauhind tegevuste eest, mille käigus on keskkonnateemade käsitlemisel leitud uudseid/leidlikke lahendusi, olgu selleks erinevate ainevaldkondade põiming, keskkonnasõbralikkust edendavad uuringud, vaatlused, leiutised, kampaaniad, koostöö lastevanemate ja ettevõtetega jms.
Keskkonnakäpa püüdmiseks tuleb vahemikus 12. aprillist kuni 9. maini täita ankeet veebilehel https://keskkonnatunnustused.ee/et/keskkonnakapp . Seejärel, 17.–30. mail toimub hääletus, mille tulemusel selguvad rahva lemmikud. Teised võitjad valib žürii. Keskkonnatunnustuste veebilehelt leiab lisainfot ka kandideerimistingimuste kohta. Esitage oma kandidatuur või soovitage meile oma kogukonnast tublisid tegijaid!
Keskkonnaministeerium otsib ka noore looduskaitsja märgi väärikaid kandidaate. Noore looduskaitsja märgiga tunnustatakse kuni 26-aastase aktiivse noore looduskaitsja tegevust. Märk antakse noorele, kes on eriliselt silma paistnud loodushoiu alal, saavutanud häid tulemusi loodushariduse konkursil või aidanud kaasa loodusteemalise ürituse korraldamisel. Täpsem info www.envir.ee/et/noore-looduskaitsja-mark .
Ettepanekud, mis sisaldavad kandidaadi looduskaitsetegevuse vabas vormis ülevaadet ning milles on märgitud kandidaadi vanus ja kontaktandmed, palume saata hiljemalt 14. maiks aadressil Keskkonnaministeeriumi looduskaitse osakond, Narva mnt 7a, 15172 Tallinn või keskkonnaministeerium@envir.ee.
Täpsem informatsioon: Kairi Toiger, Keskkonnakäpa korraldaja, kairi.toiger@envir.ee, +37256283472
2027. aastaks on tegevuskavas seatud eesmärk hooldada pärandniite Eestis vähemalt 50 000 hektaril. Seega on eesmärgi saavutamiseks vaja täiendavalt taastada pärandkooslusi ligikaudu 12 000 hektaril.
Pärandniidud ehk poollooduslikud kooslused või pärandkooslused on liigirikkad rohumaad, mida on traditsiooniliselt kasutatud karja- või heinamaadena.
Selle pärandi ja niitudele iseloomulike taime- ja loomaliikide elupaikade säilimiseks tuleb inimestel pärandkooslusi järjepidevalt hooldada. Pärandniitude parema kaitse ja sidususe tagamiseks on soov hakata toetama nende hooldamist ka väljaspool kaitstavaid alasid.
Eestis hooldatakse praegu 38 000 ha pärandniite, eelmise sajandi alguses hooldati neid 1,8 milj ha. Pärandkoosluste säilitamiseks ja taastamiseks vajalike tegevuste planeeritud eelarve on 2027 aastani ligi 35,7 milj eurot.
Uue kava perioodi 2021–2027 eesmärgid on suurendada inimeste teadlikkust niitude väärtustest ja hooldamisest, tõhustada nende kaitset, majandada neid järjepidevalt, parandada hooldamise kvaliteeti ning korrastada andmete kogumist. „Kõige olulisem on jätkata tegevust juba hooldatavatel aladel, tagada parem sidusus erinevate alade vahel, luua maaomanikele ja hooldajatele nõustamissüsteem ning arendada andmekogusid,“ sõnab Keskkonnaameti maahoolduse büroo juhataja Kaidi Silm.
Pärandniitude kaitse ja sidususe tagamiseks tuleb hakata toetama nende hooldamist ka väljaspool kaitstavaid alasid. „Seetõttu on oluline suurendada huvigruppide teadlikkust niitude hooldamise vajalikkusest, teha investeeringuid niitude hoolduse jätkusuutlikkuse tagamiseks ja parandada hooldamise kvaliteeti. Ühtlasi soovime jätkata uuringute ja inventuuridega ajakohaste andmete saamiseks ning hinnata taastamise ja hooldamise tulemuslikkust,“ lisab Keskkonnaameti maahoolduse büroo peaspetsialist Gunnar Sein.
Aasta-aastalt suurenev pärandniitude võrgustik aitab tagada mitmekesisemat elukeskkonda. Võrgustiku kaudu saab luua paremad ja ohutumad võimalused looduse ja inimtegevuse kokku sobitumiseks. Nii aitavad näiteks hästi hooldatud lagedad niidualad leevendada haneliste survet teraviljakultuuridele.
Keskkonnaminister Tõnis Mölder tõdes, et kuna suur osa kogu Euroopa elurikkusest on seotud poollooduslike kooslustega, siis on Eestil nende hoidmisel suur roll. „Elurikkuse säilitamine ja suurendamine on kirjas ka koalitsioonileppes, kus plaanime koostöös teadlastega koostada elurikkuse arengukava, milles on olulisel kohal kindlasti ka pärandniidud,“ ütles Tõnis Mölder.
Pärandkoosluste loodusväärtused säilivad ainult meie pärandniitude hooldajate kaasabil. Kavas on seatud eesmärgiks, et nende arv praeguselt kaheksasajalt suureneks pea tuhandeni. Riik toetab nii taastamis- kui ka hooldustegevust erinevate toetustega.
Rohkem teavet pärandniitude, hoolduskavade ja toetuste taotlemise kohta leiab Keskkonnaameti kodulehelt.
Saabuval kevadel on ELKSi Koidu tänava maja ümber oodata rohkem tegutsemist, sest meie hoovi on kolinud Ameerika kogukonnaaed.
Ameerika kogukonnaaed rajati 2019. aastal ja see tegutses seni Väike-Ameerika tänaval endisel lastestaadionil, kuid maa-ala omaniku vahetumise tõttu tuli hakata uut kodu otsima.
MTÜ Ameerika Aed juhatuse liige Elisabeth Sinipalu sõnul osutus Koidu 80 krunt valituks hea asukoha ja soodsate ilmakaarte pärast, ent oluliseks peeti ka sõbralikke naabreid. „Loodetavasti õnnestub meil tänavu koos ELKSiga ka mõni ühine loeng või üritus korraldada,“ ütles Sinipalu. Tallinna linnaga on sõlmitud leping Koidu 80 krundi hoovialal tegutsemiseks esialgu üheks aastaks.
Tallinnas tegutseb üle kümne kogukonnaaia ja aktiivseid rohenäppe on üle viiesaja. Peale aiandustegevuse peenarde ümber korraldatakse kogukonnaaedades erinevaid keskkonnahariduslikke kultuurisündmusi: talguid, kontserte, töötubasid, loenguid ja jutuõhtuid.
Lisainfot Ameerika kogukonnaaia kohta saab siit: https://www.facebook.com/groups/ameerikaaed.
Eesti Vabariigi 103. aastapäeval andis SA Võrumaa Arenduskeskus üle Võru maakonna kõrgemad autasud ja tänukirjad. Tunnustuse pälvis ka Eesti Looduskaitse Seltsi auliige Hele Tulviste aastatepikkuse südamega tehtud töö eest Mõniste talurahvamuuseumi juhtimisel.
22. veebruarist kuni märtsi lõpuni on veebis üleval graafiku ja maalikunstniku Märt Laarmani 125. sünnipäeva näitus. Märt Laarman oli Eesti Looduskaitse Seltsi auliige.
Näitus on avatud aadressil http://Mart125.laarman.ee.
Ott L
uuk on Pärandkoosluste Kaitse Ühingu juhatuse kauaaegne liige ja tegeleb mitmete koosluste kaardistamise ning taimede uurimisega. Äsja ilmus Oti ning teiste botaanikute põhjaliku ja pikaajalise töö tulemusel uus Eesti taimede levikuatlas.
“Ott on suurepärane loodusuurija ja -kaitsja ning tema pühendumine nakatab inimesi ta ümber. Kõlava tiitliga saame Otti tunnustada vaid korra, ent tänulikkust tunneme tema tegevuse üle iga päev, sest tema ja temasuguste õlgadele toetub teadmistepõhine looduskaitse,” ütles auhinna üle andnud ELFi juhatuse liige Siim Kuresoo.
Ott Luugi auhinna kandidaadiks esitanud Eesti Looduse peatoimetaja ja Eesti Looduseuurijate Seltsi juhatuse liige Toomas Kukk tõdes, et Ott Luuk on ilmselt üks kaasaja parimaid Eesti taimede ja taimestiku tundjaid. “Ta pole üksnes väärt ekspert. Tema tõelist pühendumust näitab see, et ta panustab mitmetesse algatustesse ennastunustavalt ja õhinapõhiselt,” rääkis Kukk.
Botaanikute välitöödel osales Ott esimest korda juba keskkooli ajal. Seejärel asus ta Tartu Ülikooli bioloogiat õppima. Praegu toimetab ta Pärandkoosluste Kaitse Ühingus botaanikuna, kus oli pikka aega organisatsioonis juhatuse liige. Samuti on ta seal mitmeid projekte juhtinud ning vabatahtlikuna panustanud. 2014–2020 osales ta värskelt ilmunud mahuka “Eesti taimede levikuatlas 2020” koostamistöös. Lisaks lööb värske laureaat aktiivselt kaasa Eesti Looduseuurijate Seltsi tegevustes.
Suurepärase looduse tundjana on ta viimase aastakümne jooksul osalenud mitmetel laialdastel loodusväärtuste kaardistustel, näiteks on ta inventeerinud mitmesuguseid puis- ja aruniite, märgalasid, kaitsealuseid taimi. Samuti on Ott eestikeelse botaanika terminoloogia komisjoni liige ning andnud tabavaid eestipäraseid nimesid mitmetele taimedele. Lisaks tegeleb Ott fotograafiaga ja tema pilte võib kohata mitmetes taimeraamatutes.
Auhind anti üle matkal
Noore looduskaitsja auhinda antakse välja alates 2005. aastast eesmärgiga toetada elujõulise ja aatelise looduskaitse püsimist Eestis läbi põlvkondade. Auhinna pälvija otsustab ELFi kokku kutsutav žürii, kuhu tänavu kuulusid Peep Männil, Pille Tomson, Madis Leivits, Siim Kuresoo ning Kaja ja Aleksei Lotman. Tänavuse auhinnaga kaasneb 1000-eurone stipendium ning ehtekunstnik Kertu Tubergi loodud rinnamärk. Auhinnafondi on sel aastal välja pannudMATKaSPORT.
Varasematel aastatel on auhinna pälvinud Madis Leivits, Lennart Lennuk, Virve Sõber, Annely Esko, Riho Kinks, Aveliina Helm, Renno Nellis, Indrek Tammekänd, Ulvar Käärt, Murel Truu, Tarvo Valker, Marek Sammul, Peep Mardiste ning Asko Lõhmus.
Auhind anti üle 6. veebruaril Eestimaa Looduse Fondi 30. sünnipäeva ja märgalade päeva puhul toimunud matkal Ohepalu soo taastamisalal.
Eestimaa Looduse Fond
Mullu alanud j
a kümme aastat kestev Euroopa Liidu LIFE’i projekt „Loodusrikas Eesti“ teeb siinsete maastike ja ökosüsteemide kaitsesse ning metsades ja põllumaadel elavate liikide ja nende elupaikade seisundi parandamisse rekordilise rahasüsti – ligi 19,6 miljonit eurot.
Aktiivse looduskaitse projekt on märgiline ka seetõttu, et paljud erinevate huvide ja arusaamadega organisatsioonid on tulnud kokku, et panustada Eesti loodusesse, jättes erimeelsused selle missiooni täitmiseks selja taha. Projektis löövad Keskkonnaministeeriumi kõrval kaasa olulised tegijad nii ülikoolidest, metsandus- ja looduskaitsevaldkonnast kui ka vabaühendustest.
Lisaks laiaulatuslikele looduskaitsetöödele (näiteks pärandkoosluste taastamine, tiikide kaevamine ohustatud kahapaiksete jaoks, märgade metsade taastamiseks kraavide kinni ajamine) uuendatakse aastate jooksul looduskaitse juhtimis- ja infosüsteemi, looduskaitsealade kohta infot pakkuvat veebilehte (www.kaitsealad.ee), edendatakse inimeste üldist keskkonnateadlikkust ning igaühe ja kogukonnapõhist keskkonnahoidu.
Keskkonnaministeeriumi kantsleri Meelis Mündi hinnangul on projekti pingutused Euroopa Liidu roheleppe tingimuste täitmiseks ülivajalikud. Münt ütles täna peetud projekti tutvustaval pressikonverentsil, et olulised on ka projekti käigus tekkivad praktilised juhendid.
„„Loodusrikas Eesti“ katsetab ühes teadlaste, metsa- ja põllumeeste, maahooldajate ja kohalike kogukondadega erinevaid – nii traditsioonilisemaid kui ka innovaatilisemaid – looduskaitselisi tegevusi ja meetodeid ning annab praktilisi juhendeid, kuidas igaüks meist võiks tegutseda nii, et ei teeks oma käitumisega loodusele liiga, vaid – vastupidi – aitaks kaasa elurikkuse hoidmisele ja taastamisele, “ ütles kantsler Meelis Münt.
Projekti „Loodusrikas Eesti“ juht Voldemar Rannap rääkis eelseisvaid töid tutvustades, et kaasa lööb kümme partnerit ja erinevaid tegevusi on palju – tervelt 66. „Nende hulgas on nii väiksemaid kui ka suuremaid, aga üldjoontes saab need jagada kuueks valdkonnaks: metsad, pool-looduslikud kooslused, loodushoidlik põllumajandus, liigid, keskkonnateadlikkus ja looduskaitse juhtimis- ja infosüsteem,“ kirjeldas Voldemar Rannap.
Rannap võttis projekti eesmärgid kokku: „Et ka tulevastel põlvedel oleks võimalus käia metsikutes metsades ja liigirikastel niitudel, näha põnevaid loomi ja erilisi taimi. Et säiliks oluline osa meie kultuurist – loodus ja side sellega.“
2029. aastani kestva projekti „Loodusrikas Eesti (rahvusvahelise publiku jaoks “ForEst&FarmLand“) kogumaksumus on 19 561 784 eurot, mida EL keskkonnaprojektide LIFE-programm rahastab 11 611 434 euro ulatuses.
LIFE’i projekti „Loodusrikas Eesti“ tutvustavat pressikonverentsi saab vaadata SIIT
Alates 16. jaanuarist on Kuressaare Raegaleriis avatud Eesti Looduskaitse Seltsi (ELKS) kunstikogu valiknäitus „Jaan Eilarti hoitud maailm“, mille korraldajaks on ELKS-i Saaremaa osakond ja eestvedajaks Reet Viira.
ELKS asutati 4. novembril 1966. Seltsil on arvukas liikmeskond üle riigi ulatuvas osakondade võrgustikus.
„Suuri teeneid seltsi asutamisel ja selle kiirel tõusmisel massiliseks rahvaliikumiseks oli Jaan Eilartil (1933–2006), meie loodus- ja kultuuriloo suurmehel,“ ütles Reet Viira, kelle sõnul tänu Eilarti suurtele teadmistele, organisaatorivõimetele, suurepärasele kõne- ja kirjamehetalendile oli seltsi asutajate hulgas väljapaistvaid kultuuritegelasi, nagu Fr. Tuglas, G. Reindorff, M. Laarmann, L. Rummo, A. Lauter, V. Panso, D. Vaarandi, V. Tormis jpt, kelle innustusel kasvas selts eestimeelseks
23 000 liikmega rahvaühenduseks.
„Jaan Eilartit tunti nii botaanikuna, fenoloogina, taimegeograafina, bioloogina, looduskaitsjana, kultuuri- ja teadusloolasena, aga ka bibliofiilina, publitsistina, kodu-uurijana ja kunstihuvilisena,“ rääkis Reet Viira, lisades, et
Eilart sidus oskuslikult looduskaitse ja kultuuri kodumaa tundmisega. „Eesti Looduskaitse Selts koos muinsuskaitse liikumisega mõjus kaheksakümnendatel Eestis rahvuslikke protsesse käivitavalt.“
Jaan Kaplinski on Jaan Eilarti kohta kirjutanud: „Eestis on vähe inimesi, kes raskel ja keerulisel nõukogude ajal suutis nii palju teha meie rahvuskultuuri hoidmiseks, inimeste teadlikkuse tõstmiseks oma maast, ajaloost ja kultuurist. Jaan Eilart kuulub kahtlemata eesti suurmeeste ritta koos selliste inimestega nagu Jakob Hurt, Villem Reiman ja Jaan Tõnisson.“
Tänavu tähistab ELKS oma 55. sünnipäeva, mille üheks avaürituseks on kunstinäitus „Jaan Eilarti hoitud maailm“ Kuressaare Raegaleriis, millele järgnevad aasta jooksul näitused ja üritused Eesti eri paigus. Näitus baseerub ELKS-i kunstikogul, mille aluseks on Jaan Eilarti poolt seltsile pärandatud teosed.
ELKS-i kunstikogusse kuulub suurusjärgus 250 teost, sealhulgas ligi 200 graafilist lehte ja arvukalt eksliibriseid, mille autoriteks on Kaljo Põllu, Ilmar Torn, Vive Tolli, Herald Eelma jpt. ELKS-i maalikogust võib leida Aleksander Suumani, Juhan Muksi, Elmar Kitse, Hans Viidalepa ja paljude teiste eesti tuntud autorite teoseid.
Näituse korraldajad tänavad Eesti Looduskaitse Seltsi Tallinna osakonda ja ELKS-i juhatuse liiget Toomas Tiivelit märkimisväärse panuse eest kunstikogu korrastamisel ja süstematiseerimisel ning Saaremaa Vallavalitsust abi eest näituse ettevalmistamisel. Eriline tänu tehnilise abi eest kuulub Anti Roostale.
Näitus jääb avatuks kuni 13. veebruarini 2021.
Euroopa Kaitsealade Liit omistas Matsalu ja Soomaa rahvusparkidele kvaliteedimärgi, millega tunnustatakse piirkondade loodusturismi säästlikku arendamist.
Soomaa rahvuspargi piirkond sai tunnustuse esimest korda, Matsalu rahvuspargi säästva turismi sertifikaati uuendati teist korda.
Kvaliteedimärk näitab, et rahvusparkide piirkondades arendavad matkakorraldajad, majutus- ja toitlustusettevõtjad ning arendus- ja looduskaitseorganisatsioonid kohalikku turismi loodust hoidvate põhimõtete järgi. „Tunnustus on rahvusparkide kogukondadele suur au. See näitab, et kaitsealadel ja nende lähipiirkonnas pingutavad kõik koos kvaliteetse ja jätkusuutliku loodusturismi nimel,“ sõnas Keskkonnaameti looduskaitse korraldamise osakonna projektijuht Nele Sõber.
Nüüdseks on rahvusvahelise säästva turismi tunnustuse pälvinud kolm Eesti rahvuspargi piirkonda – Matsalu, Soomaa ja Lahemaa.
Tunnustus võrdub kohustusega
Loodusturism ja elurikkus on omavahel tihedalt seotud, kuna turismiettevõtluse edukus sõltub otseselt ökosüsteemide heast seisundist. „Euroopa Kaitsealade Liidu tunnustus on ka kohustus nii turismiettevõtjatele, kogukondadele kui ka looduskaitseasutustele, et hoida tänaseid loodusväärtusi vähemalt sama heal tasemel nagu praegu ja isegi aidata aktiivselt kaasa nende parendamisele,“ lausus Soomaa loodusgiid Aivar Ruukel. Nii Soomaa, Matsalu kui ka teiste piirkondade loodusväärtustega saab lähemalt tutvuda talvistel märgalade päeva matkadel, mis toimuvad 2021. aasta jaanuarikuu viimasel ja veebruari esimesel nädalal üle Eesti.
Säästva turismi sertifikaadi kõige olulisemad kriteeriumid on loodus- ja kultuuripärandi väärtuste hoidmine, huvirühmade kaasamine, sotsiaalmajanduslike mõjude hindamine ja säästva turismi strateegia koostamine ning elluviimine. Turismistrateegia aitab tehtud ja plaanitud tegevusi süsteemselt arendada nii, et see on kooskõlas nii kaitseala kaitsekorraldus- kui ka külastuskorralduskavaga.
Euroopa Kaitsealade Liit on välja töötanud säästva turismi printsiibid, mille eesmärk on kvaliteetse ja jätkusuutliku turismi edendamine kaitsealadel ning nende lähipiirkondades. Liidult kvaliteedimärgi pälvinud sihtkohad moodustavad üleeuroopalise kogukonna, mis aitab hoida turismi head kvaliteeti ning loob ühise võrgustiku vastutustundlike sihtkohtade, nende külastajate ja oma kaitsealast hoolivate elanike vahel.
Eestis asub Baltimaadest enim tunnustatud kaitsealasid
Tunnustused võtab vastu Keskkonnaamet, kes on kaitsealade valitseja Eestis. Keskkonnaamet tänab Matsalu ja Soomaa rahvusparkide kohalikke kogukondi, turismiettevõtjaid ja arendusorganisatsioone MTÜ Terra Maritima, MTÜ Rohelise Jõemaa Koostöökogu ja MTÜ Tipu Looduskool.
- Praeguseks on säästva turismi sertifikaadi saanud 120 kaitseala sihtkohta 15 riigist. Baltimaade seas on tunnustuse saanud kolm sihtkohta Eestis, üks Lätis ja üks Leedus.
- Euroopa Kaitsealade Liidul on üle 400 liikme rohkem kui 40 Euroopa riigist, nende seas kaitsealade administratsioonid, looduskaitse organisatsioonid ja mittetulundusühingud. Keskkonnaamet kuulub liitu alates 1991. aastast.
- Euroopa Kaitsealade Liidu eesmärk on olemasolevate kaitsealade edendamine ja uute kaitsealade loomisele kaasa aitamine. Liidu võrgustik teeb tööd inimeste teadlikkuse suurendamiseks ja mõjutab Euroopa Liidu poliitikat, et kindlustada loodusväärtuste säilimine.
Keskkonnaamet
Keskkonnaminister viis eelmisel nädalal valitsusse ettepaneku moodustada Tõhela-Ermistu looduskaitseala, mis plaanitakse luua Edela-Eestis ainulaadse märgalastiku kaitseks.
Kaitseala asub Pärnu maakonnas Pärnu linnas Tõstamaa alevikus ning Lääneranna vallas. See moodustatakse Tõhela-Ermistu hoiuala, Seliste ja Ermistu merikotka püsielupaikade, Tõhela-Ermistu kaljukotka püsielupaiga ning Seliste kassikaku püsielupaiga baasil.
„Ajal, mil inimesed tegelevad oluliste ühiskonnaelu küsimuste arutamisega, ei saa looduskeskkonna kaitset unustada. Tõhela-Ermistu kaitseala on elupaigaks rohkem kui 20 linnuliigile, kellest haruldasemad ja ohustatumad on kaljukotkas, merikotkas ja kassikakk. Keskkonnaministrina loodan, et valitsus kiidab mu ettepaneku heaks,“ ütles keskkonnaminister Rain Epler.
Tõhela-Ermistus kaitstava märgalakompleksi moodustavad kõrge looduskaitselise väärtusega Tõhela ja Ermistu järv, neid ümbritsevad eri arengustaadiumis sood, raba ja loodusliku ilmega metsad. Näiteks sellised kooslused nagu metsastunud luited, vanad loodusmetsad, soostuvad metsad ja mitmed soode elupaigatüübid on loodusdirektiivis kirjas kogu Euroopa Liidus kaitset vajavatena.
Lisaks olulisele linnuelupaikadele leidub kaitsealal ka mitmeid kaitsealuseid taimeliike, millest ohustatumad on nõtke näkirohi ja sookäpp. Lisaks elab alal veelendlasi, suurvidevlasi ja pargi-nahkhiiri. Tõhela järv on Eesti üks olulisemaid kiilide sigimisalasid ja Pärnumaa kiilide tähtsaim elupaik. Ala on valgelaup-rabakiili, hännak-rabakiili ja suur-rabakiili oluline elupaik.
Kaitseala pindala on ca 3234 ha, kaitstav ala suureneb 102 ha võrra. Piiranguvööndis on ca 127 ha ning sihtkaitsevööndis ca 3106 ha.
Võrreldes kehtiva kaitsekorraga on edaspidi piiranguvööndis hall-lepikutes lubatud lageraie kuni 1 ha ja turberaie 2 ha suuruse langina. Lubatakse jahipidamine, välja arvatud linnujaht. Lisanduvad piirangud ujuvvahendiga sõitmisele ja mootoriga ujuvvahendiga sõitmise kiirusele. Piirangud ehitamisele muutuvad konkreetsemaks ja kõik ehitustööd tuleb kokku leppida kaitseala valitsejaga.
Keskkonnaministeerium
Uuest aastast muutub keskkonnainfo edastamise number. Edaspidi saab keskkonnarikkumistest, reostustest ja abitutest loomadest teatada riigiinfo telefonile 1247.
Muudatus on seotud Häirekeskuse töö ümberkorraldamisega, mille käigus koondatakse kõik Häirekeskuse hallatavad abi- ja infotelefonid ühtse riigiinfo numbri 1247 alla. Ühtset numbrit on lihtne meeles hoida – see on 1 number, kuhu saab helistada 24/7. Numbrile 1247 helistamine on tasuta.
„Üleminek numbrile 1247 protseduuriliselt midagi ei muuda. Häirekeskuse operaator edastab teated kokkulepitud korra järgi vastava maakonna inspektoritele. Juhul, kui teade ei puuduta Keskkonnaametit (1. jaanuarist 2021 ühineb Keskkonnainspektsioon Keskkonnaametiga), siis suunatakse teade vastavale ametkonnale,“ selgitas Keskkonnainspektsiooni nõunik Himot Maran.
Riigiinfo telefoni number 1247 kantakse ajapikku ka looduses olevatele infotahvlitele. Praegu ongi käsil matkaradade ääres olevate infotahvlite uuendamine.
Kõigi vajalike muudatuste tegemine ja numbri tuttavaks saamine võtab aega. Sellepärast jääb esialgu paralleelselt kasutusele number 1313, millele laekuvad kõned suunatakse numbrile 1247.
Keskkonnaalaseid teateid saab edastada ka e-posti kaudu aadressile 1247@112.ee.
Häirekeskus avas ühtse riigiinfo telefoni 16. märtsil 2020 ja on tänaseks teenindanud üle 100 tuhande kõne. „Meil on hea meel, et see teenus on avalikkuse poolt nii hästi vastu võetud. Suur rõõm on ka sellest, et inimeste jaoks muutub riigi eri ametkondadega suhtlemine lihtsamaks, sest tulevikus ei pea enam teadma erinevaid lühinumbreid,“ rääkis Häirekeskuse peadirektor Kätlin Alvela. Lisaks keskkonnainfole on uuest aastast riigiinfo telefonilt 1247 võimalik saada ka maantee- ja päästeala infot.
Häirekeskuse peadirektori sõnul on abi- ja infoteenuse numbrite koondamine ühe lühinumbri alla esimene samm riigiinfo telefoni 1247 kujundamisel teenuseks, mis on esimene kontakt inimestele, kes vajavad riigilt infot. „2020. aasta on selgelt näidanud, et number 1247 on kujunenud hädaabinumbri 112 kõrval teiseks oluliseks teenuseks, mida inimesed riigilt vajavad ja ootavad. See aitab meil hoida hädaabinumbri liinid vabad neile, kelle elu, vara või tervis on ohus,“ sõnas Häirekeskuse peadirektor Kätlin Alvela.
Keskkonnainspektsioon
Keskkonnaminister Rain Epler viis valitsusse kinnitamiseks Alutaguse rahvuspargi kaitse-eeskirja.
Alutagusel kaitstakse ohustatud ja haruldasi soo-, metsa-, niidu-, järve-, jõe- ja rannikukooslusi, eesmärk on tagada 91 liigi kaitse. Rahvuspargiga liidetakse 38 hektarit seni kaitseta laane-, salu- ja soovikumetsi ning Arvila ja Mustassaare metsise püsielupaik.
„Kui valitsus kaitse-eeskirja heaks kiidab, saab Eesti Vabariigi 100. sünnipäevaks loodud Alutaguse rahvuspark päris valmis,“ nentis keskkonnaminister Rain Epler. „Praegu kehtib rahvuspargi eri osades erinev kaitsekord. Ühtse kaitse-eeskirja kokkupanemisel lähtusime sellest, et kehtivaid kaitsekordasid võimalikult vähe muuta ning maaomanikele ning teistele huvigruppidele võimalikult vähe lisapiiranguid kehtestada.“
Lisaks on ministeeriumis arutlusel ELF-i ettepanek laiendada Alutaguse rahvusparki veel 28 000 ha võrra. Ettepanekule korraldab Keskkonnaamet ekspertiisi koostamise. Ekspertiisis hinnatakse kaitse alla võtmise põhjendatust ja otstarbekust ja see peaks valmima järgmise poolaasta lõpuks. Samas teame juba praegu, et ettepanekus ei ole hinnatud kaitseala moodustamise sotsiaalmajanduslikke mõjusid ja ei ole esitatud ka uut infot võimaliku kaitseala väärtuste kohta. „Kui taolisel viisil on võimalik väga suurele osale Eestimaast piiranguid rakendada, siis tekib küsimus, kas meie seadused on ikka kõiki arvestavalt koostatud,“ sõnas keskkonnaminister.
Keskkonnaministeeriumi looduskaitseosakonna juhataja Taimo Aasma selgitas Alutaguse rahvuspargi kaitse-eeskirja kommenteerides, et nii suure ala ja erineval ajal kehtestatud kaitsekordade ühtlustamisel pidi kaitseala piire natuke korrigeerima. Tsoneeringu muudatused puudutavad valdavalt riigimaid, kokku läheb piiranguvööndist sihtkaitsevööndisse 988 ha, sellest eramaad on 18,7 ha. Eramaa tsoneerimine on seotud 2020. aasta kevadel leitud lendorava uue elupaigaga.
Praegu on Alutaguse rahvuspargi territoorium kaitse all Agusalu, Muraka, Puhatu ja Selisoo looduskaitsealana, Iisaku, Jõuga, Kurtna, Mäetaguse, Smolnitsa ja Struuga maastikukaitsealana ning Narva jõe ülemjooksu hoiualana.
Kõige pikemat aega, alates 1930. aastatest on Alutagusel kaitse all olnud Ratva raba ja Iisaku Kirikumäe parkmets. Muraka soostikus asuvast Ratva rabast on alguse saanud Eesti sookaitse ajalugu, kui 1938. aastal loodi 1109,1 ha suurune Ratva rabareservaat, mille algne eesmärk oli kaljukotkaste pesapaiga kaitse. Ülejäänud osa rahvuspargist on esimest korda kaitse alla võetud eri õigusaktidega ja eri ajal, enamasti nõukogude perioodil. Üksnes Struuga ala ja Narva jõe ülemjooks on kaitse alla võetud sel sajandil.
Rahvuspargi ala on rikas ja tähelepanuväärne ka II maailmasõja aegse militaarpärandi poolest, mida leidub eriti rikkalikult Narva ja Poruni jõe äärsetes metsades, kus kunagised kaitseliinid, kaevikud, punkrijäänused ja plahvatuslehtrid ning Puhatu soos kulgev raudteetamm on looduses siiani märgatavad.
Alutaguse rahvuspark moodustati 24. novembril 2018. Pärast ühtse kaitse-eeskirja kehtestamist on rahvuspargi pindala 45 019 ha.
Envir.ee
Hirvi ahvatlev söödaplats meelitab vaataja rõõmuks ilmade külmenedes loomi kaamera ette õhtustama.
Hirvekaamera asub Lääne-Saaremaal, mis on Eesti üks hirverikkamaid piirkondi.
Kaamera pannakse söödaplatsile igal hilissügisel ja nii juba alates 2014. aastast. „Sügiseks on loomadel jooksuaeg ammu lõppenud ja metsadelt- põldudelt kaob maitsev rohi, mistõttu hirved hakkavad nüüd põllumeeste meelehärmiks huvi tundma silo- ja heinapallide ning muidugi porgandite vastu, millest nad loobuda ei suuda. Loomupoolest on küll hirvede talvine toit puude ja põõsaste koor ning võrsed, aga ahvatlevast ja kergesti kättesaadavast söödast ei ütle ära ükski hirveke,“ ütleb zooloog ja loodusfotograaf Tiit Hunt.
Talve süvenedes koonduvad loomad suurematesse karjadesse, päeval konutavad kuskil metsas ja õhtuhämaruses suunduvad toiduotsingule. Söödaplatsile jõuavad hirved kaamoseajal ikka õhtul pimedas ja lahkuvad sealt varahommikul enne päikesetõusu. Päevasel ajal võib aga kaamera ees poseerimas näha hoopis rebast, metskitse või mõnd lindu.
Varasematel aastatel on hirvekaamera jäädvustanud mitmeid koomilisena tunduvaid seiku. Näiteks jalutas kord söödaplatsile “turbaniga” häbelik ja häiritud hirvepull, kelle sarvede ümber oli takerdunud paras pahmakas lehvivaid silopalli-kile tükke. Teine kord sai aga otse-eetris vaadata, kuidas üks hirv lõi teisel jalaga sarve peast.
Hirvede seiklustele saab kodust lahkumata kaasa elada Riigimetsa YouTube kanalil. Samal kanalil taaskäivitub peagi ka Keila jõe kalade rännakuid näitav kalakaamera.
Looduskaameraid haldab ja seal toimuvat vahendab Tiit Hunt, kelle pikemaid postitusi looduses toimuvast saab lugeda RMK loodusblogist.
RMK
Nädalajagu kultuurisündmusi on pühendatud teatrimees Voldemar Panso 100. sünniaastapäevale. Lähemalt: http://lavakas.ee/panso100/
Eesti Looduskaitse Seltsi asutaja- ja auliige Voldemar Panso oli aktiivne kaasalööja seltsi kokkutulekutel. Tema meeleolukad luulelugemised ja rahvapärane vestluslaad olid alati oodatud, seltsi väljasõitudelt kogutud tähelepanekuid kasutas Panso enda sõnul ka lavastajatöös.
Teatri- ja Muusikamuuseumis (Müürivahe 12, Tallinn) avatakse 26. novembril kell 14 fotonäitus „Loodusemees Panso“, mis kajastab ka Looduskaitse Seltsi üritusi. Näitus jääb avatuks 27. märtsini 2021.
Lähemalt: https://www.ajaloomuuseum.ee/naitused/ekspositsioonid/tulekul-loodusemees-panso
European Enviromental Agency avalikustas raporti Euroopa looduse seisundi kohta (State of Nature in EU, 2020). Raport ilmub iga kuue aasta tagant ning on seni ilmunutest põhjalikuim ülevaade looduskeskkonna kohta.
Raport keskendub loodusdirektiividega hinnatavatele näitajatele: linnud, kaitstavad elupaigad ja kaitsealused liigid. Raporti üldine hinnang on, et senised meetmed looduse kaitsmisel ei ole tõhusad ning kõik trendid on pigem negatiivsed. Samal viisil jätkates on looduslik mitmekesisus hävimisohus.
Raportis antakse ülevaade erinevate loodusdirektiivi eesmärkide täitmisest. Hinnang antakse lindude, kaitstavate elupaikade ja kaitsealuste liikide osas. Ühtegi eesmärki paraku saavutatud pole, kõige olulisem lünk puudutab lindusid. Eesmärgiks on seatud näiteks, et 78% lindude arvukus vastaks hinnangule „hea“, kuid saavutatud on vaid 58% sellest. Välja on toodud, et 54% põllulindude puhul on arvukus vähenemas. Väikese positiivse kõrvalepõikena – heas seisundis liikide arv on 4% kõrgem kui eelmise hindamise ajal.
Peamised survetegurid, mis probleeme põhjustavad, on linnastumine, intensiivne põllumajandus ja metsamajandamine. Lisanduvad veel õhu, vee ja pinnase saastatus ning liigne ja ebaseaduslik jahipidamine ning kalapüük. Raportis kajastatakse ka iga eesmärgi osas riigipõhist infot, mis võimaldab jälgida ka Eesti kohta käivaid trende ja näitajaid.
Raportit saad pikemalt lugeda siit: https://www.eea.europa.eu/highlights/latest-evaluation-shows-europes-nature/
Eesti looduskaitse 110. aastapäevale pühendatud ülevaate eesmärgiks on muuhulgas looduskaitses seatud sihtide analüüs ning elurikkuse säilimiseks kavandatud tulevikusuundumiste kirjeldamine.
Hetkeseisuga on kaitse all Eesti maismaast ja siseveekogudest 20,5% ning territoriaalmerest ja mere majandusvööndist 18,7%.
Keskkonnaagentuuri direktori Taimar Ala sõnul on tegemist kõige põhjalikuma ülevaatega Eesti looduskaitse hetkeseisust. Ala sõnul on looduskaitse täna olulisem kui kunagi varem, sest ökosüsteemide tervis on seotud otseselt inimeste heaoluga.
„Loodus on tervik ja kui looma- ja taimeliikidel läheb kehvasti ning nende elupaigad kaovad, siis kaotame ka meie – elurikkusest sõltub inimese heaolu ja tervis,“ sõnas Ala lisades, et inimeste keskkonnateadlikkus on aastatega suurenenud ning järjest enam tuntakse ja jagatakse kogukondlikku muret ja rõõmu looduse tervisenäitajate osas.
Keskkonnaagentuuri eluslooduse juhtivspetsialisti ja väljaande ühe koostaja Reigo Roasto sõnul on Eesti loodus võrreldes Euroopa Liidu liikmesriikidega heas seisus. „Vaatamata sellele peame olema valvsad ja järjepidevalt monitoorima elurikkuse seisundit nii Eestis kui ka mujal maailmas. Üha olulisemaks muutub looduse hüvede ehk ökosüsteemiteenustega arvestamine nii otsustusprotsessides ning elurikkusega ja loodusega arvestamine kõikides muudes eluvaldkondades. Keskkonnateadlikkus ja keskkonnaseisund ei ole pelgalt keskkonna teemad. Tegemist on laiema tegevuste ja väärtuste ahelaga,“ sõnas Roasto.
Looduskaitse 2020 ülevaates kajastatakse peatükkide kaupa liikide ja elupaikade seisundit ning nende kaitse korraldamise olukorda.
Olulisemaid tähelepanekud ülevaatest on:
- 2020. aastal on Eesti maismaast kaitse all 19,4% (koos suurjärvedega koguni 20,5%).
- EL-i loodusdirektiivi liikide ja elupaikade seisund on meil märgatavalt parem kui Euroopa Liidus keskmiselt. Siiski on direktiivi elupaikadest ja liikidest Eestis soodsas seisundis vaid natuke üle poole – 56%.
- Värske Eesti liikide ohustatuse hindamise järgi on meil 928 ohustatud liiki.
- Seni looduskaitset mitte vajavate nn tavaliste põllu- ja metsalindude arvukus on nii Euroopas kui Eestis langustrendis.
- Viimasel kümnendil oleme palju panustanud loodus- ja keskkonnahariduse võimaldamisse üha suuremale hulgale elanikkonnast.
- Eestis on läbi viidud mitmeid poollooduslike koosluste, soode ja siseveekogude taastamise projekte.
- Loomisel on metoodika ökosüsteemide ja nende seisundi baastasemete (väärtused kokkulepitul ajahetkel) üle-eestiliseks hindamiseks ja kaardistamiseks. Ökosüsteemiteenuste hindamise ja kaardistamise tulemused on väärtuslik abivahend looduse hüvede kestliku kasutamise planeerimisel paljudes valdkondades (nt planeeringute koostamine, keskkonnamõju hindamine, keskkonnakasutuslubade andmine jt).
Põhjalikku ülevaadet Eesti looduskaitse olukorrast (2016-2020.a) saab lugeda Keskkonnaagentuuri uuest looduskaitse ülevaatest, mis on kõigile veebist leitav: https://www.keskkonnaagentuur.ee/sites/default/files/elk_2020_est.pdf
Lisaks on väljaandest ka kokkuvõttev kaardilugu – https://arcg.is/1yLnmL
Keskkonnaagentuur.ee