26. jaanuaril kell 17.00, Jakobi 2-224, Tartus toimub arutlusõhtu:
„Eesti esimene ja täievoliline. Meenutusi ja mõtteid TÜ audoktor Oskar Kallasest“
Maailmas kõlavad üleskutsed tuua tagasi kuldaeg, teha end esimeseks – suureks ja tähtsaks. Nende taustal on sobiv meenutada Eesti esimest paljudel elualadel. Mainigem Eesti Rahva Muuseumi, eestikeelset kooliharidust, ajakirjandust, süvasuhteid Eesti-Soome vahel, Eesti esitlemist ja tutvustamist välismaal jne.
Oskar ja Aino esimene kodu valmis 120 aastat tagasi Tartus. Oskarist sai esimene Eesti täievoliline saadik, keda ametlikult tunnustati. Seda ja Eesti kohta sajanditaguses maailmas meenutab Tartu Ülikooli uusima aja professor Eero Medijainen. Järgneb mõttevahetus, mis keskendub Kallaste tollasele ja tänasele tähendusele ning kohale Eesti aja- ja kultuuriloos ning Tartu arengus.
Osalemine kohapeal on kõigile vaba.
Eesti Looduskaitse Selts
TÜ Ajaloo ja arheoloogia instituut
Eesti Looduskaitse Seltsi aastakonverents toimub 14. novembril 2025 Räpina Aianduskoolis.
Kavas on ekskursioonid ja ettekanded. Vaata päevakava SIIT.
Üritusel osalemiseks tuleb registreeruda hiljemalt 07.11.2024. Registreerimine ja lisainfo: tiiu@elks.ee
Käesoleval aastal tähistame Eesti looduse päeva juba kaheksandat korda. Esmakordselt tähistasime seda päeva Eesti Vabariigi juubelinädala raames 2018. aastal Järvamaal Vargamäel. Eesti looduse päeva eesmärk on meie loodusseltside ja -ühingute, loodusmuuseumide ning -organisatsioonide abil aidata kõigil Eesti loodust paremini tundma õppida, väärtustada ja hoida. Päeva tunnuslause on „Tunne ja hoia kodumaa loodust ja kultuuri“.
Tänavusel looduse päeval räägime veeloodusest, voolavatest vetest, jõgedest, aga ka soodest, rabadest, soometsadest. Looduse päeva teemaks ongi seekord vee-Eesti, päev on pühendatud meie veealade väärtustamisele ning hoiule laiemalt.
Eesti looduse päeva tähistamise kuupäev on seotud meie esimese looduskaitseala, Vaika linnukaitseala sünnikuupäevaga 14. augustil 1910. Just siis sõlmiti Riia Loodusuurijate Seltsi ja Kihelkonna kirikumõisa vahel rendileping, mille järgi läksid Vaika linnusaared viie tsaariaegse kuldrubla eest Riia Loodusuurijate Seltsi valdusesse. Et kõik huvilised saaksid Eesti looduse päevast osa võtta, on otsustatud seda päeva tähistada 14. augustile lähimal nädalavahetusel.
Kutsume kõiki huvilisi tähistama Eesti looduse päeva 16. augustil 2025 algusega kell 12.00 Tipu Looduskoolis Soomaal.
Kavas on ettekanded teemal “Märgalad ja kliimamuutused” ning loodusretked. Vaata ka ürituse PÄEVAKAVA.
ELKSi Kitzbergi osakond kutsub huvilisi loodusreisile Hollandisse! Reis toimub 21.-27. augustil 2025. Alles on veel viimased 10 vaba kohta. Täpsem info: Hollandi reisi kirjeldus.
Reisikorraldaja on Tiit-Reisid OÜ.
Et ennast reisile kirja panna, helista Tiit-Reiside Hiiumaa kontorisse tel 463 2077 või kirjuta e-kiri hiiumaa@tiitreisid.ee.
Ütle oma ees- ja perekonnanimi ja et soovid sõita augustis Hollandisse. Seejärel antakse Sulle
edasised juhised.
ELKSi kokkutulek-konverents „Loodushoid, julgeolek ja majandus“ toimub sel aastal 26.-27. juulil Võrumaal Rõuge vallas Kurgjärvel. Kokkutuleku lõpetamine on Rõuge vaatetorni Pesapuu juures.
Vaata ürituse PÄEVAKAVA.
Üritusel osalemiseks ei pea olema ELKSi liige – oodatud on kõik huvilised!
Lisainfo ja registreerimine: Anne Nurgamaa, tel 56643602, annenurgamaa@gmail.com
Eesti Looduskaitse Selts jätab hüvasti Arnold Rüütli, oma kauaaegse auesimehega. Meie ühine teekond on olnud pikk. Seltsi loomisel (1966) kuulus Arnold Rüütel asutajaliikmete sekka ning valiti ka esimese juhatuse koosseisu. Otseselt majandusmehi oli esimeses juhatuses kaks, neist Arnold Rüütli juhitav Tartu näidissovhoos oli selleks ajaks juba alustanud maastiku sihipärase kujundamisega. Sama tegevus – maastikuhooldus – saigi Seltsi järgmise kümnendi üheks peamiseks tegevussuunaks. Tartu näidissovhoosist aga sai otse asutamiskoosolekul Seltsi esimene juriidiline liige, edaspidi lisandus neid sadu.
Seltsi juhatuse liikme ja hiljem ka esimehe kohuseid täitis Arnold Rüütel paarikümne aasta vältel. Esimesed kümme aastat juhtis ta ühtlasi Seltsi Tartu osakonda. Seltsi vanemad liikmed mäletavad tema juhtimisel korraldatud suvist kokkutulekut Ilmatsalus (1973), konverentsi Järvseljal (1975), tasakaalustatud ülesastumisi pea kõikidel suurematel Seltsi foorumitel. Neil aastail, veel okupatsiooni all elades oli Arnold Rüütli suurimaks teeneks Seltsis (Juhan Telgmaa sõnutsi) Jaan Eilarti seljataguse katmine, mis võimaldas aseesimehel vabamalt tegutseda. Meeste ühistöö kandis vilja.
Juba Ülemnõukogu esimehe ametis olles aitas Arnold Rüütel jõustada Seltsi püüdlusi rahvussümbolite nimetamisel ja meie oma rahatähtede kujundamisel. Tema esinemised, näiteks J. V. Jannseni monumendi avamisel Vändras 1992. aastal, olid tulevikku suunatud, samas vabad päevapoliitilistest nääklustest. Seltsi 40. aastapäeva konverentsil Tehnikaülikooli aulas rõhutas ta looduskeskkonna kaitse puhul eriti kultuurilist aspekti, nentides: „Looduskaitseliikumine oli üks osa võitlusest meie kultuurilise kestvuse vahel. Kultuur toimis nagu filter, mis laskis läbirahvuse kestmiseks kasuliku ning vahendas ülejäänud maailmale meie eripära“. Arnold Rüütli panus sellise filtri toimimisel kriitilisel perioodil oli ajas üha kaalukam.
Presidendi ametis olid omad tegemised, siiski osales ta näiteks Seltsi suvisel kokkutulekul Kihelkonnas 2006. aastal. Hiljem võis auesimeest sageli näha-kuulda Seltsi suvistel kokkutulekutel. Juhatuse või siis täiskogu istungitele jõudis ta ka pärast 90. verstaposti. Seltsi ja laiemalt Eesti loodushoiu käekäik läks Arnold Rüütlile korda, vägagi.
Puude istutamine on viis näidata oma usku tulevikku. Seltsi suviste kokkutulekute lõpetamisel on noore puu muldapanek kujunenud traditsiooniks. Paljudel kordadel on selle toimingu juures, harvem vahetu teostaja kui kaudse toestajana seisnud ka Arnold Rüütel. Ehk on tema juuresolekul Kadrioru lossiaeda Rootsi ja Taani kuningapaaride poolt tammede istutamisel ka mingi ühendus Seltsiga? Või siis tema pöördumisel Eesti rahva poole 2003. aastal, enne hääletamist Euroopa Liitu astumise üle, kui Arnold Rüütel tervitas laulupeoliste algatatud metsaistutustalguid, öeldes: „Puid istutame ju mõeldes oma lastele ja lastelastele. Soovin, et tahe uutele puudele kasvamiseks elu anda nii otseses kui kaudses mõttes iseloomustaks meie tegemisi ka edaspidi. Usun sellesse tahtesse – sest Eesti on ju paremaks muutumise maa“.
Paljutki Arnold Rüütli tehtut (ja ka ärahoitut) mõistame ehk edaspidi, tulevikus. See tuleb kindlasti parem – nagu Sa ütlesid.
Lisame ka meenutuseks kaks faili:
Eesti Looduskaitse Selts
Eesti Looduskaitse Seltsi aastakonverents toimub 29. novembril 2024 Tartu Ülikooli Oecologicumis.
Konverentsipäev algab ringkäiguga Oecologicumis. Sellele järgneb lõunapaus, pärast mida on kavas viis põnevat ettekannet. Vaata ka PÄEVAKAVA.
Konverentsil osalemiseks tuleb registreeruda hiljemalt 22.11.2024. Registreerimine ja lisainfo: tiiu@elks.ee
Käesoleval aastal tähistame Eesti looduse päeva juba seitsmendat korda. Esmakordselt tähistasime seda päeva Eesti Vabariigi juubelinädala raames 2018. aastal Järvamaal Vargamäel. Eesti looduse päeva eesmärk on meie loodusseltside, -ühingute, -muuseumide ning -organisatsioonide abil aidata kõigil Eesti loodust paremini tundma õppida, väärtustada ja hoida. Päeva tunnuslause on „Tunne ja hoia kodumaa loodust ja kultuuri“.
Tänavune Eesti looduse päev avatakse pidulikult 17. augustil kell 12 Eesti Looduskaitse Seltsi, Harku valla, Keskkonnaameti ja Kliimaministeeriumi korraldamisel Vääna mõisas Harjumaal. Sündmuse päevakava on siin: PÄEVAKAVA.
2023. aasta novembris loodi vabariigi valitsuse määrusega loodushoiuühenduste ning Harku valla eestvõttel meie pealinna vahetusse lähedusse enam kui 2000 hektari suurune Sõrve looduskaitseala. Tallinna lähinaabrusesse jäävad lisaks Sõrve kaitsealale veel näiteks ka Suurupi ja Muraste looduskaitseala ning Rannamõisa ja Vääna maastikukaitseala. Tänavune Eesti looduse päev ongi pühendatud linnalähilooduse väärtustamisele ning kaitsele laiemalt.
Nii arutleme ka Vääna mõisapargis, kuidas edukalt korraldada oma koduümbruse looduse hoidu ja tutvustamist.
Eesti looduse päeva tähistamise kuupäeva valik on seotud meie esimese looduskaitseala, Vaika linnukaitseala sünnikuupäevaga 14. augustil 1910. Just siis sõlmiti Riia Loodusuurijate Seltsi ja Kihelkonna kirikumõisa vahel rendileping, mille kohaselt läksid Vaika linnusaared viie tsaariaegse kuldrubla eest Riia Loodusuurijate Seltsi valdusesse. Et kõik huvilised saaksid võtta osa Eesti looduse päeva sündmusest, on otsustatud tähistada seda päeva 14. augustile lähimal nädalavahetusel. Looduse päev on tasahilju muutumas Eesti looduse nädalaks; nii toimuvad mitmed põnevad sündmused ka Eesti looduse päevale järgneval nädalal.
29. juunil 2024 pidas Eesti Looduskaitse Seltsi esimees prof. Kalev Sepp Eesti elujõu II kongressil ettekande keskkonnast ja kestlikust arengust. Ettekande slaididega saab tutvuda siin: “Keskkond ja kestlik areng”.
Üritus on järelvaadatav: https://tartu.postimees.ee/8047312/jarelvaadatav-teine-eesti-elujou-kongress-keskendub-rahvuse-pusimajaamisele. Prof. Sepa ettekanne algab 1:26:16.
27.-28. juulil 2024 toimus -Olustveres Eesti Looduskaitse Seltsi festival-konverents „Kodukohalähedased looduse õpperajad“ ja seltsi kokkutulek.
Laupäevasel konverentsil rääkisid Kalev Sepp, Marika Šadeiko, Hanno Zingel, Arvo Iital, Helmut Hallemaa, Anri Kivil ja Raul Savimaa seltsi tegevusest, Olustverest, keskkonnast, kodulähedasest loodusest, õpperadadest ning nende olulisusest viimasel poolsajal aastal ja tänapäeval. Konverentsiga samal ajal oli õuesõppeprogramm lastele. Pealelõunal oli retkejuhtide Sandra Urvak, Leho Lahtvee, Andres Tõnisson, Heli Grosberg ja Tiit Jürisson, saatel praktiline tutvumine piirkonna looduse ja kultuuripärandiga. Õhtul andis suurepärase kontserdi ansambel Folkista.
Pühapäeval liikusime Pilistvere, Tääksi ja Parika kaudu Kolga-Jaani, kus oli tamme istutamine ja kokkutuleku lõpetamine. Teel tegi Kalev Rajangu ülevaate Pilistvere kirikust ja kommunistliku genotsiidi ohvrite memoriaalist Pilistveres, Kalev Sepp ja Arvo Veskimets kirjeldasid Tääksi karjääri näitel liiva- ja kruusa kasutamist ning Ain Kull rääkis Parika turbamaardla põhjal turbatööstusest ja alade taastamisest Eestis. Kolga-Jaanis andsid õpetaja Peeter Parts ja Hovard Nurme ülevaate Kolga-Jaani kirikust, kogukonna ajaloost ning Villem Reimanist jt piirkonna suurkujudest. Ulvi Tatar tutvustas kogukonna tegevust Niilusoo kaitsel ning Leo Filippov Mõntu metsa kaitsel Saaremaal.
Aitäh Jaanika Madison, Anne Nurgamaa ja ELKS Suure-Jaani osakond korraldamise eest, Marika Šadeiko ja Olustvere Teenindus- ja Maamajanduskool, Silvi Rohesalu, Viljandi vald ja Kolga-Jaani rahvamaja, Kalev Rajangu, õp Peeter Parts ja Hovard Nurme sooja vastuvõtu ja tutvustuse eest! Samuti aitäh Koksvere Veski maitsvate mahetoodete – täistera kaerahelveste ja speltanisumanna eest!
Konverentsil esinejate lahkel loal on nende esitlused nüüd ka seltsi kodulehelt kättesaadavad:
- Marika Šadeiko, Olustvere piirkonna tutvustus
- Kalev Sepp, Eesti Looduskaitse Seltsi tegemistest 2023-2024. aastal
- Arvo Iital, Looduse õpperadade rajamise ajaloost Looduskaitse Seltsis
- Helmut Hallemaa, Looduse õpperajad Viljandimaal ja Valgamaal
- Anri Kivil, Kodulähedane loodus ning õpperajad õpilastele ja õpilastega
- Raul Savimaa, Kogukond kodulähedast loodust avastamas: ühine mälu ja salarajad
Konverentsi „Kodukohalähedased looduse õpperajad“ läbiviimist toetas Keskkonnainvesteeringute Keskus.
27.-28. juulil 2024 toimub Olustveres ELKSi kokkutulek ja festival-konverents „Kodukohalähedased looduse õpperajad“.
Saabumine ja registreerimine 27. juulil kell 9.30−10.15 ja kokkutuleku avamine kell 10.30. Festival-konverents toimub laupäeval, 27. juulil kell 10.30–13.00 Olustveres, konverentsi ajal lasteprogrammid. Laupäeva õhtupoolikul on kavas loodus- ja kultuuriloolised bussiretked Olustvere ümbruskonda ning õhtul kultuuriprogramm.
Pühapäeval, 28. juulil kell 9 sõidetakse ühisele bussi- ja autoretkele, mis viib Olustverest Pilistvere, Tääksi ja Parika kaudu Kolga-Jaani, kus kell 14 on kokkutuleku lõpetamine. Teel külastame Pilistvere memoriaali ja kirikut, saame infot Tääksi liiva- ja kruusakarjääri, Parika turbamaardla ja Niilusoo kohta ning tutvume Kolga-Jaani kiriku, mälestusmärkide ja rahvamajaga.
Vaata ürituse PÄEVAKAVA. Tule veeda meiega kaks vahvat päeva!
Registreerumine kuni 14. juulini: Anne Nurgamaa 56643602, annenurgamaa@gmail.com.
16.02.2024 toimus TÜ Biomedicumis ELKS-i Tartu osakonna liikmete selle aasta esimene teaduskohtumine.
Loe prof Hans Orru ettekannet “Loodusalade kasu meie tervisele ja heaolule”.
Loe Carolina Sireli ettekannet “Sanatooriumi tervendav park”.
Vaata teaduskohtumise videosalvestisi ELKS-i Youtube’i kanalilt: https://www.youtube.com/playlist?list=PLHmV6MaFckO2aiAvyF2EAGCdAOK6wJJ3m.
16. veebruaril 2024 algusega kell 16 toimub TÜ Biomedicumi auditooriumis 0092 ELKS-i Tartu osakonna liikmete käesoleva aasta esimene teaduskohtumine. Tartu Ülikooli Kestliku Arengu Keskuse juhataja prof Hans Orru peab ettekande teemal „Loodusalade kasu meie tervisele”. Järgneb arutelu.
Osalemine on kõigile soovijatele vaba.
Neljapäeval, 25. jaanuaril kell 16 avatakse TÜ raamatukogus Kaljo Põllu loomingu näitus „Igavene tagasitulek“. See on ülikooli seitsme galerii algatusena sündinud näituste ja ürituste sarja „Kord ja kaos“ esimene suurem ühisnäitus, millega tähistatakse Põllu peagi saabuvat 90. sünniaastapäeva. Näitus on avatud 31. märtsini. Näitusel eksponeeritakse teoseid ka Eesti Looduskaitse Seltsi kunstikogust.
Lisaks näitusele toimub 1. veebruaril raamatukogu konverentsikeskuse saalis sarja „Kord ja kaos“ raames sümpoosion „Igavene tagasitulek: Kust me tuleme. Kes me oleme. Kuhu läheme“, kus nii Kaljo Põllu loomingust inspireerituna kui ka erinevatel kultuuri ja teadust ühendavatel teemadel räägivad mitmed teadlased ja kultuuritegelased.
Loe lähemalt: https://utlib.ut.ee/raamatukogus-avatakse-kaljo-pollu-loomingu-naitus-igavene-tagasitulek.
Eesti Looduskaitse Selts peab 24.11.2023 Tallinna Tehnikaülikoolis oma aastakonverentsi. Konverentsi teemaks on rohepööre ja Tallinna deklaratsioon. Vaata kava siit.
Konverentsil osalemiseks tuleb registreeruda, kirjutades tiiu@elks.ee. Osalejate registreerimine lõppeb 20.11.2023 kl 9.00.
1. novembril 2023 algusega kl 18 toimub Elava Elva keskuses (Pargi 2, Elva) tasuta loodusõhtu aasta loomast lendoravast. Loomakest tutvustab zooloog Uudo Timm. Loodusõhtut saab ka järelvaadata: https://www.youtube.com/watch?v=xYFrz5SApZE.
Üritust korraldab Elva Vallavalitsus koostöös Eesti Looduskaitse Seltsiga.
Lisainfot annab keskkonnaspetsialist Margit Berg-Jürgens: margit.berg-jurgens@elva.ee, tel 5305 2500.
25.10.2023 täitub 155 aastat Oskar Kallase sünnist. Sünniaastapäeval korraldavad üritusi Eesti Looduskaitse Seltsi Tartu osakond, Eesti Rahva Muuseum, Eesti Rahva Muuseumi Sõprade Selts ja Soome Instituut. Mitmeti osalevad Eesti Kirjandusmuuseumi töötajad.
25.10.2023
Eesti Looduskaitse Seltsi Tartu osakonna liikmed külastavad kolmapäeval, 25. oktoobril algusega kell 14 Eesti Kirjandusmuuseumi (KIRMUS) Tartus ning tutvuvad nii muuseumi arhiivraamatukoguga, mis on asutatud 1909. aastal, kui ka muuseumi teiste arhiividega, sealhulgas Rahvaluule arhiiviga, milles hoitakse ka Oskar Kallase juhendamisel Eesti Üliõpilaste Seltsi poolt kogutud rahvalaule ja noote, ning Eesti Kultuuriloolise Arhiiviga, mis asutati 1929. aastal. Külaskäiguga muuseumi tähistatakse Eesti rahvuse, rahvuskultuuri ja riigi arendamisse suure panuse andnud dr. phil. Oskar Kallase – Tartu Ülikooli audoktor aastast 1929 – 155. sünniaastapäeva. Kogunemine KIRMUSe fuajees Vanemise tn 42. Osavõtt on tasuta ja kõigile vaba.
25.10.2023
Eesti Rahva Muuseumi raamatukogus Tartus avatakse näitus “Oskar Kallas 155”. Rohkem teavet: https://www.erm.ee/et/calendar?type=event
29.10.2023
Pühapäeval, 29. oktoobril kell 14 näidatakse Eesti Rahva Muuseumi Jakob Hurda saalis Soome-Eesti ühisfilmi “Põletav armastus” (“Palava rakkaus” Yle TV1/ETV, 1997, 150 min). See on Oskar ja Aino Kallase lugu (1900–1946). Eesti ja Soome tihedate kultuurisidemete kõrval kajastatakse filmis eestlaste kasvamist kultuurrahvaks, iseseisvuse saavutamist ja selle kaotamist. Filmi eel on kolm sissejuhatavat sõnavõttu: esinevad Marleen Metslaid, Sirje Olesk ja Hannele Valkeeniemi.
Rohkem teavet: https://www.erm.ee/et/events/filmiseanss-%E2%80%9Ep%C3%B5letav-armastus%E2%80%9C?t=14:00&m=29.%20Oktoober
12. augustil 2023 tähistame Ähijärvel Karula rahvuspargis Eesti looduse päeva. Vaata kava siit: Eesti looduse päev 2023.
Üritust korraldavad Eesti Looduskaitse Selts, Kliimaministeerium, Keskkonnaamet, RMK ja Antsla vallavalitsus. Üritus on tasuta ja kõik huvilised on oodatud osalema.
29.-30. juulil 2023 toimub Noarootsis ELKS-i kokkutulek-konverents. Vaata kava siit: kokkutuleku kava 2023.
Eesti Looduskaitse Selts võttis 17. juunil 2023 Jaan Eilarti 90. sünniaastapäevale pühendatud konverentsil Paides vastu pöördumise Tartu linnapea, Tartu Linnavolikogu esimehe ja Tartu Ülikooli rektori poole eesmärgiga kaitsta Tartu Ravila tänava kaskede alleed. Pöördumisele on alla kirjutanud Eesti Looduskaitse Seltsi esimees, Keskkonnakaitse ja maastikukorralduse professor Kalev Sepp.
Pöördumises rõhutatakse, et Tartus Ravila tänava ääres asuvat Tartu Ülikooli teaduslinnakut raamib ravila tänava poolt väärikas mastaapne kaseallee. Kahjuks on selgunud, et seoses Ravila tänava ja Viljandi maantee nurgale Tartu Ülikoolile kuuluvale maa-alale ehitatava COOP kauplusega on osalise hävitamise ohus suur osa selle Ravila tänava äärse kaseallee väärikatest varju pakkuvatest kaskedest.
Eesti suure loodusemehe, looduskaitsja ning looduse ja kultuuri suhete mõtestaja Jaan Eilarti 90. sünniaastapäeva tähistamisele kogunenud kõige erinevamate eluvaldkondade esindajad peavad seda kavatsust Tartu linnaruumi loome ja linnaplaneerimise suureks eksimuseks ja hoolimatuseks olemasoleva linnalooduse hoidmise ja kaitsmise suhtes. Pöördumises palutakse koheselt astuda samme kaseallee terviklikuks säilitamiseks.
Pöördumises peetakse oluliseks, et kaasaja kliima-, majandus- ja eetikakriisi oludes ilmutataks hoolivust linnalooduse suhtes.
Pöördumise täisteksti originaalkujul: Tartu allee 2023_06
Laupäeval, 17. juunil 2023 algusega kell 11 toimub Paides Ajakeskuses Wittenstein Jaan Eilarti 90. sünniaastapäeva tähistamise konverents.
Vaata konverentsi kava.
Pärast konverentsi on soovijail võimalus teha giidiga tasuta ringkäik tegevuskeskuses (giid Ründo Mülts) või Vallitornis (giid Merle Sokk); samal ajal toimub soovijatele jalutuskäik Paide linnas (giid Tiiu Saarist) – üks kultuurikilomeeter.
Konverents ja ringkäigud on tasuta.
Bussid saab jätta kiriku taha parklasse, kuid muuseumi juures (kui ruumi on) saab rahvas maha tulla ja bussijuht viib sõiduki u 200 m kaugusele kiriku taha. Kindlasti mahuvad muuseumi juurde või veidi Tallinna poole Laia tn algusesse parkima sõiduautod. Korraldajad on olemas ja suunavad juba kella 10-st alates.
Pärast konverentsi käib delegatsioon eesotsas Andres Eilartiga Jaani sünnikodus – aga minna saavad kõik, kel soovi.
Palun teatada konverentsil osalemisest ja toitlustuse soovist hiljemalt 9. juuniks Tiiu Saaristile (tel 5171855; tiiusaarist@hot.ee).
PRESSITEADE
Kuressaare esimene loodusfestival (KuLoF) toob kevadetunde Kuressaarde! 13. märtsist 17. märtsini toimuv festival on kui kevadetuul keset märtsipäikest. Oleme tulnud, et jääda. Inimkonna edasine areng saab toimuda vaid elurikkuse hoidmisel. Hästi toimivad ökosüsteemid tagavad meile puhta vee ja õhu, viljaka mulla, tolmeldajad, toidu, elukõlbulikud maastikud ja linnad, identiteedi, vaimse tervise. Elurikkus on meie muutuvas maailmas kui elu võimalikkuse poliis, mis aitab muutustega kohaneda. Kui meie elu võimalikuks tegevad ökosüsteemid kokku kukuvad, ei ole ka meil pikka pidu.
Eesti Looduskaitse Selts (ELKS) koostöös Keskkonnaametiga kutsub kõiki rohelise mõttelaadiga ja keskkonnast hoolivaid inimesi loodusõhtute maratonile. Kolmel päeval ootame loodushuvilisi loodusõhtutele Keskkonnaameti saali, kus aasta tegijad looduses saavad kõigile tuttavamaks. Margus Ots Eesti Ornitoloogiaühingust tutvustab 2023. aasta lindu – auli, Ants Animägi RMK-st räägib meile 2023. aasta puu – hariliku männi – hingeelust, taimeökoloog Mari Lepik selgitab oma ökoloogiatunnis, kuidas õhusööjaist taimed rohusööjaist kasu saavad.
Miks tehakse loodusfestivali Kuressaares? Keskkonnaameti keskkonnahariduse spetsialist Mahe Metsalu vastab: „Eesmärk on inimeste tähelepanu juhtimine sellele, kui ilus ja roheline on meie Kuressaare. Tõstame kuressaarlaste keskkonnateadlikkust läbi linnupesakastide meisterdamise. Õpetame Kuressaare noori lindude elupaikasid tundma ja nende kombeid märkama.“ Margus Ots, pesakastide valmistamise õpitoa läbiviija, lisab, et festivali käigus valmib tihastele 111 pesakasti, mida iga pesakasti valmistaja saab oma Kuressaare koduaeda üles panna, et terve aasta jälgida aias oma suliste sõprade toimetamisi.
Kuressaare lossipargis toimub teisipäeval kevade äratundmiseks avastusretk „Pungast algab kevad!“. Tunnustatud Kuressaare lossipargi tundja ja loodusgiid Katrin Reinhold räägib, et linnapark on koht, kus loodus ja inimene saavad kokku. Vana pargi loodusväärtus on liigilise ja maastikulise mitmekesisuse näol elupaigakogum erinevatele organismidele. Kuressaare lossipargi elurikkus on suur: siit leiab lisaks puit- ja rohttaimedele ka haruldast liiki samblaid, samblikke, putukaid, haudelinde kui ka käsitiivalisi.
Kuressaare esimese loodusfestivali lõpetab ood kaunitele kunstidele. Kuressaare Muusikakooli kammersaalis toimub 17. märtsil kontsert „Tähediamandid“, kus tuleb ettekandele muusik Eva Mitreikina autorilooming „Juhan Liivi laulud“. Juhan Liivile on omane looduslähedus, minimalism ja sagedased kordused. Kontserdil loovad Eva kõlamaastikud koos Kadi Trave pillide ja poognatega imelise kooskõla. Taustaks saab näha Eva pildistatud jäätunud loodust.
Kuressaares toimub lisaks eelmainitud tegevustele veel laternamatk liikumisaasta auks, elurikkuse poole pööratud pildijaht ja palju muud põnevat. „Oleme tulnud selleks, et jääda. Roheline mõttelaad, arusaam, et pärast meid ei tohi tulla veeuputust ja meie ise saame muuta maailma loodusega kooskõlas elades – see on see, mille pärast me seda festivali korraldame,“ lisab KuLoF-i korraldaja, ELKS-i Saaremaa osakonna eestvedaja Reet Viira.
Kuressaare esimene loodusfestival toimub Kuressaares 13. märtsist 17. märtsini. Huvipakkuvat jagub kõigile – lastest väärikateni. Olete oodatud!
Vaata ka festivali kava ja kontserdi kuulutust.
Lisainfot jagab Reet Viira: tel 5517502, email reet.viira@elks.ee.
Oleme koos 46 organisatsiooniga pöördunud valitsuse poole, et pealinna külje alla viimaks Sõrve looduskaitseala sünniks.
Avaliku pöördumise tekst on siin: https://roheline.ee/avalik-poordumine-sorve-looduskaitseala-kehtestamiseks/.
Eesti Looduskaitse Seltsi aastakonverents toimub 2. detsembril 2022 Eesti Maaülikoolis aadressil Kreutzwaldi 5 (Metsamaja) ruumis 1A5. Konverentsi kantakse üle ka veebis: https://videosild.emu.ee/b/kal-x7x-fvy-gor
Vaata päevakava siit.
Osalemiseks tuleb eelregistreeruda. Kohtade arv on piiratud. Palun teatage osalemisest hiljemalt 21. novembriks, saates kirja aadressile tiiu@elks.ee.
Märjamaa valla raamatukogu kodulootoas on veel 2022. a novembri lõpuni avatud ELKSi auliikmele Harri Jõgisalule pühendatud näitus.
Raamatukogu kontaktid leiab siit: http://marjamaavrk.edicypages.com/marjamaa-vrk/haimre.
30.-31. juulil 2022 toimus ELKSi festival-kokkutulek „Märgalade tähtsus, elurikkus, ökosüsteemiteenused ja märgalade taastamine“. Festivalil peetud ettekanded on järelvaadatavad: https://www.youtube.com/watch?v=0B88a-51C_0.
Sündmusest kirjutas ajalehes Raplamaa Sõnumid Reet Saar: https://sonumid.ee/2022/08/03/eesti-looduskaitse-seltsi-kokkutulek-keskendus-margaladele/.
2. augustil 2022 tähistati Aino ja Oskar Kallase kodumaja juures Tartu Sanatooriumi pargis kirjanik Aino Kallase 144. sünniaastapäeva. Vaata sõnavõtte siit: https://www.youtube.com/watch?v=uxwLvaIeygA.
Eesti Looduskaitse Selts kutsub Eesti looduse päeva pidulikule tähistamisele ja kontserdile Lihula lauluväljakul 13. augustil 2022 kell 13.30–15.00.
PÄEVAKAVA
Tervitussõnad
- keskkonnaminister Madis Kallas
- Lääneranna vallavanem Ene Täht
Looduse päeva teemat avavad loodusemehed
- Alex Lotman
- ornitoloog Tiit Randla
- luuletaja Peep Ilmet
- filmimees Joosep Matjus
- rändaja ja tänavune Eerik Kumari looduskaitsepreemia laureaat Hendrik Relve
Laulab loodusemees Jaak Tuksam. Kõlavad parimad looduslaulud Eesti luuletajate tekstidele. Päeva juhib Kaja Lotman.
Eesti looduse päeva eesmärgiks on meie loodushoiuühingute, muuseumite ja seltside eestvedamisel aidata kõigil Eesti loodust paremini väärtustada ja hoida. Päeva tunnuslauseks on „Tunne ja hoia kodumaa loodust ja kultuuri“. Tänavuse looduse päevaga tähistame Matsalu, Nigula, Vilsandi ja Viidumäe looduskaitsealade sündi 65 aastat tagasi.
Eesti looduse päeva Lihulas korraldavad Eesti Looduskaitse Selts, Keskkonnaministeerium, Keskkonnaamet, Lääneranna vallavalitsus ja Looduse Omnibuss.
Lisainfo:
- Kaja Lotman, Keskkonnaamet, tel 524 7899
- Kalev Sepp, Eesti Looduskaitse Selts, tel 510 0678
- Hanno Zingel, Keskkonnaministeerium, tel 513 9079
- Jaan Riis, Looduse Omnibuss, tel 5647 6297